2-24-984/38 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks, Anneli Alekand Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-24-984 Tsiviilasi E.O S. hagi L.G ja D.T vastu kahju hüvitamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 3600 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 10. märtsi 2025 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E.O S. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja) E.O (ik XXX) Vastustaja I (kostja I) L.G (ik XXX) Vastustaja II (kostja II) D.T (ik XXX) RESOLUTSIOON 1. Jätta Tartu Maakohtu 10. märtsi 2025 otsus muutmata. 2. Jätta E.O S. apellatsioonkaebus rahuldamata. 3. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud E.O S. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. E.O (hageja) esitas hagi L.G (kostja I) ja D.T (kostja II) vastu mittevaralise kahju nõudes kehavigastuse tekitamise tõttu. Kostjad ründasid hagejat 12. juulil 2022, kui hageja väljus Viljandis Fenix kasiinost. Kostjad tulistasid hagejale relvast pähe kümme lasku, lasid näkku gaasi ja peksid. Kuus kuuli jäid hageja koljusse kinni, neist kaks on välja opereeritud, ülejäänud nelja eemaldamiseks on vaja täiendavat operatsiooni. Kostjate suhtes on tehtud süüdimõistev kohtuotsus, kuid hageja vigastamisest seal juttu ei ole. Hageja nõuab kostjatelt 60 000 eurot (kummaltki 30 000 eurot) valuraha julma vigastamise, solvamise, alandamise ja riiete rikkumise eest, alternatiivselt tuleb kohtul määrata aus ja õiglane valuraha. Hagejal on igapäevased peavalud ja ta peab võtma valuvaigisteid, pähe jäävad armid, mis meenutavad talle elu lõpuni jõhkrat rünnakut. 2. Kostjad maakohtule ei vastanud. MAAKOHTU LAHEND 3. Tartu Maakohus rahuldas 10. märtsil 2025 hagi osaliselt tagaseljaotsusega ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 400 eurot. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja väide rünnaku kohta leidnud kinnitust Tartu Maakohtu 28. septembri 2023 otsuses nr 1-23-5275, milles kostjad tunnistasid end süüdi karistusseadustiku § 121 lg 2 p 3 alusel. Hagejale tekitatud vigastusi kinnitab ka Tartu Vangla meditsiiniosakonna 24. aprilli 2024 häirekeskuse juhtumikaart, milles on fikseeritud, et hageja peksti 12. juulil 2022 läbi. Kahju hindamisel tuleb lähtuda üldistest kahju hüvitamise sätetest (võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 5), mille kohaselt mittevaraline kahju hõlmab füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja väidete ja meditsiiniliste tõendite alusel on tuvastatav, et hagejale tekitati mittevaralist kahju. Hagejale tekitatud tervisekahjustused on otseselt seotud kostjate tegevusega. Samas nähtub kiirabikaardilt, et vigastused piirdusid marrastuste ja kriimustustega, hospitaliseerimist hageja ei vajanud ning nähtavat haava ei tuvastatud. Ultraheliuuringu ja kirurgi väljavõtte andmetel on hageja peas võõrkehad, mis on sobilikud pumppüssi kuulidele, kuid ei ole võimalik üheselt tuvastada, et need pärinevad just kõnealusest sündmusest. Seega tuleb hagejale tekitatud kahju hindamisel lähtuda rünnaku käigus tuvastatud vigastustest ja nende tagajärgedest. Kohus on tuvastanud, et kostjate tegevus oli tahtlik ning suunatud hagejale valu ja kannatuste põhjustamisele. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine, mistõttu on tegu VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel õigusvastane. Kostjad ei ole tõendanud, et nad ei ole kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050 lg 1) ega esile toonud ühtegi nende süüd välistavat asjaolu (VÕS § 1050 lg 2). Vastupidi, nad on end Tartu Maakohtus süüdi tunnistanud ning nende süü on kohtueelses uurimises täielikult tõendatud. Tulenevalt eeltoodust on kostjad kohustatud hüvitama hagejale tekkinud mittevaralise kahju, mis seisneb eelkõige hageja füüsilistest vigastustest tingitud kannatustes. Maakohtu hinnangul õigustavad vaidluse asjaolud (marrastused, nähtavat haava ei leitud, ravivajaduse puudumine, muude negatiivsete tagajärgede puudumine) kahjuhüvitise 2

määramist keskmisest väiksemas summas. Arvestades väljakujunenud kohtupraktikat, rikkumise raskust ja ulatust ning ühiskonna üldist heaolu taset ja elukallidust määras maakohus hageja mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 400 eurot. Kostjad on sama teo eest kriminaalkorras karistatud ning kohtuotsus on jõustunud. See peaks avaldama kostjatele preventiivset mõju. Seetõttu ei pidanud maakohus vajalikuks kahjuhüvitist eraldi suurendada selleks, et see mõjutaks kostjaid edasisest kahju tekitavast käitumisest hoiduma. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 10. märtsi 2025 otsuse osalist tühistamist ning valurahaks kummaltki kostjalt 4000 euro väljamõistmist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on 400 eurot sellise teo eest valurahana naeruväärne. Maakohus võttis asja liiga leebelt. Menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda. 5. Kostja II vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole mingit tulistamist olnud. Kostja II on nõus temalt solidaarselt kostjaga I välja mõistetud 400 euro tasumisega. 6. Kostja I apellatsioonkaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad hageja kanda. 8. Ringkonnakohtu arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust maakohtust erinevalt, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. 9. Hageja vaidlustab väljamõistetud hüvitise suurust, leides, et see on liiga väike. Hageja meelest peaks hüvitis olema kümme korda suurem. 10. VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hüvitise saamiseks pidi hageja tõendama tervisekahjustuse tekitamist. Maakohus kogus hageja taotlusel tõendeid ja tuvastas, et ükski tõend ei seo hageja nahaaluseid moodustisi 12. juuli 2022 sündmusega. Maakohus sai seega hageja kehavigastustena arvesse võtta üksnes kiirabi fikseeritud marrastusi ja kriimustusi. 11. Kuna tekkinud mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, siis on hüvitise suuruse määramine VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda ainult siis, kui maakohus on diskretsiooni piire ületanud. Maakohus analüüsis mittevaralise kahju hüvitamise kohtupraktikat ning määras hageja kehavigastuse raskust arvestades põhjendatult hüvitise keskmisest väiksemas summas. Maakohtu viidatud varasemas praktikas on näiteks nelja hamba kaotuse ja lõualuu purunemise eest makstud hüvitist neli korda vähem, kui hageja apellatsioonkaebuses nõuab. Hammaste kaotust saab pidada raskemaks vigastuseks kui marrastusi ja kriimustusi. Ringkonnakohtu 3

hinnangul ei ole maakohus hüvitise suurust kindlaks määrates diskretsioonipiire ületanud. Hageja ei täpsusta, mida oleks maakohus veel pidanud arvesse võtma või hindama. 12. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjatel ei ole toimiku andmete kohaselt kulusid tekkinud. Neil ei ole olnud lepingulist esindajat, nad ei ole tasunud riigilõivu ega muid kohtukulusid. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 4