3-25-1381/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1381

Määruse kuupäev

30. oktoober 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Henri Nelgi (Nelk) kaebus Tartu linna vastu

detailplaneeringu DP-24-028 menetlustoimingute ja viivituse

õigusvastasuse tuvastamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja Henri Nelk

Vastustaja Tartu linn

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta rahuldamata kaebaja vastuväide kohtu tegevusele.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Määruse resolutsiooni punkti 1 (kaebuse tagastamise) peale

võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

4. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

5. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus määruse avaldamise

viisi kohta (vt määruse punkti 12).

Asjaolud

1. Kaebaja Henri Nelk esitas 09.05.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebusele oli lisatud

Tartu Linnavalitsuse ruumiloome osakonna 08.05.2025.a kiri nr 9-3.2/DP-24-028 Tammetõru

tn äärse ala detailplaneeringu korrigeerimise vajaduse kohta.

Kaebaja palus tuvastada vastustaja õiguserikkumise. Vastustaja venitab detailplaneeringu

menetlusega, esitades korduvaid planeeringu korrigeerimise vajadusi. 30.12.2024 esitati

detailplaneeringu eskiislahendus, 10.01.2025 teatas vastustaja korrigeerimist vajavatest

punktidest, 13.02.2025 esitati korrigeeritud eskiislahendus, 11.03.2025 saatis vastustaja

mahuka korrigeerimisvajaduse ning 08.05.2025 veel mahukama korrigeerimisvajaduse. Juba

esimesel korral oleks pidanud planeeringu läbi analüüsima ja esitama kõik märkused korraga.

Vastustaja on esitanud korrigeerimiseks punkte, mis ei ole vastuolus õigusaktiga või

üldplaneeringuga. Kaebaja soovib vastustaja karistamist õiguserikkumise eest.

2. Kohus selgitas 17.09.2025.a kohtunõudes, et kaebuse eesmärgiks saab pidada

detailplaneeringu kehtestamise saavutamist. Kaebaja saab oma õiguste kaitseks esitada

tõhusama nõude. Kaebajal tuli teatada, kas ta soovib esitada tuvastamisnõude asemel

kohustamisnõude. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et nõue vastustaja karistamiseks ei

ole lubatav, ning küsis kaebajalt täiendavaid selgitusi.

3. Kaebaja teatas 18.09.2025, et ta ei soovi kaebust muuta, kuna ta soovib oma õiguste eest

seista ka järgnevate detailplaneeringute menetluses ning vajab lahendit, millest tulevikus

lähtuda. Kohus ei ole teinud mõistliku aja jooksul menetlusotsust, et kaebaja oleks saanud

oma õigusi vastavas planeeringuetapis kaitsta. Vastustaja on liikunud planeeringu

menetlusega edasi, et vältida kaebuste menetlemist kohtus.

Kaebaja ei nõustunud, et tal on võimalik esitada tõhusam nõue, kuna avalikustamise etapis on

vastustaja siiamaani lähtunud seadusest (PlanS § 133), seejärel eeldab kaebaja planeerimis-

seaduse (PlanS) § 134 ja § 135 täitmist vastustaja poolt. Kaebaja ei soovi esitada eraldiseisvat

nõuet vastustajat karistada.

4. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja esitanud kohtule seoses detailplaneeringuga

DP-24-028 järgmised kaebused.

4.1. Haldusasjas 3-24-2853 esitas kaebaja 15.10.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta

leidis, et vastustaja venitab detailplaneeringu DP-24-028 algatamisega. Kaebaja taotles

haldusakti andmist või toimingu tegemist ja õiglast hüvitist kohtu äranägemisel planeeringu

elluviimisega venitamise tõttu. Tartu Halduskohus lõpetas 08.01.2025.a määrusega menetluse

detailplaneeringu algatamiseks kohustamise nõudes halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebuses nõutav toiming oli tehtud. Kohus tagastas

kaebuse varalise kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

Halduskohtu määrus jõustus 24.01.2025.

4.2. Haldusasjas 3-25-681 esitas kaebaja 19.03.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta

leidis, et vastustaja venitab detailplaneeringu DP-24-028 menetlemisega. Kohus mõistis

kaebust nii, et kaebaja soovib vastustaja tegevuse (menetlusega viivitamise) õigusvastasuse

kindlakstegemist, vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemist menetleda detailplaneeringut

ning Tartu Linnavalitsuse 11.03.2025.a kirja õigusvastasuse kindlakstegemist. Halduskohus

tagastas kaebuse 11.03.2025.a kirja õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes HKMS § 121 lg

2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus ning kohustamisnõudes

HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning

kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Halduskohtu määrus jõustus 08.04.2025.

