2-25-11353/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Jüri-Karl Leppik

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-11353

Tsiviilasi

SIA Moller Auto Outlet Eesti filiaal hagi BELLOR-

GRUPP OÜ vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3545 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: SIA Moller Auto Outlet Eesti filiaal (registrikood

16930505), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anet Jaks

ja vandeadvokaadi abi Karl Erik Kaljurand

Kostja: BELLOR-GRUPP OÜ (registrikood 17088973),

seaduslik esindaja X

Menetlusliik

Kirjalik menetlus - lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja SIA Moller Auto Outlet Eesti filiaali hagiavaldus osaliselt.

2. Mõista kostjalt BELLOR-GRUPP OÜ-lt hageja SIA Moller Auto Outlet Eesti filiaali

kasuks välja 3242 eurot.

3. Määrata hageja SIA Moller Auto Outlet Eesti filiaali menetluskulud seoses hagi

tagamise taotluse esitamisega hageja SIA Moller Auto Outlet Eesti filiaali enda

kanda.

4. Määrata ülejäänud menetluskulud 1% osas hageja SIA Moller Auto Outlet Eesti

filiaali kanda ja 99% osas kostja BELLOR-GRUPP OÜ kanda.

5. Mõista kostjalt BELLOR-GRUPP OÜ-lt hageja SIA Moller Auto Outlet Eesti filiaali

kasuks välja menetluskulude hüvitis 5684,33 eurot.

6. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

2-25-11353

Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes siis, kui on täidetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 637 lõikes 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib

kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. SIA Moller Auto Outlet Eesti filiaal (hageja) esitas 11.07.2025 hagi BELLOR-GRUPP

OÜ (kostja) vastu valduse üleandmiseks ning võla nõudes. Hageja palus hagis välja

mõista kostja valdusest hageja valdusesse sõiduki Volkswagen T-Roc Cabriolet (VIN:

XXXXXXXXX, registreerimistunnus: XXX) (sõiduk), põhinõude 1450 eurot (renditasu

1220 eurot ja leppetrahv summas 230 eurot), hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivised summas 89,06 eurot, alates hagiavalduse esitamisest

kuni põhivõlgnevuse (1450 eurot) täieliku tasumiseni või viiviste põhivõlgnevuselt 10%

täitumiseni arvestusega 0,1% võlgnetavalt summalt päevas ning hagiavalduse esitamise

seisuga sõiduki tagastamata jätmise tõttu tekkinud leppetrahv 1050 eurot ja alates

hagiavalduse esitamisest kuni sõiduki tagastamiseni leppetrahv arvestusega 25 eurot

päevas (dtl 1-8).

2. Hageja esitas 09.10.2025 avalduse hagi osaliseks tagasivõtmiseks (p 9-11; dtl 90). Kohus

võttis 09.10.2025 määrusega hagi tagasivõtmise vastu. Kohus jätkas menetlust hageja

järgnevate nõuete osas: sissenõutavaks muutunud tasu summas 1220 eurot, leppetrahvid

summas 2180 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 145 eurot (dtl 94-96).

3. Hagiavalduse kohaselt on pooled 12.12.2024 sõlminud rendilepinguna pealkirjastatud

lepingu, mille järgi kohustus hageja andma kostja kasutusse sõiduki ning kostja kohustus

sõiduki kasutamise eest tasuma igakuiselt 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingu

kestus oli vähemalt neli kuud ning pärast selle perioodi lõppemist pikendatakse lepingut

igal kuul automaatselt ühe kuu võrra.

4. Hagiavalduse kohaselt jättis kostja kolmel järjestikusel maksetähtajal kohustused täitmata

ning 27.05.2025 teavitas hageja kostjat, et seisuga 27.05.2025 oli kostjal hageja ees

võlgnevus summas 1830 eurot, mis sisaldas käibemaksu. Hageja nõudis 03.06.2025

sõiduki kohest tagastamist. 05.06.2025 teatas hageja lepingu kohesest lõpetamisest ning

palus sõiduki viivitamatult tagastada.

2 (11)

2-25-11353

5. Kostja esitas 21.08.2025 vastuse hagiavaldusele (dtl 63-65). Kostja kinnitas, et on sõiduki

hagejale tagastanud. Kostja nõustus osaliselt hagis esitatud nõuetega. Kostja palus hagejal

esitada võlgnevuse osas lõpliku arvestuse, pärast mida võtab kostja seisukoha hagi

põhjendatuse osas.

6. Hageja esitas 01.09.2025 seisukoha, nõuete arvestused ja kompromissettepaneku (dtl 67-

69). Kostja ei ole hageja esitatule ega kohtu kirjadele vastanud.