4.3. Haldusasjas 3-25-2106 esitas kaebaja 26.06.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, millele

on lisatud Tartu Linnavalitsuse 26.06.2025.a kiri nr 9-3.2/DP-24-028 Tammetõru tn äärse ala

detailplaneeringu korrigeerimise vajaduse kohta. Kaebaja taotles vastustaja tegevuse

õigusvastasuse tuvastamist DP-24-028 menetlemisel ning vastustaja kohustamist vastasta

uuesti kaebaja 06.06.2025.a pöördumisele. Kohus esitas kohtunõude kaebuse nõuete

täpsustamiseks, millele kaebaja on vastanud.

Kohtu seisukoht

5. Kaebuse nõudeks on tuvastada detailplaneeringu menetluse raames tehtud

menetlustoimingute - detailplaneeringu korrigeerimise vajaduse korduva väljatoomise -

õigusvastasus ja sellest tingitud õigusvastane viivitus.

6. Tartu linna kodulehel avalikult kättesaadavate andmete1 järgi on vaidlusalune Tammetõru

tn äärse ala detailplaneering DP-24-028 algatatud Tartu Linnavalitsuse 12.11.2024.a

korraldusega nr 848. Planeeringumenetlus on avalikustamise etapis. Vastustaja andis

09.09.2025 planeeringuala naabritele ja kaasatud isikutele võimaluse avaldada enne

1 https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/viited/DP-24-028

detailplaneeringu vastuvõtmist ja avalikule väljapanekule suunamist detailplaneeringu

lahenduse kohta arvamust ning vastustajale on esitatud arvamusi. Detailplaneeringu menetlus

kestab ja haldusmenetlust lõpetavat haldusakti ei ole antud.

7. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt

kaebeõigus.

Tegemist on tuvastamiskaebusega (HKMS § 37 lg 2 p 6). Tuvastamiskaebuse rahuldamisel ei

ole kaebaja jaoks mingit otsest tagajärge. See ei pane vastustajale kohustust praeguse või muu

detailplaneeringu menetluses teha toiminguid konkreetsel viisil või tähtajal või hoiduda

teatavate toimingute tegemisest. Tuvastamiskaebuse esitamise õigust on seadusega piiratud -

HKMS § 45 lg 2 alusel võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei

leidu tõhusamaid vahendeid, ning hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna

õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

Riigikohus on selgitanud, et tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on põhjendatud huvi, mis

võimaldab asjaolu kindlakstegemise kaudu kaebajal oma õigusi kaitsta. See võib seisneda

ennekõike preventiivses või rehabiliteerivas huvis. Preventiivne huvi tähendab, et isikul peab

olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus võib tõenäoliselt varasema haldusakti või

toiminguga sarnasel viisil rikkuda isiku õigusi. Lisaks peab õiguste rikkumise kõrvaldamine

või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis olema võimatu või ebamõistlikult raske

(Riigikohtu 23.05.2025.a määrus asjas 3-24-797, p 25). Preventiivse huvi kõrval võib

tuvastamiskaebuse esitamise vajadus tuleneda ka rehabiliteerivast huvist, kui toimunud riive

on intensiivne ning isik ei soovi esitada kahjunõuet (Riigikohtu 14.02.2023.a määrus asjas 3-

22-721, p 11).

8. Kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks.

8.1. Kaebajal on võimalik esitada tõhusam nõue ehk kohustamisnõue. Kohane

õiguskaitsevahend olukorras, kus kaebaja hinnangul esitab vastustaja detailplaneeringu

menetluses alusetuid nõudeid või viivitab menetlust, on esitada detailplaneeringu menetluse

lõpule viimiseks kohustamise nõue. Nõude täpsem sisu sõltub sellest, millises etapis on

detailplaneeringu menetlus. Näiteks kui nõue esitatakse detailplaneeringu koostamise

staadiumis, siis on kohane taotleda vastustaja kohustamist otsustama detailplaneeringu

kooskõlastamine, vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine (PlanS § 133 ja § 134).

Asjaolude muutumise korral saab kaebaja kaebust muuta (näiteks kui menetlus on edasi

liikunud järgmisesse etappi, kuid viivitus kestab) ning kaebaja saab kaebusest loobuda või

kohus menetluse lõpetada (kui kaebaja väidetud takistust enam ei esine). Kohustamisnõude

lahendamise raames hindab kohus vastustaja menetlustoiminguid ja seda, kas vastustaja on

menetluses õigusvastaselt viivitanud. Kohus andis kaebajale võimaluse esitada

kohustamisnõue, kaebaja seda ei teinud.