7. Hageja esitas 22.10.2025 menetluskulude nimekirja ning palus määrata menetluskulude

suuruseks 9372 eurot (dtl 97-103). Kostja ei esitanud tähtaegselt menetluskulude

nimekirja. Kostja esitas 27.10.2025 vastuväited hageja menetluskulude nimekirjale (dtl

107-109).

Kohtuotsuse põhjendused

8. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et

hagiavaldus tuleb osaliselt rahuldada. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.

(I) Sissejuhatus

9. Kohtu menetluses olevad nõuded on varalised nõuded. Hagihind kokku on 3545 eurot,

sealjuures põhinõuetelt on hagihind 3400 eurot ja kõrvalnõudelt 135 eurot. Seega on

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõike 1 järgi tegemist lihtmenetluse

asjaga.

10. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

•

Pooled on allkirjastanud ja sõlminud lepingu (dtl 10-27);

•

Hageja andis sõiduki kostja kasutusse ning kostja tagastas hagejale kuuluva sõiduki

21.08.2025 (dtl 64 ja p 2; dtl 68).

11. Kostja ei võtnud vastuses hagile selget seisukohta hagiavalduses esitatud väidete kohta.

Kohus küsis 08.09.2025 kirjaga kostja käest konkreetselt, kas tal on vastuväiteid hageja

väidetele, mis puudutavad lepingu ülesütlemise ja lõppemisega seonduvat, ning hageja

esitatud nõuete arvestusele (dtl 78). Kohus palus TsMS § 392 lg 1 punktist 3 lähtudes

24.09.2025 kirjaga (dtl 81-84) kostjal võtta seisukoht konkreetsete hagiavalduses esitatud

väidete suhtes, selgitades kostjale, et loeb vastuväidete esitamata jätmisel kirjas välja

toodud väited TsMS § 231 lõike 4 järgi kostja poolt omaksvõetuks (RKTKo 27.03.2024,

2-21-10188/113, p 12.1). Kostjale on kohtu 24.09.2025 kiri elektrooniliselt TsMS § 3111

lõike 1 mõttes kättetoimetamisportaali kaudu kätte toimetatud 30.09.2025. Kostja ei

vastanud nendele väidetele kohtu määratud tähtaja jooksul ehk hiljemalt 09.10.2025.

Kostja ei ole ka hilinenult vastuväiteid esitanud, kuigi on 27.10.2025 esitanud vastuväited

hageja menetluskulude nimekirjale (dtl 107-109).

12. Kohus loeb TsMS § 231 lõike 4 alusel järgnevad väited kostja poolt omaksvõetuks.

•

Hageja ütles poolte vahel sõlmitud üürilepingu 05.06.2025 üles ja leping lõppes

05.06.2025 (p-d 11 ja 14; dtl 4-5) ning kostjal puuduvad ülesütlemise osas

vastuväited.

•

Kostja jättis üürilepingu eseme kasutamise eest hagejale maksmata kokkulepitud tasu

summas 1220 eurot, mis sisaldab käibemaksu (p 11; dtl 4 ja p 3; dtl 68).

3 (11)

2-25-11353

•

Kostja viivitas sõiduki tagastamisega 78 päeva (p 4; dtl 68-69).

Need hageja väited faktiliste asjaolude kohta ei vaja TsMS § 231 lõike 2 järgi tõendamist.

(II) Õigussuhte kvalifitseerimine

13. Pooled on allkirjastanud rendilepinguna pealkirjastatud lepingu (dtl 10-27). Pooled on

sõlminud seeläbi lepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lõike 1 mõttes. Sõlmitud leping on

üürileping (VÕS § 271). Lepingu eritingimuste punkti 1 järgi kohustus hageja andma

kostja kasutusse sõiduki ning kostja kohustus maksma selle eest tasu (dtl 10). Hageja ei

võimaldanud aga kostjale sõiduki kasutamisest saadavaid vilju, eriti arvestades lepingu

üldtingimuste punktis 4.1.7 (dtl 15) sätestatud piiranguid. Kohus on õigussuhte

kvalifitseerimist pooltele selgitanud (dtl 77) ning pooled ei ole sellele vastu vaielnud,

sealjuures on ka hageja ise 09.10.2025 menetlusdokumendis viidanud lepingule kui

üürilepingule (dtl 86-90).

14. Lisaks on leping sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lõike 1 mõttes. Hageja kui

tüüptingimuste kasutaja on 09.10.2025 nõustunud, et leping on sõlmitud tüüptingimustel

(p 6; dtl 89). Kohus leiab, et lepingutingimused, millele hageja tugineb, on samas

digikonteineris ülejäänud lepinguga (dtl 9-27) ning tüüptingimused on saanud VÕS § 37

lõike 1 järgi poolte vahel sõlmitud lepingu osaks. Kohus hindab vajadusel tüüptingimuste

kehtivust ja lepingu osaks saamist konkreetse lepingutingimuse kohaldamisel.

15. Hageja on esitanud väite, et kostja jättis lepingu ülesütlemise eel täitmata üüri maksmise

kohustuse 1220 euro ulatuses ning tegemist oli olulise rikkumisega. Kohus on ülal otsuse

punktis 12 lugenud selle väite kostja poolt omaksvõetuks. Seeläbi on kostja rikkunud oma

lepingulist kohustust VÕS § 100 mõttes ning hagejal oli õigus rakendada

õiguskaitsevahendeid.

16. Lepingu üldtingimuste punkti 9.2 alapunkti a järgi on üüri või muude summade

maksmisega viivitamine rohkem kui neliteist päeva lepingu oluline rikkumine (p 9.2; dtl

23). VÕS § 313 lõike 1 järgi võib mõjuval põhjusel kumbki pool nii tähtajatu kui

tähtajalise üürilepingu erakorraliselt üles öelda. Ülesütlemiseks on vajalik avalduse

tegemine, mis vastab VÕS § 195 lõikele 1. Sealjuures võib ülesütlemisavaldus seaduse

järgi olla vormivaba (RKTKo 19.04.2006, 3-2-1-29-06, p 20).

17. Kohus on ülal otsuse punktis 12 lugenud kostja poolt omaksvõetuks hageja väite, et

hageja ütles 05.06.2025 tahteavaldusega lepingu üles. Kostja pole esitanud ühtegi

vastuväidet ülesütlemisele, sealhulgas pole esitanud vastuväiteid kokkuleppeliste

vorminõuete järgimisele. Sõiduki tagastamisega 21.08.2025 (dtl 64 ja p 2; dtl 68),

nõusolekuga jätta menetluskulud kostja kanda (dtl 64) ja hageja väidetele vastuväidete

esitamata jätmisega loeb kohus, et kostja on igal juhul VÕS § 13 lõike 3 mõttes hageja

ülesütlemisavaldust aktsepteerinud (vt ka RKTKo 21.02.2012, 3-2-1-171-11, p 12).

18. Lepingu üldtingimuste punkti 12.4 kohaselt loetakse kõik e-kirjad kätte saaduks samal

päeval, kui need on saadetud ajavahemikus 9-18 (p 12.4; dtl 25). Seeläbi loeb kohus, et

hageja 05.06.2025 kell 11.20 saadetud e-kirja (dtl 37) on kostja saanud kätte 05.06.2025.

Kostja ei ole esitanud ka ühtegi vastuväidet ülesütlemise kättesaamisele, muu hulgas pole

kostja väitnud, et tahteavaldus oleks temani jõudnud hiljem või et tahteavaldus muutus

4 (11)

2-25-11353

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lõikest 2 lähtuvalt kehtivaks muul ajal, kui

hageja on väitnud.

19. Kohus tuvastab seega, et üürileping lõppes erakorraliselt 05.06.2025 hageja kehtiva

ülesütlemisavalduse tegemisega kostjale (VÕS § 195 lg 1).

(III) Kokkulepitud üüri tasumise kohustus

20. Hageja nõuab kostjalt tasumata üüri summas 1220 eurot.

21. Hagiavalduse kohaselt jättis kostja tähtaegselt tasumata 2025. aasta märtsi, aprilli ja mai

arved, mille tasumise tähtpäevad olid vastavalt 17.03.2025, 18.04.2025 ja 20.05.2025.

Esitatud arvete summa oli kokku 1830 eurot, millest kostja tasus hilinemisega 610 eurot

ning tasumata oli 1220 eurot (p-d 3 ja 4; dtl 3). Kohus on ülal otsuse punktis 12 lugenud

TsMS § 231 lõike 4 järgi kostja poolt omaksvõetuks, et üüri eest esitatud arved on

summas 1220 eurot tasumata.

22. VÕS § 271 järgi on asja kasutamise eest üüri maksmine üürniku põhikohustuseks.

Üürilepingu eritingimuste punkti 1 järgi oli kostjal kohustus maksta sõiduki kasutamise

eest üüri 500 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja poolt oli tasumata koos

käibemaksuga 1220 eurot. Kohus on ülal punktis 15 sedastanud, et kostja rikkus tasu

maksmise kohustust VÕS § 100 mõttes ning hagejal oli õigus rakendada

õiguskaitsevahendeid.

23. Hagejal on õigus nõuda sissenõutavaks muutunud üüri tasumist VÕS § 108 lõike 1 alusel.

24. Kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja tasumata üüri

summas 1220 eurot.

(IV) Leppetrahvinõue tagastamisega hilinemise eest

25. VÕS § 334 lõike 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja pärast lepingu lõppemist tagastama.

Lepingu üldtingimuste punktiga 3.3.2 on täpsustatud, et sõiduk tuli tagastada hiljemalt

lepingu lõppemise päeval, kui pooled ei olnud kokku leppinud muus kuupäevas ning kui

sõidukit ei tagastata määratud tagastamiskuupäeval ja -kellaajal, peab üürnik tasuma

trahvi vastavalt hinnakirjale (p 3.2.2; dtl 13). Hageja on hagiavalduses nõudnud

üürilepingu üldtingimuste punkti 3.2.2 (dtl 13) ja lepingu lisa 1 punkti 5 alusel

leppetrahvi iga päeva eest, kui kostja oli sõiduki tagastamisega viivituses (dtl 26). Kohtu

hinnangul on need lepingutingimused saanud VÕS § 37 lõike 1 mõttes lepingu osaks,

sealjuures on lepingutingimused samas digikonteineris (dtl 9-27), ei ole ebatavalised või

arusaamatud VÕS § 37 lõike 3 mõttes.

26. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja tagastas sõiduki 21.08.2025 ning kohus on lugenud

kostja poolt omaksvõetuks hagiavalduse väite, et ta oli tagastamisega viivituses 78 päeva

(ülal p-d 10 ja 12). Kohus rõhutab, et TsMS § 436 lõike 7 järgi ei ole kohus seotud poolte

õiguslike väidetega. Kohus peab seega õigust ja lepingut kohaldades ise hindama, millise

perioodi eest on hagejal õigus leppetrahvi nõuda.

27. Lepingu lisa 1 punkti 5 kohaselt on leppetrahv tagastamiskohustuse rikkumise eest 25

eurot päevas selle eest, kui üürnik ei tagasta sõidukit kokkulepitud tähtaja jooksul, kui

igakuine üür on alla 600 euro. Hagiavalduse kohaselt on kostja olnud sõiduki

5 (11)

2-25-11353

tagastamisega viivituses alates 04.06.2025, sest kohustus sõiduki tagastama 03.06.2025

kell 16.30 (p-d 5 ja 16; dtl 3 ja 5). Hageja on pärast sõiduki tagastamist esitanud

01.09.2025 menetlusdokumendi, kus ta on sedastanud, et tal on õigus nõuda leppetrahvi

alates

04.06.2025 kuni 21.08.2025 ehk 78 päeva eest (p 4; dtl 68-69).

28. Leppetrahv on VÕS § 158 lõike 1 järgi lepingus ettenähtud kohustus maksta lepingu

rikkumisel kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega on

leppetrahvi maksmise kohustuse eelduseks kehtiva lepingu ja leppetrahvi kokkuleppe

olemasolu, kostja kohustuse rikkumine (VÕS § 100) ning kostja vastutab lepingu

rikkumise eest (VÕS §-d 103 ja 160).

29. Kohus hindab esmalt leppetrahvikokkuleppe kehtivust. Kohus on juba tuvastanud, et

leppetrahvikokkulepet sisaldav tüüptingimus on saanud lepingu osaks. VÕS § 334 lõike 4

järgi on üüritud vallasasja tagastamiskohustuse rikkumise puhuks lubatav sõlmida

leppetrahvikokkulepe. Kohus ei leia, et leppetrahvikokkulepe oleks tühine tüüptingimus,

arvestades muu hulgas VÕS § 42 lõiget 1, § 42 lg 3 punkti 5 ja § 44 ning § 335. Hagejal

oleks üüritud asja tagastamisega viivitamisel VÕS § 335 alusel õigus nõuda

kahjuhüvitisena üürilepingus kokkulepitud üüri või tavapärast üüri. Kokkulepitud üür oli

500 eurot ehk sõltuvalt kuu pikkusest 16,13 eurot (31-päevane kuu) kuni 17,86 eurot

(tavapikkusega veebruar). Kokkulepitud trahv oli 25 eurot päevas. Arvestades muu

hulgas seda, et leppetrahvi eesmärgiks on ka survestada üürnikku oma kohustusi täitma,

ei saa seda leppetrahvi pidada ebamõistlikult kostjat kahjustavaks tüüptingimuseks, eriti

kui hageja ei nõudnud üüri VÕS § 335 alusel. Poolte vahel sõlmitud lepingu lisa 1

punktis 5 sisalduv leppetrahvikokkulepe on seega kehtiv ja üürilepingu osa.

30. Hageja on leppetrahvi nõudmisele viidanud 05.06.2025 e-kirjas (dtl 37). Hageja esitas

leppetrahvinõuet sisaldava hagiavalduse 15.07.2025 ehk vähem kui poolteist kuud pärast

lepingu lõppemist ning hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud. Seega on hageja

kahtlusteta VÕS § 159 lõike 2 mõttes leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul

teavitanud.

31. Kohus ei nõustu hagejaga, et hagejal oli õigus nõuda leppetrahvi alates 04.06.2025.

Hageja on läbivalt ise väitnud, et ta ütles lepingu üles 05.06.2025. Kohus on seda ka

käesolevas otsuses jaatanud (ülal p 19). Lepingu üldtingimuste punktiga 3.3.2 on

täpsustatud, et sõiduk tuli tagastada hiljemalt lepingu lõppemise päeval, kui pooled ei

olnud kokku leppinud muus kuupäevas. Hageja pole väitnud ega tõendanud, et pooled

oleksid sõlminud kokkuleppe, mille järgi oleks olnud kostjal kohustus sõiduk tagastada

03.06.2025. Hagiavalduses on hageja väitnud, et nõudis seda ühepoolselt (p-d 5 ja 16; dtl

3 ja 5) ehk pole ka ise väitnud, et tegemist oleks olnud poolte vahelise kokkuleppega.

Kuivõrd leping lõppes erakorralise ülesütlemisega 05.06.2025, siis oli kostja kohustatud

lepingu üldtingimuste punkti 3.3.2 järgi sõiduki tagastama 05.06.2025 ehk lepingu

lõppemise päeval. Järelikult rikkus kostja lepingut VÕS § 100 mõttes alles 05.06.2025,

kui ta sõidukit ei tagastanud. Hagejal on seega õigus nõuda leppetrahvi kohustusele

täitmise tähtpäevale järgnevast päevast ehk alates 06.06.2025.

32. Kostja tagastas sõiduki 21.08.2025 (ülal p 10). Leppetrahvi arvutatakse lepingu lisa 1

punkti 5 alusel päevades (dtl 26). Lähtudes TsÜS § 136 lõikest 9 oli kostja sõiduki

6 (11)

2-25-11353

tagastamisega viivituses 06.06.2025-20.08.2025 ehk 76 päeva ehk 76 ajavahemikku

keskööst keskööni.

33. Kostja ei ole viidanud ühelegi asjaolule, millest võiks järeldada, et kohustuse täitmisega

hilinemine oleks olnud vabandatav. Kostja ei ole esitanud ka ühtegi vastuväidet, mis

võiksid olla käsitatavad kinnipidamisõiguse teostamisega.

34. Kohus rahuldab hageja leppetrahvinõude VÕS § 108 lõike 1 ja § 158 lõike 1 ning lepingu

üldtingimuste punkti 3.3.2 ja lisa 1 punkti 5 alusel osaliselt ning mõistab välja leppetrahvi

25 eurot päevas 76 päeva eest ehk kokku summas 1900 eurot (25 eurot/päev x 76 päeva =

1900 eurot).

(V) Leppetrahvinõue lepingu olulise rikkumise eest

35. Hageja on hagiavalduses nõudnud lepingu lisa 1 punktide 1 ja 11 alusel leppetrahvi (dtl

26-27). Lepingu lisa 1 punkti 11 kohaselt võib hageja nõuda kostjalt leppetrahvi 200

eurot olulise rikkumise eest, mille tagajärjel hageja lõpetab lepingu ja/või võtab sõiduki

ära. Eeltoodule lisandub ka lepingu lisa 1 punktis 1 nimetatud haldustasu, mille suurus on

30 eurot.

36. Leppetrahv on VÕS § 158 lõike 1 järgi lepingus ettenähtud kohustus maksta lepingu

rikkumisel kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega on

leppetrahvi maksmise kohustuse eelduseks kehtiva lepingu ja leppetrahvi kokkuleppe

olemasolu, kostja kohustuse rikkumine (VÕS § 100) ning kostja vastutus lepingu

rikkumise eest (VÕS §-d 103 ja 160).

37. Esmalt tuleb hinnata leppetrahvikokkuleppe kehtivust. VÕS § 334 lõige 4 sätestab, et

tühine on kokkulepe, mille kohaselt üürnik enne üürilepingu lõppemist kohustub

üürilepingu lõppemisel maksma muud kui võimalikku kahjuhüvitist, välja arvatud

käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud kulude kandmise kokkulepe või vastav

kokkulepe äriruumi üürilepingus või leppetrahvikokkulepe üüritud asja

tagastamiskohustuse rikkumise puhuks. VÕS § 334 lõige 21 sätestab, et eluruumi

üürilepingu korral võivad pooled lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis kokku leppida, et pärast lepingu lõppemist tagastab üürnik eluruumi sellises

seisundis, et sellelt on kõrvaldatud hariliku lepingujärgse kasutamisega tekkinud

kulumine või halvenemine, või kannab sellega seotud mõistlikud ja vajalikud kulud.

38. Kohus on pooltele selgitanud, et kohus peab sõltumata poolte väidetest ja kokkulepetest

kohaldama VÕS § 334 lõiget 4 ja hindama leppetrahvikokkuleppe kehtivust (dtl 77-78).

Hageja käsitles 09.10.2025 menetlusdokumendis teise leppetrahvikokkuleppe kehtivust

lakooniliselt, viitega VÕS § 334 lõikele 3, kuid käesoleva leppetrahvikokkuleppe osas

piirdus üksnes õigeaegselt esitamise põhjendustega (p-d 4-5; dtl 88-89).

39. Lepingu lisa 1 punktis 11 sisalduv leppetrahvikokkulepe on VÕS § 334 lõike 4 järgi

tühine kokkulepe. Seadusandja on VÕS § 334 lõiget 4 muutnud ning erinevalt varasemast

redaktsioonist ei ole kõik leppetrahvikokkulepped välistatud. Lubatavad on aga

sõnaselgelt

nimetatud

leppetrahvikokkulepped,

sealjuures

on

lubatav

leppetrahvikokkulepe tagastamiskohustuse rikkumise puhuks. Lepingus sätestatud

leppetrahv ei ole sealjuures suunatud lepingu täitmisele kohustamiseks ja lepingu olulise

rikkumise vältimiseks, sest on kohaldatav üksnes juhul, kui oluline rikkumine viis

7 (11)

2-25-11353

ülesütlemiseni. Seega on üürnikul leppetrahvi maksmise kohustus üksnes lepingu

lõppemisel ning see leppetrahvikokkulepe ei seostu ühegi VÕS § 334 lõikes 4 sätestatud

erandiga. Seetõttu on leppetrahvikokkulepe tühine.

40. Kohus jätab hageja nõude lepingu olulise rikkumise eest nõutava 230 euro suuruse

leppetrahvi osas rahuldamata, sest poolte vahel puudub kehtiv leppetrahvikokkulepe.

(VI) Viivisenõue

41. Hageja nõuab VÕS § 113 lõike 1 ja lepingu lisa 1 punkti 15 alusel kostjalt viivise

tasumist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuselt 10% täitumiseni.

42. Hageja on 09.10.2025 menetlusdokumendis esitanud viivisenõude täpsustuse, mille

kohaselt nõuab ta viivist põhinõudelt summas 1450 eurot, mis koosneb üüritasu nõudest

summas 1220 eurot ja leppetrahvinõudest summas 230 eurot. Hageja on sealjuures ise

leidnud, et nendelt nõuetelt ei ole tal õigus nõuda rohkem viivist kui 10% ehk rohkem kui

145 eurot (p 2 lit e; dtl 88). Hageja ei ole nõudnud viivist sissenõutavaks muutunud

leppetrahvinõudelt.

43. Kohus on ülal rahuldanud põhinõude 1220 euro osas, kuid 230 euro osas jättis

rahuldamata.

44. Lepingu üldtingimuste punkti 8.1.5 kohaselt peab üürnikule esitatava arve maksetähtaeg

olema viis päeva (p 8.1.5; dtl 21). Hageja ei ole kostja poolt tasumata arveid esitanud,

kuid on esitanud nende tasumise tähtpäevi sisaldava e-kirja. E-kirja kohaselt oli aprillikuu

üüritasu summas 610 eurot tasumise tähtpäev 18.04.2025 ja maikuu üüritasu summas 610

eurot tasumise tähtpäev oli 20.05.2025 (dtl 28). Hageja on esitanud viivisearvestuse

31.10.2025 seisuga, mille kohaselt üüritasult nõutav viivis on vastavalt 119,56 eurot (dtl

91) ja 100,04 eurot (dtl 92), kuid on piiranud enda nõude 10%-ga rahuldatud

põhinõudest.

45. Lähtudes hageja taotlusest ja rahuldatud põhinõude ulatusest rahuldab kohus hageja

viivisenõude osaliselt ning mõistab VÕS § 108 lõike 1, § 113 lõike 1 ja lepingu lisa 1

punkti 15 alusel kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 1220 euro

suuruselt võlgnevuselt summas 122 eurot, mis vastab 10% rahuldatud nõudest.

(VII) Menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramine

46. Kohus määrab järgnevalt kindlaks menetluskulude jaotuse ja suuruse (TsMS § 173 lg 1).

47. Kohus rahuldab hageja hagiavalduse osaliselt ning TsMS § 163 lõike 1 alusel jaotab

kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, arvestades järgnevat.

48. Hagi tagamise taotluse esitamisega seonduvad menetluskulud jätab kohus TsMS § 169

lõike 3 alusel hageja kanda. Kohus jättis 16.07.2025 määrusega hagi tagamise taotluse

rahuldamata, sest hageja ei põhistanud tagamise aluseks olevaid asjaolusid (dtl 42-47).

49. Kohus jaotab ülejäänud kulud ehk hagi tagamise taotluse esitamisega mitteseotud kulud

TsMS § 163 lõike 1 järgi võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Menetluskulude

jagamine võrdsetes osades või poolte endi kanda jätmine ei oleks praegusel juhul õiglane

ega põhjendatud. Sealjuures tuleb menetluskulude jaotuse määramisel TsMS § 168 lõike

5 järgi arvestada haginõude osalist tagasivõtmist (RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p

8 (11)

2-25-11353

66). Kohus on arvestanud sealjuures vaidluse olemust ning tagasi võetud ja rahuldatud

nõuete suurust. Kohus arvestab jaotuse määramisel, et hageja mittevaralise põhinõude,

mille hageja hiljem nõude rahuldamise tõttu tagasi võttis, hind oli 23 100 eurot (TsMS §

126 lg 1) ehk kokku oleks TsMS § 134 lõike 1 järgi hagihind ühe nõude tagasivõtmiseta

olnud hageja 09.10.2025 menetlusdokumendist lähtuvalt 26 645 eurot (23 100 + 3545).

Kohus selgitab, et erisus hagiavalduses esitatud hagihinnaga tuleneb sellest, et hageja

esitas leppetrahvinõude lähtudes aastasest leppetrahvi suurusest. Järelikult olid hageja

nõuded põhjendatud tagasivõetud nõude osas ja otsusega rahuldatud osas ehk 26 342 euro

(23 100 + 3242) ulatuses ning põhjendamatud 303 euro ulatuses ehk osas, milles kohus

jättis hagiavalduse rahuldamata. Lähtudes TsMS § 163 lõikest 1 jätab kohus ülejäänud

poolte menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda ja 1% ulatuses hageja kanda.

50. Lähtudes TsMS § 174 lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lg 1 punktist 1 määrab kohus kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lõike 8 järgi määrab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades TsMS 18. peatüki

5. jao erisusi.

51. Hageja on 22.10.2025 esitanud menetluskulude nimekirja. Hageja on taotlenud

menetluskuluna kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 45,50 tunni eest summas

7902 eurot ilma käibemaksuta (dtl 97-103). Samuti on hageja tasunud ka riigilõivu hagi

esitamise eest summas 1400 eurot ja hagi tagamise taotluse esitamise eest summas 70

eurot. Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ja menetluskulud on

kantud seoses käesoleva kohtuasjaga.

52. Kostja on esitanud hageja menetluskulude nimekirjale vastuväited (dtl 107-109). Kostja

arvates ei kuulu nõupidamiste, dokumentide analüüsimise ja tõlkekuludega seonduv

hagejale hüvitamisele. Samuti on tema arvates hagiavalduse koostamisele kulunud aeg

põhjendamatu.

53. TsMS § 175 lõike 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Väljamõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele

tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule

keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus ei pea üksikasjalikult igat kuluartiklit

välja tooma ja eraldi hindama (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12).

54. Kohus määrab esmalt kindlaks hageja menetluskulud, mis seonduvad hagi tagamise

taotluse koostamisega. Hageja ei ole täpsustanud hagi tagamise taotluse koostamisega

seotud menetluskulude suurust. Hageja on 13.06.2025, 16.06.2025, 17.06.2025,

18.06.2025, 01.07.2025, 08.07.2025, 09.07.2025, 10.07.2025, 14.07.2025 ja 15.07.2025

tegelenud hagiavalduse kui ka hagi tagamise taotluse koostamisega kokku 19,8 tundi ja

rahaline kulu on 3276 eurot ehk keskmine tunnihind hagi koostamisel oli 165,45 eurot.

Kohus arvestab, et põhiline ajakulu seoses ühisdokumendi koostamisega seondus

hagiavalduse koostamisega ning leiab, et põhjendatud on ajakulu ja maksumus selles osas

jagada dokumentide vahel selliselt, et hagi tagamise taotluse koostamise ajakulu oli

kolmandik kogu dokumendi koostamise ajakulust. Praegusel juhul loeb kohus taotluse

koostamise ajakuluks kuus tundi ning lepingulise esindaja kulu rahaliseks suuruseks

992,70 eurot (6 tundi x 165,45 eurot/tund = 992,70 eurot). Lisaks loeb kohus hagi

tagamise taotluse koostamisega seotud kuluks 17.07.2025 kohtumäärusega tutvumise

9 (11)

2-25-11353

kulu summas 162 eurot ehk kokku olid hagi tagamise taotluse esitamisega seotud hageja

esindajakulud 1154,70 eurot (992,70 + 162 = 1154,70). Hagi tagamise taotluse

esitamisega seotud esindajakulud summas 1154,70 eurot ja hagi tagamise taotluse

esitamisel tasutud riigilõiv summas 70 eurot jäävad käesoleva otsuse punkti 48 järgi

hageja enda kanda.

55. Hageja ülejäänud esindajakulud on menetluskulude nimekirja järgi 6747,30 eurot (7902 -

1154,70 = 6747,30) ning ajakulu 38,6 tundi (45,5 - 6 - 0,9 = 38,6). Esindajakulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada muu hulgas kohtuvaidluse

asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga

(RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12). Kohtu hinnangul saab praegusel juhul

pidada hagejale osutatud õigusteenuse keskmist tunnitasu suurust 173,67 eurot

tavapäraseks ja põhjendatuks ning vastab kohtuvaidluse olemusele. Samas ei olnud

esitatud hagi õiguslikult keerukas ning selle esitamiseks ei olnud vajalikud eriteadmised

(näiteks patendi- või kaubamärgiõigusest) ega polnud vajalik kehtivat õigust

süstemaatiliselt tõlgendada, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu

õigust ning hinnatavaid tõendeid oli väga vähe. Kohus loeb seetõttu õigusteenuse

osutamiseks põhjendatuks ja vajalikuks ajakululuks 25 tundi ehk 4341,75 eurot (25 tundi

x 173,67 eurot/tund = 4341,75 eurot) ilma käibemaksuta, arvestades esindaja kulude

suurust tervikuna ja toomata välja igat kuluartiklit. Kohus kordab, et see ei ole ülal

viidatud kohtupraktika järgi vajalik. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib kohus, et

nõupidamised ja dokumentide analüüsimine on nõuetekohase õigusteenuse osutamise osa

ning mõistlikus ulatuses põhjendatud. Samas nõustub kohus kostjaga, et hagiavalduse

koostamisele kulunud aeg on selgelt ülepaisutatud, arvestades hagiavalduse vähest

keerukust.

56. Hagi esitamisel makstud riigilõiv summas 1400 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu.

Kuigi hageja nimetas hagi esitamisel hagi hinnaks 34 870 eurot ning tema etteulatuva

leppetrahvinõude täpsustumise järel oli hagi hinnaks 26 645 eurot (sealjuures 23 000

eurot tagasi võetud nõude hinnaks), siis ei oleks riigilõivuseaduse § 59 lõike 1 ja lisa 1

järgi hagi esitamisel tasutava riigilõivu suurus muutunud, sest 25 001 – 50 000 euro

suuruse hagihinnaga hagi esitamisel tasutakse riigilõivu 1400 eurot.

57. Hageja on menetluskulude nimekirjas viidanud ka tõlkekuludele (p 4; dtl 99), mis võiksid

TsMS § 144 punkti 2 järgi hüvitamisele kuuluda. Hageja ei ole selle sätte mõttes

tõlkekulusid välja toonud ega kohtule esitanud. Nende kulude kandmine ei nähtu ka

toimikust.

58. Kostja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Kohus määrab, et kostjale

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

59. Otsuse punktiga 49 jäid ülejäänud ehk hagi tagamise taotluse esitamisega mitteseonduvad

menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda ja 1% ulatuses hageja kanda. Järelikult on

kostja kohustatud hüvitama hagejale 99% hageja vajalikest ja põhjendatud

menetluskuludest ja hageja on kohustatud hüvitama kostjale 1% kostja vajalikest ja

põhjendatud menetluskuludest. Kostja peab seega hagejale hüvitama kantud riigilõivust

(1400 eurost) ja põhjendatud esindajakuludest (4341,75 eurot) 99% ehk 5741,75 eurot

((1400+5741,75) x 99% = 5684,3325 ≈ 5684,33). Kostjale hüvitatavad menetluskulud

10 (11)

2-25-11353

puuduvad. Seetõttu ei teki tasaarvestusolukorda ning hageja põhjendatud menetluskulud

ei kuulu kostja menetluskulude võrra vähendamisele.

60. Kokkuvõttes peab kostja hüvitama hagejale menetluskulud summas 5684,33 eurot ilma

käibemaksuta.

61. Hageja taotluse alusel ja juhindudes TsMS § 177 lõikest 4, märgib kohus otsuses, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

62. Tulenevalt TsMS § 178 lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahend menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jüri-Karl Leppik

kohtunik

11 (11)