8.2. Kaebeõigus puuduks ka siis, kui tõhusama nõude esitamine ei oleks võimalik.

Planeeringumenetluse korral reeglina ei saa jaatada preventiivset huvi tuvastamiskaebuse

esitamiseks, kuna menetlustoimingutele antav hinnang sõltub väga suurel määral konkreetse

planeeringuga seotud asjaoludest. Hinnang, mis antakse vastustaja tegevusele

detailplaneeringu koostamise korraldamisel, s.h detailplaneeringu korrigeerimise vajaduse

väljatoomisel, ei ole reeglina üle kantav teiste detailplaneeringute menetlusse.

Tuvastamiskaebuse esitamisega ei saavuta kaebaja seda, et tulevikus esitab vastustaja

korrigeerimisvajadusi kindel arv kordi või tähtajal. Täidetud ei ole eeldus, et kaebaja õiguste

rikkumise kõrvaldamine või heastamine oleks tavapärase järelkontrolli vormis võimatu või

ebamõistlikult raske – kaebajal on nii käimasoleva detailplaneeringu menetluse kui võimalike

tulevikus toimuvate menetluste puhul võimalik kaitsta oma õigusi tühistamis- ja

kohustamisnõuete esitamise teel. Kohtu hinnangul ei esine asjas kaebaja õiguste sellist riivet,

mis võiks anda aluse esitada tuvastamiskaebus rehabiliteeriva huvi alusel.

9. Kaebaja ei taotlenud eraldiseisvalt vastustaja 08.05.2025.a kirja nr 9-3.2/DP-24-028

õigusvastasuse tuvastamist. Sellise nõude esitamist ei võimaldaks ka kaebeõiguse sätted.

Tegemist on menetlustoiminguga. Menetlustoimingu eraldiseisev vaidlustamine ilma

haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta on lubatud vaid juhul, kui see rikub kaebaja

mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust või kui

menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise

või lõpliku toimingu tegemise (HKMS § 45 lg 3).

Kaebaja ei tugine sellele, et menetlustoiming rikub tema õigusi sõltumata sellest, millega

lõpeb planeeringumenetlus. Asjaoludest ei ole äratuntav, et vältimatu on kaebaja õigusi

rikkuva haldusakti andmine või lõpliku toimingu tegemine. Seda ei ole ka juhtunud -

vaatamata 08.05.2025.a kirjast nähtuvatele erimeelsustele kaebaja ja vastustaja vahel on

vastustaja detailplaneeringu menetlusega edasi liikunud ning see on praeguseks

kooskõlastamise ja arvamuste andmise staadiumis (PlanS § 133). Planeeringumenetluses ei

ole mitmekordne dokumentide korrigeerimise vajadus tavapäratu. Nagu vastustaja kirjas

selgitab, on tegemist sisulise koostööga kohaliku omavalitsuse, planeeringu koostaja ja

huvitatud isiku vahel. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et detailplaneeringu

korrigeerimise vajadus tuuakse välja vaid ühel korral.

10. Eeltoodud põhjendustel kohus tagastab kaebuse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus

ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Tasutud riigilõiv 20 eurot HKMS § 104 lg 5

p 2 alusel tagastamisele ei kuulu.

11. Kaebaja leidis 18.09.2025.a avalduses, et kohus ei ole teinud mõistliku aja jooksul

menetlusotsust. Kohus mõistab seda vastuväitena kohtu tegevusele menetluse juhtimisel

(HKMS § 90 lg 1).

Kohus jätab vastuväite rahuldamata. HKMS ei näe ette tähtaega, mille jooksul tuleb otsustada

kaebuse menetlusse võtmine või tagastamine. See sõltub asja lahendava kohtuniku

töökoormusest ja töökorraldusest. Kohus menetleb asju nende saabumise järjekorras, kui

HKMS normid ei näe ette asja menetlemist kiirendatud korras. Kaebuse menetlusse võtmise

korral oleks asja sisulise lahendamise (kohtuotsuse tegemise) aeg tõenäoliselt olnud ligikaudu

üks aasta arvates kaebuse esitamisest. Seda peetakse kohtupraktikas mõistlikuks ajaks.

Arusaamatuks jääb kaebaja etteheide, et vastustaja on liikunud menetlusega edasi. See oligi ju

kaebaja eesmärk.

Kui esineb vajadus hoida ära pöördumatuid negatiivseid tagajärgi, mis võivad saabuda

kaebuse menetlemise ajal, siis saab kaebaja esitada esialgse õiguskaitse taotluse. Võimalikud

esialgse õiguskaitse abinõud on sätestatud HKMS § 251 lg 1. Esialgse õiguskaitse taotlus

peab ühtima kaebuse nõudega. Tuvastamiskaebuse puhul ei ole esialgse õiguskaitse

kohaldamine võimalik.

12. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada

taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS §

179 lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks