3-25-1617/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.10.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1617

Haldusasi

X. X kaebus Haridus- ja Noorteameti eksperdikomisjoni

28.04.2025 otsuse nr 4.5-7/25/12-5 tühistamiseks ning uue

otsuse tegemiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X, volitatud esindaja Mae Küttik

Vastustaja – Haridus- ja Teadusministeerium, esindaja

Margit Kiin

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

KOHTU SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 01.12.2025

(HKMS § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega

ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p

9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 13.03.2025 avalduse Haridus- ja Noorteameti kodakondsuse või

pikaajalise elaniku elamisloa taotleja terviseseisundi hindamise eksperdikomisjonile

(edaspidi: eksperdikomisjon) kodakondsuse seaduse (KodS) § 6 p-des 3 ja 4 sätestatud

tingimuse täitmise täielikuks vabastamiseks.

2. Kaebajale edastati 17.03.2025 teade taotluse menetlusse võtmise kohta ning

teavitati, et koosolek toimub 08.04.2025. Samuti soovis eksperdikomisjon kaebaja

kohalolekut.

3-25-1617

3. Kaebaja teavitas 26.03.2025, et püüab koosolekul osaleda, kui tervislik seisund

võimaldab.

4. Kaebajale edastati 27.03.2025 teade, milles paluti olla eksperdikomisjonile

kättesaadav, kui kohaletulek on raskendatud.

5. Eksperdikomisjoni koosolek toimus 08.04.2025 (protokoll 14.04.2025), mille

jooksul kaebajale helistati.

6. Eksperdikomisjon otsustas 28.04.2025 otsuses nr 4.5-7/25/12-5, et taotleja on

vabastatud kirjutamise (essee) osast ning tal võimaldatakse eksam sooritada

individuaalselt koos isikliku abistajaga suulise osa sooritamiseks.

Otsuses on põhjendatud, et selle aluseks on võetud 13.03.2025 taotlus, Eesti Töötukassa

20.02.2018 otsus nr TVH/18/008638, terviseportaali väljavõte haiglaravist ja vastuvõtust,

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 28.11.2022 otsus nr P26O-2022-86316. Otsuses kohaselt

võttis eksperdikomisjoni esimees koosoleku ajal ühendust taotlejaga ja veendus, et taotleja

vestleb soravalt ja adekvaatselt vene keeles ning tema väite kohaselt valdab taotleja ka ukraina

keelt. Niisamuti loeb taotleja venekeelseid ajalehti, orienteerub internetis, töötab aias.

Vestlusele tuginedes ning taotleja terviseseisundit (Parkinsoni tõbi) arvesse võttes ei rahuldata

taotleja taotlust. Kehtima jääb Innove 15.05.2015 otsus nr 686, milles taotleja on vabastatud

kirjutamise (essee) osast ning võimaldatakse eksaminandil eksam sooritada individuaalselt

koos isikliku abistajaga suulise osa sooritamiseks.

Otsuse tegemisel lähtus komisjon KodS § 35 lg-st 6 ja Vabariigi Valitsuse 13.12.2007

määrusest nr 247 „Isiku terviseseisundist tulenevalt kodakondsuse või pikaajalise elaniku

elamisloa taotleja eesti keele ning kodakondsuse taotleja kodakondsuse seaduse ja Eesti

Vabariigi põhiseaduse tundmise eksami sooritamise ulatuse ja viisi määramise või nimetatud

eksamite sooritamisest vabastamise tingimused ja kord“ § 3 lg-st 1 kooskõlas KodS § 35 lg-ga

2.

7. X. X esitas Tallinna Halduskohtule 29.05.2025 kaebuse, mille kohus võttis

menetlusse nõuetega tühistada eksperdikomisjoni 28.04.2025 otsus ning kohustada

vastustajat uue otsuse tegemiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1)

Kaebaja on ilma kodakondsuseta välismaalane, kes elab Eesti Vabariigis juba üle 40 a

ning ta on soovinud saada eesti kodakondsust. Esimesel korral pöördus kaebaja Innove poole

2015. a-l ning siis vabastati ta 15.05.2015 otsusega nr 686 eesti keele eksami sooritamisest

osaliselt. Kaebaja üritas 2015. a eksamit sooritada, kuid eksami alguses keelati tal kõrvalise

abi kasutamine ning tema abiline saadeti eksamiruumist välja. See asjaolu heidutas kaebajat

sedavõrd, et ta ei olnud enam võimeline talle esitatavatele küsimustele keskenduma ning

eksam tuli katkestada. Sellest on möödunud 10 a. Kaebaja ei tööta enam, ta on kodune

pensionär, tema tervislik seisund on vahepealse aja jooksul oluliselt halvenenud. Kui 2015. a

hinnati tema töövõime kaotuseks 90%, siis 2018. a tuvastati tal täielik töövõime puudumine.

Lisaks füüsilistele puuetele on tal tekkinud psüühilised probleemid ja mäluhäired, mille

tulemusena määrati talle raske puue.

2(10)

3-25-1617

2)

Vastustaja ei ole objektiivselt hinnanud antud asjas kõiki asjaolusid ja tugineb varasemale

keelduvale otsusele, jättes arvestamata kaebuse esitaja vanuse suurenemise ja tema tervise

olulise halvenemise 10 a jooksul. Kaebaja soovib jätkuvalt saada Eesti kodakondsust.

3)

Kuna kaebaja oli äsja haiglast koju saanud, ei osalenud ta eksperdikomisjoni 08.04.2025

istungil isiklikult. Talle helistas keegi komisjoni liikmetest ja vestles temaga telefoni teel.

Väga täpselt kaebaja vestluse sisu ei mäleta, kuid mäletab, et vestlus käis vene keeles. Ta ei

mäleta, et juttu oleks olnud ukraina keelest, nagu seda on otsusest lugeda. Samuti ei käi

kaebajal mitte ühtegi ajalehte, kuid ta oskab kasutada mobiiltelefoni ning aeg-ajalt loeb ta

selle kaudu uudiseid. Arvutit tal ei ole ja selle kasutamise kogemused on vähesed. Kodumaja

ümber on aiamaa, kus ta käib koos oma eaka abikaasaga puhkamas. Raske on mõista, mida

komisjon pidas silmas aias töötamise all, kuna tema tervis ei võimalda füüsilist tööd teha ja

see on dokumentaalselt tõestatud.

Kaebaja ei nõustu, et tema tervislik seisund võimaldab tal vaatamata vanusele ja kroonilistele

haigustele sooritada kodakondsuse ja eesti keele eksameid. Tema tervis ei ole sedavõrd

paranenud, et võrreldes aastaga 2015 oleks ta nüüd võimeline eksameid paremini sooritama.

Kaebaja on pikka aega pidanud tarvitama erinevaid ravimeid, mis mõjutavad tema

keskendumisvõimet ja põhjustavad mäluprobleeme, ta on korduvalt olnud haiglaravil, viimati

käesoleva aasta oktoobrikuu algul ning aastatega on talle vanust lisandunud. Tal on fikseeritud

töövõime kaotus ja määratud puue. Ei ole loogiline, et pensionieas kodune inimene paraneb

vanuse lisandudes sedavõrd olulisel määral, et see tõstab tema võimekust eksameid sooritada.

Kaebaja emakeeleks on ukraina keel, kuid kuna tema abikaasa on venekeelne, siis

igapäevaselt kasutab ta kodus vene keelt. Enne pensionile jäämist oli kaebaja pikka aega

invaliiduspensioni saaja, kuid varem oli ta töötanud kaupluses klienditeenindajana ja suhtles

klientidega ka eesti keeles. Praegu, olles kodune pensionär, on tema suhtlusring piiratud.

Samuti ei ole kaebajal kodus arvutitki, mistõttu on kummaline vastustaja vastusest lugeda, et

kaebaja loeb igapäevaselt ajalehti. kaebajal on olemas kaasaegne mobiiltelefon, mille abil ta

oskab internetis surfata. Kas seda saab nüüd lugeda ajalehtede lugemiseks, on raske hinnata.

Kuna kaebajal on parema käe õlaliigese vigastus, mida ei ole õnnestunud isegi vaatamata

operatsioonile parandada, ei ole ta võimeline oma paremat kätt täiel määral kasutama, mistõttu

on arusaamatu, kuidas sai vastustaja telefonivestlusest aru, et kaebaja teeb koos abikaasaga

aiatöid. Isegi kui see oleks tõsi, ei oleks see tõendiks kaebaja vaimse võimekuse kohta sellisel

tasemel, mis võimaldaks tal õppida ja sooritada eesti kodakondsuse saamiseks vajalikke

eksameid. Samas on kaebaja jätkuvalt soovinud saada eesti kodakondsust, mis on igati

tervitatav ning peaks olema riiklikult toetatav, mittekodanikest elanikkonna vähendamist

silmas pidades.

2. Haridus- ja Teadusministeerium palub vastuses jätta kaebus rahuldamata,

leides järgmist.

1)

Vastustaja ei nõustu väitega, et ta ei ole objektiivselt hinnanud kõiki asjaolusid ja tugineb

varasemale keelduvale otsusele, jättes arvestamata kaebuse esitaja vanuse suurenemise ja

tema tervise olulise halvenemise 10 vahepealse aasta jooksul.

2)

Eksperdikomisjon juhindub oma tegevuses Vabariigi Valitsuse 13.12.2007 määrusest nr

247 „Isiku terviseseisundist tulenevalt kodakondsuse või pikaajalise elaniku elamisloa taotleja

eesti keele ning kodakondsuse taotleja «Kodakondsuse seaduse» ja Eesti Vabariigi

põhiseaduse tundmise eksami sooritamise ulatuse ja viisi määramise või nimetatud eksamite

sooritamisest vabastamise tingimused ja kord“ (edaspidi: määrus nr 247). Tuginedes esitatud

tõenditele, leidis komisjon, et eksamite sooritamine on muudetud ulatuses ja viisil võimalik.

Otsuse tegemisel on arvestatud taotleja esitatud tõendeid, eksperdikomisjoniga toimunud

3(10)

3-25-1617

vestlust, kaebaja individuaalseid asjaolusid, sh tervislikku seisundit, suhtlusvõimet ja

elukorraldust.

3)

Kaebaja esitas enda 08.09.2017 haigusloo väljavõtte ning 16.11.2020 AS Lääne-Tallinna

Keskhaigla raviarsti kokkuvõte. Kõige hilisemat tervislikku seisundit kirjeldab 16.11.2020

haiguslugu. Haigusloos on märgitud, et kaebajal on Parkinsoni tõbi, mis põhjustab

liikumisraskust, värinaid, jäikust ja tasakaaluhäireid. Aju-uuring (SPECT) näitas, et aju ei

tooda enam piisavalt hästi dopamiini ehk ainet, mis aitab närvisüsteemil kontrollida liikumist.

Raviks on antud dopamiini toimet toetavaid ravimeid ja nende abil ei ole liikumisprobleemid

märgatavalt halvemaks läinud. Kaebajat uuriti spetsiaalse testiga (Tilt test ehk keha

vertikaalasendisse tõstmise test), siis vererõhk ei langenud märgatavalt, kuigi inimesel tekkis

halb enesetunne ja raskustunne peas. See tähendab, et selget tõendit autonoomse

närvisüsteemi häire kohta ei leitud. Teised uuringud – aju MRT ja EEG – ei näidanud midagi

erilist ega haiguslikku.

4)

Kaebaja esitas koos taotlusega terviseseisundit kirjeldavate dokumendina ka 28.11.2022

SKA otsuse nr P26O-2022-86316 puude raskusastme tuvastamise ja sotsiaaltoetuse

määramise kohta. Tuvastatud on raske liikumispuue, mis nõuab regulaarset kõrvalist abi.

Kaebajal kirjeldatud kõnnaku raskust, käte nõrkust ning peenmotoorika häireid.

Kordusekspertiisiks on määratud 2027. a. Kui terviseseisundis on muutusi, on kaebajal

võimalus puude raskusastme tuvastamise korduvekspertiisi taotlus esitada ennetähtaegselt.

Kaebaja ei ole kordusekspertiisi taotlenud, seega komisjon hindas, et terviseseisundi muutust

ei ole ning saab lähtuda otsuses kirjeldatud seisundist.

5)

Liikumispuude olemasolul peab eksperdikomisjon hindama, kas inimene on võimeline

tulema eksamiruumi, viibima seal eksami sooritamise aja ning kas on võimeline kirjutama.

Kuna kaebajal ei olnud võimalik eksperdikomisjoni koosolekul kohal viibida, leidis komisjon,

et lisaks esitatud dokumentidele on vajalik kaebaja küsitlemine (haldusmenetluse seaduse §

6). Eksperdikomisjon võttis kaebajaga ühendust telefoni teel. Komisjoni esimehe K. K

selgituste kohaselt võeti kaebajaga ühendust eksperdikomisjoni toimumise ajal (kogu

komisjon sai telefonivestlust kõlarist kuulda). Vestlust alustati eesti keeles, kuid kehva

keeletaseme tõttu mindi kiiresti üle vene keelele. Vene keel sorav, adekvaatne, rääkis käte

värisemisest ja sellest, et mees aitab teda aias. Ütles, et loeb venekeelseid ajalehti, kasutab

internetti, oskab ukraina keelt jms. Kaebaja oli heas tujus, vitaalne. Liikumise osas rääkis

kaebaja, et saab töötada aias. Silmas on peetud nende toimetuste tegemist, mida kodusel

aiamaal on igapäevaselt vajalik teha.

Vastustaja hindas esitatud dokumentidest ja peetud vestlusest, et kaebaja ei ole

liikumisvõimetu ning eksami sooritamisel tuleb arvestada kõrvalabi vajadusega. Kuna

kaebajal on kirjeldatud ka käte nõrkust ning peenmotoorika häireid, otsustati kaebaja

vabastada eksami kirjalikust osast (essee kirjutamisest) ning võimaldati kaebajal sooritada

eksam individuaalselt koos isikliku abistajaga.

6)

Kaebaja on märkinud, et lisaks füüsilistele puuetele on kaebajal tekkinud ka psüühilised

probleemid ja mäluhäired, mille tulemusel määrati talle raske puue.

SKA otsusest ei selgu, et raske puue oleks määratud psüühiliste probleemide ja mäluhäirete

tõttu. Märgitud on: „Piirangud esinevad – raskele puude raskusastmele vastav

liikumisfunktsiooni kõrvalekalle“. Puude raskusastme tuvastamisel on SKA aluseks võtnud

kaebaja taotluses sisalduvad andmed ning tervise infosüsteemis (www.digilugu.ee) sisalduvad

andmed, perearst F. F poolt kirjeldatud terviseseisundi andmed ning sotsiaalkindlustusameti

ekspertarsti P. P arvamuse. Esitatud andmetest ei ole psüühilisi probleeme ja mäluhäireid

tuvastatud. Vastustaja märgib, et 16.11.2020 haigusloos on kirjeldatud, et kaebajat on

4(10)

3-25-1617

hinnanud neuropsühholoog. Kaebajal on kognitiivne düsfunktsioon, mis väljendub eelkõige

mälu- ja tähelepanuprotsesside osas, kuulmismälumaht on märgatavalt piiratud, raskusi püsiva

tähelepanu hoidmisel, muu segava pidurdamisel. Mitteverbaalse info analüüsimine ja

meenutamine õnnestuvad paremini, kuid infotöötluskiirus on aeglane.

Samas dokumendis on märgitud, et füsioterapeudi poolt teostatud apraksia testides saadud

tulemus 45-st 39 punkti. Apraksia test hindab, kui hästi inimene suudab liigutusi teha – eriti

selliseid, mis nõuavad tahtlikku planeerimist ja täpset liigutuste juhtimist. 39 punkti 45-st

näitab, et enamik ülesandeid sooritati õigesti, kuid esinesid mõned vead või raskused. See

viitab kergele apraksiale – inimesel võib olla natuke raskusi teatud liigutuste täpse

tegemisega, eriti keerulisemates ülesannetes.

16.11.2020 dokumendi osas pealkirjaga „Haiguse kulg“ on märgitud, et patsient on nõus arsti

kaugvisiidiga; patsiendi seisund muutusteta. Sellest järeldas komisjon, et kui arst on

kaugvisiidi määranud, on ta hinnanud, et patsiendile ei valmista raskusi arsti jutust

arusaamine, kui seda vahendatakse telefoni teel.

7)

Selleks, et täiendavalt hinnata kaebaja vaimset seisundit, kasutati toimunud vestlust ning

hinnang anti ka selle põhjal, kuidas kaebaja suhtles ning küsimustele vastas. Kaebaja väidab

kaebuses, justkui ei mäleta vestlusest midagi ja ei saanud aru. Vastustaja selgitab, et

eksperdikomisjon teeb otsuse lisaks kogutud tõenditele eksperdikomisjoni liikmete eriteadmisi

kasutades. Vestlust hindas lisaks logopeedidele, eripedagoogidele ning eksamite

peaspetsialistile ka kliiniline psühholoog S. S. Vestluse käigus ei ilmnenud kognitiivset

disfunktsiooni, mis tähendaks suutlikkuse olulist pärssimist. Kaebajaga vesteldes oli kaebaja

kõne sorav ja adekvaatne. Psüühilisi häireid või kõrvalekaldeid ei avaldunud. Tulenevalt

eelnevast leidis komisjon, et viiteid vaimse võimekuse piirangutele, mis pärsiks õppimist, ei

tuvastatud, ning täielik vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kaebaja on võimeline

keelekasutuseks ja eksami sooritamiseks võimaldatud kohandustega (abistaja, individuaalne

eksam ning võimalus kasutada lisa aega, mida võimaldatakse üle 65-aastastele isikutele).

8)

Vastustaja on seisukohal, et haldusaktiga antud leevendavad meetmed on sobivad,

vajalikud ja mõõdukad.

Kaebaja vabastati täielikult kirjutamise osast. Arvestades kaebaja vanust, füüsilist ja vaimset

seisukorda, ei pea kaebaja seetõttu pikaajaliselt vaimselt pingutama, pikalt istuma ega olema

sundasendis. Kaebajale võimaldatakse vajadusel ka lisaaega, et oleks võimalik kohaneda ning

rahulikult mõelda. Leevendus tehakse ka rääkimise osas, kus eksaminandil võimaldatakse

kaasa võtta toetav isik.

Leevendavad meetmed on vajalikud. Eksperdikomisjon on oma otsuses leidnud, et isiku

täielik eksamitest vabastamine ei ole põhjendatud, kuid vajalik on võimaldada sooritada

eksam üldkorrast erinevas ulatuses ja viisil.

Kaebaja taotles eksamikohustustest täielikku vabastamist ning see oleks isikule ka kõige

vähem piirav. Meetmete rakendamisel tuleb arvesse võtta, et eesti keele ja

kodakondsuseksami sooritamise kohustus on määratud kodakondsuse taotlejatele riigi keele

ning avalike huvide kaitseks. Eksperdikomisjonil lasub kohustus leida era- ja avalike huvide

kaalumisel optimaalne lahendus. Õigusi võib piirata just niipalju, kui on vajalik kollisioonis

olevate õiguste lepitamiseks. Eksperdikomisjoni tehtud leevendused võimaldavad saavutada

kaebajal kodaniku kohustuste täitmise temale võimalikult säästval viisil.

Meetmed on mõõdukad, kuna eksamite sooritamise tingimuste leevendamisega soodustatakse

isiku kodakondsuse taotlemise olukorda. Kaebaja on vabastatud kirjaliku osa sooritamisest,

5(10)

3-25-1617

mis on terviseseisundit arvestades ka tema probleemseim osa. Lugemise ja rääkimise osas on

arvestatud täiendavate abistavate meetmetega.

9)

Seoses kaebaja poolt esitatud töötaja riigikeeleoskuse tunnistusega nr 083035, milles on

märgitud, et kaebajale on omistatud kategooria B, märgib vastustaja, et nimetatud dokument

ei tõenda eesti keele oskamist kodakondsuse taotlejale nõutud tasemel. Keeleseaduse § 39 lg 2

kohaselt enne 01.07.1999 välja antud tööalase keeleoskuse kategooriatunnistust arvestati

keeleoskusnõude täitmist tõendava dokumendina isiku puhul, kelle keeleoskus on tööandja

hinnangul piisav vastaval töö- või ametikohal töötamiseks. Käesoleval juhul ei ole tegemist

töö- või ametikohal töötamiseks tõendava keeleoskusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Käesoleval juhul taotles kaebaja enda vabastamist kodakondsuse seaduse

(KodS) § 6 p-des 3 ja 4 sätestatud tingimuste täitmisest või palus võimaldada

sooritada eesti keele tasemeeksam ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse

seaduse tundmise eksam tema terviseseisundile vastavas ulatuses ja viisil (dtl 58).

Vaidlustatud 28.04.2025 otsuse kohaselt otsustati kaebaja taotlust mitte rahuldada ja

jääda Innove 15.05.2015 otsuse nr 686 juurde, millega taotleja vabastati kirjutamise

osast ja mille kohaselt võimaldati tal sooritada eksam individuaalselt koos isikliku

abistajaga suulise osa sooritamiseks.

4. Kuigi seda ei ole üksikasjalikult välja toodud, saab eksperdikomisjoni otsusest

kohtu arvates järeldada, et eksperdikomisjon on pidanud vajalikuks vabastada kaebaja

kirjalikest osadest, ent mitte eksami suulisest osast ehk rääkimisoskuse kontrollimisest.

Kirjalikest osadest vabastamise üle vaidlus puudub, ent kaebuses leiab kaebaja, et ta

oleks tulnud vabastada eksamist täielikult, st lisaks kirjalikele osadele ka suulisest

osast. Kaebusest nähtuvalt ei nõustu kaebaja enda täieliku vabastamata jätmisega

KodS § 6 p-des 3 ja 4 sätestatud tingimuste täitmisest ega ka eksami sooritamise

ulatuse ja viisi määramisega suulise osa sooritamiseks individuaalselt koos isikliku

abistajaga.

5. Vaidlus seisneb seega selles, kas eksperdikomisjoni otsus jätta kaebaja

vabastamata ka eksami suulise osa sooritamisest ja eksami sooritamise ulatuse ja viisi

määramine suulise osa sooritamiseks on põhjendatud ja õiguspärane.

6. KodS § 6 p-de 3 ja 4 järgi peab välismaalane, kes soovib saada Eesti

kodakondsust, oskama eesti keelt vastavalt KodS §-s 8 sätestatud nõuetele ja tundma

Eesti Vabariigi põhiseadust ja kodakondsuse seadust vastavalt KodS §-s 9 sätestatud

nõuetele. Nende nõuete täitmist kontrollitakse eksamitega. KodS § 35 lg-test 2 ja 3

tuleneb, et isik, kes terviseseisundi tõttu pole võimeline KodS § 6 p-des 3 ja 4

sätestatud tingimusi täitma, on eksamist vabastatud või sooritab eksami sellises

ulatuses ja sellisel viisil, mida tema terviseseisund võimaldab. KodS § 35 lg-te 6 ja 7

kohaselt on isiku eksamist osalise või täieliku vabastamise otsustamine

eksperdikomisjoni pädevuses. KodS § 35 lg 8 järgi esitab isik eksperdikomisjoni

pöördumiseks raviarsti teatise, mis kinnitab isiku võimetust terviseseisundi tõttu täita

kas täielikult või osaliselt KodS § 6 p-des 3 ja 4 sätestatud nõudeid.

7. Eksperdikomisjoni tööd reguleerib täpsemalt Vabariigi Valitsuse 13.12.2007

määrus nr 247 „Isiku terviseseisundist tulenevalt kodakondsuse või pikaajalise elaniku

elamisloa taotleja eesti keele ning kodakondsuse taotleja «Kodakondsuse seaduse» ja

Eesti Vabariigi põhiseaduse tundmise eksami sooritamise ulatuse ja viisi määramise

6(10)

3-25-1617

või nimetatud eksamite sooritamisest vabastamise tingimused ja kord.“ Määruse nr

247 §-s 2 on sätestatud, et isiku, kes terviseseisundi tõttu soovib eksamid sooritada

üldkorrast erinevas ulatuses ja viisil või soovib nendest eksamitest vabastamist,

terviseseisundit hindab raviarst, kes väljastab tema terviseseisundi kohta teatise.

Määruse § 3 lg 1 kohaselt määrab eksperdikomisjon, tuginedes raviarsti teatisele ja

täiendavatele dokumentidele, eksami sooritamise ulatuse ja viisi. Määruse § 6 lg 2

kohaselt võib eksperdikomisjon vabastada isiku mõne eksami osa sooritamisest,

samuti näha ette eksami suulise osa asendamise kirjalikuga ja vastupidi. Sama

paragrahvi lõige 3 lubab inimese eksamite sooritamisest täielikult vabastada juhul, kui

tema terviseseisundist tulenevalt ei ole eksamite sooritamine võimalik või otstarbekas

ka muudetud ulatuses ja viisil.

8. Riigikohus on eelneva osas selgitanud, et kehtiv õigus annab seega

eksperdikomisjonile vabaduse võtta arvesse kõiki asjakohaseid dokumentaalseid

tõendeid isiku terviseseisundi kohta ning kuivõrd sätestatud ei ole rangeid kriteeriume,

on eksperdikomisjonil arvestatav kaalutlusruum (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

07.06.2019 otsus asjas nr 3-16-2061, p 9). Eksperdikomisjoni pädevuses on niisiis

otsustada, kas ja millises ulatuses isik eksamite sooritamisest vabastada. Juhul, kui

määruse nr 247 § 4 lg 4 alusel eksperdikomisjonile esitatavas teatises isiku

terviseseisundi kohta sisaldub lisaks isiku objektiivse terviseseisundi kirjeldusele ka

raviarsti hinnang inimese võimekuse kohta eksameid sooritada, tuleb

eksperdikomisjonil raviarsti sellise järeldusega arvestada, kuigi teiste tõendite või

eksperdikomisjoni liikmete eriteadmistele tugineva põhjendatud arvamusega on

võimalik raviarsti järeldust ka ümber lükata. Ühtlasi selgitas Riigikohus viidatud

kohtuotsuses, et määruse nr 247 § 6 lg 4 kohustab eksperdikomisjoni enda otsust ka

põhjendama. Kui eksperdikomisjon teeb otsuse lisaks kogutud tõenditele

eksperdikomisjoni liikmete eriteadmisi kasutades, peab eriteadmiste kasutamine olema

otsuses selgelt jälgitav. Seda iseäranis siis, kui eriteadmistele tuginedes kummutatakse

dokumentaalses tõendis toodud järeldus (vt eelnevalt viidatud Riigikohtu otsuse p 11).

9. Praegusel juhul ei sisaldanud taotlusele lisatud raviarsti hinnangud (16.11.2020

AS Lääne-Tallinna Keskhaigla raviarsti kokkuvõte, väljavõte Terviseportaalist

13.03.2025, faili nimi: Vastuvõtt 11.03.2015.pdf, vt dtl 65 jj; ning 28.08.2017–

01.09.2017 raviarsti kokkuvõte pärast toimunud haiglaravi, väljavõte Terviseportaalist

13.03.2025, faili nimi: Haiguslugu 28.08.2017-01.09.2017 X. X.pdf, dtl 41 jj) raviarsti

hinnangut kaebaja võimekuse kohta eksameid sooritada, vaid nendes oli esitatud isiku

terviseseisundi objektiivne kirjeldus. Eksperdikomisjon on vaidlustatud otsusest

nähtuvalt teinud enda otsuse raviarsti kirjeldatud terviseseisundit arvesse võttes,

tuginedes ühtlasi lisaks SKA 28.11.2022 ning Eesti Töötukassa 20.02.2018 otsustele.

10. Nagu ülal viidatud, lubab määruse nr 247 § 6 lg 3 eksperdikomisjonil inimese

eksamite sooritamisest täielikult vabastada juhul, kui tema terviseseisundist tulenevalt

ei ole eksamite sooritamine võimalik või otstarbekas ka muudetud ulatuses ja viisil.

Praegusel juhul on eksperdikomisjon vaidlustatud otsuses põhjendanud, miks kaebajat

eksami suulise osa sooritamisest täielikult ei vabastatud, vaid otsustati tal võimaldada

sooritada eksam individuaalselt koos isikliku abistajaga suulise osa sooritamiseks.

Ehkki põhjendused on üsna napid, nähtub nendest siiski, et eksperdid said veenduda,

et kaebaja vestles soravalt ja adekvaatselt.

11. Vaidlustatud otsusest ja eksperdikomisjoni protokollist (dtl 78) nähtub, et

eksperdikomisjon on vastavalt varasemale kokkuleppele võtnud koosoleku ajal

kaebajaga ühendust ning pidanud temaga telefonivestluse: kaebajale oli 27.03.2025

7(10)

3-25-1617

teada antud, et ta peaks olema komisjoni koosoleku ajal telefonitsi kättesaadav ning

valmis selleks, et kui komisjonil tekib vajadus täpsustada tema terviseseisundi osas,

võidakse kaebajale koosoleku ajal helistada (dtl 76). Vastustaja vastuse järgi võetigi

komisjoni esimehe K. K selgituste kohaselt kaebajaga ühendust telefoni teel

eksperdikomisjoni toimumise ajal ning kogu komisjon sai seda kõlarist kuulda.

Vaidlustatud otsuses ja protokollis on selle kohta samuti fikseeritud, et komisjoni

esimees võttis kaebajaga eksperdikomisjoni toimumise ajal telefoni teel ühendust ja

veendus selle käigus, et taotleja vestles soravalt ja adekvaatselt vene keeles ning väitis,

et oskab rääkida ka ukraina keeles, samuti loeb ta enda sõnul venekeelseid ajalehti,

orienteerub internetis, töötab aias.

12. Kaebaja ei väida, et vaidlustatud otsuses sisaldunud viide tema ukraina keele

oskuse osas oleks väär, vaid möönab, et tegu on tema emakeelega, ehkki ta kasutab

igapäevaselt vene keelt. Erinevalt kaebaja väidetust ei ole otsuses lähtutud ka sellest, et

kaebaja loeks igapäevaselt ajalehti (sh paberkandjal või arvutis), vaid viidatud, et

kaebaja enda sõnul loeb venekeelseid ajalehti. Ka kaebaja ise toob välja, et tal on

olemas kaasaegne mobiiltelefon, mille abil ta oskab internetis surfata ja seega ilmselt

ka ajalehti lugeda. Puudub alus arvata, et viidates kaebaja aias töötamisele, on otsuses

silmas peetud suutlikkust teha rasket aiatööd, seda enam, et viide on tehtud eksami

suulise osa sooritamisest vabastamise hindamise kontekstis. Pigem on silmas peetud

aias viibimist laiemalt. Kohtule ei nähtu lisaks, et sellele asjaolule oleks otsuse

tegemisel omistatud määravat tähtsust.

13. Vestlusele tuginemisele lisaks on arvesse võetud kaebaja terviseseisundit.

Vaidlustatud otsuses ja protokollis on viidatud, et tugineti ka teistele kaebaja esitatud

dokumentidele: eksperdikomisjon otsustas lisaks vestlusele ka kaebaja

terviseseisundist (Parkinsoni tõbi) tulenevalt taotlust mitte rahuldada. Seega ei

vabastanud eksperdikomisjon kokkuvõttes kaebajat eksami suulisest osast, määrates

eksamile muudetud ulatuse ja viisi.

14. Kaebaja ei väida kaebuses, et eksperdikomisjon oleks hinnanud tema esitatud

raviarsti hinnanguid, SKA 28.11.2022 otsust või Eesti Töötukassa 20.02.2018 otsust

valesti, sh vastuolus nendes esitatud järeldustega, või jätnud mõne dokumendi

arvestamata. Ainuüksi kaebaja vanaduspensioniikka jõudmine ega tal täieliku

töövõime puudumise tuvastamine ei ole asjaoludeks, mis kinnitaks, et kaebaja ei ole

võimeline eksami suulist osa sooritama, sh muudetud viisil. Seejuures ei ole vastustaja

väitnud, et kaebaja tervislik seisund oleks ca 10 aasta taguse ajaga võrreldes

paranenud, kuid on leidnud, et sarnaselt toonasega võimaldatakse kaebajal sooritada

eksami suuline osa individuaalselt koos isikliku abistajaga.

15. Ei nähtu ka, et vastustaja oleks jätnud arvestamata SKA 28.11.2022 otsuses

tuvastatud kaebaja raske liikumispuude. Nagu vastustaja selgitab, on SKA otsuses

tuvastatud raske liikumispuue, mis nõuab regulaarset kõrvalist abi. Kaebaja ei ole

väitnud, et liikumispuue oleks takistuseks suulise osa sooritamisel.

16. Kaebaja väidab, et lisaks füüsilistele puuetele on tal tekkinud psüühilised

probleemid ja mäluhäired, mille tulemusena määrati talle raske puue. SKA otsuses on

märgitud, et kaebaja puhul on tuvastatud raske puude raskusastmele vastav

liikumisfunktsiooni kõrvalekalle, puude tuvastamise aluseks on püsiva iseloomuga

funktsioonipiirangud, mida ei saa olulisel määral ohjata ravi või ravimitega ning mille

tõttu esineb eakohasest suurem kõrvalise abi vajadus kas hügieenitoimingutel,

liikumisel, riietumisel, suhtlemisel või söömisel. Samuti on SKA otsuses märgitud, et

8(10)

3-25-1617

Parkinsoni tõvest põhjustatud pearingluste, koordinatsioonihäirete, kõnnaku raskuste,

käte nõrkuse, tuimuse ja peenmotoorika häirete tõttu on tuvastatud raske

tegutsemispiirang liikumise ja enesehoolduse valdkonnas ning eakohasest suurem,

regulaarne kõrvalise abi vajadus nii liikumisel, riietumisel kui hügieenitoimingutes

igal ööpäeval. Seega ei saa siinse asja materjalide põhjal teha järeldust, et raske puue

määrati psüühiliste probleemide ja mäluhäirete tõttu.

17. Seoses psüühiliste probleemide ja mäluhäiretega on vastustaja kohtumenetluses

selgitanud, et esitatud dokumentidest ei nähtunud, et kaebaja terviseseisundist

tulenevalt ei ole tal eksamite sooritamine võimalik. Vastustaja viitab, et raviarsti

hinnangutest nähtuvalt näitas kaebajale tehtud aju-uuring SPECT, et aju ei tooda enam

piisavalt hästi dopamiini ehk ainet, mis aitab närvisüsteemil kontrollida liikumist; Tilt

testis ei leitud tõendit autonoomse närvisüsteemi häire kohta; teised uuringud – aju

MRT ja EEG – ei näidanud midagi erilist ega haiguslikku; neuropsühholoogiliste

testide kohaselt on kaebaja puhul tegemist keskmise kognitiivsete võimete langusega,

võrreldes eelmise hindamisega (2014) on kognitiivne düsfunktsioon süvenenud.

Otsustamisel, kas ja millises ulatuses isik eksamite sooritamisest vabastada, on

eksperdikomisjonil arvestatav kaalutlusruum ning tõendite hindamisel on komisjon

vaba. Seejuures saavad eksperdikomisjoni kuuluvad isikud otsuse põhjendamiseks

kasutada enda eriteadmistel põhinevaid seisukohti. Kohus võib haldusakti

kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui

kohus on veendunud, et nendest kaalutlustest lähtuti haldusakti andmisel. Praegusel

juhul toetavad vastustaja põhjalikumad kohtumenetluses esitatud selgitused

eksperdikomisjoni poolt juba vaidlustatud otsuses ja protokollis fikseeritud kaalutlusi,

mille kohaselt leiti, et kaebaja on suuteline selgelt ja adekvaatselt vestlema, uudiseid

lugema, internetis orienteeruma ja aias liikuma. Vastustaja on selgitanud, et vestlust

kasutati kaebaja vaimse seisundi täiendavaks hindamiseks ning eriteadmisi kasutades

anti hinnang selle põhjal, kuidas kaebaja suhtles ning küsimustele vastas. Hinnang on

ka protokollis fikseeritud. Vastustaja selgitusel hindas vestlust lisaks logopeedidele,

eripedagoogidele ja eksamite peaspetsialistile ka kliiniline psühholoog S. S ning

vestluse käigus ei ilmnenud sellist kognitiivset düsfunktsiooni, mis tähendaks

suutlikkuse olulist pärssimist, ka psüühilisi häireid või kõrvalekaldeid ei avaldunud.

18. Seega ei ole otsuse tegemisel jäetud tähelepanuta raviarsti hinnangust nähtunud

kaebaja vaimse funktsionaalse võimekuse häireid. Arvestatud on kaebaja esitatud

tõendeid ning temaga seotud individuaalseid asjaolusid, sh tema tervislikku seisundit,

suhtlusvõimet ja elukorraldust. Vastustaja selgitab, et kaebaja täielik vabastamine

suulisest osast ei olnud põhjendatud, kuna kaebaja on võimeline keelekasutuseks ja

eksami sooritamiseks võimaldatud kohandustega (abistaja, individuaalne eksam ning

võimalus kasutada lisa aega, mida võimaldatakse üle 65-aastastele isikutele). Kohtu

hinnangul ei saa meelevaldseks pidada otsuse järeldust, milles leiti, et kaebaja täielik

eksamitest vabastamine ei ole põhjendatud, kuid otsustati võimaldada tal täiendava

abistava meetmena sooritada eksami suuline osa individuaalselt koos isikliku

abistajaga, seega üldkorrast erinevas ulatuses ja viisil. Kohtule ei ole täpsemalt teada

kaebaja eelmise, 2015. a eksami sooritamise asjaolud ning need ei mõjuta ka siinses

asjas vaidluse all oleva otsuse õiguspärasust. Tuleb siiski rõhutada, et ka praegusel

juhul otsustati võimaldada kaebajal eksam sooritada individuaalselt koos isikliku

abistajaga suulise osa sooritamiseks ning see tähendab, et sellistel tingimustel tuleb

kaebajale eksami sooritamise võimalus ka tagada.

19. Vastustaja selgitab õigesti, et eesti keele ja kodakondsuseksami sooritamise

kohustus on määratud kodakondsuse taotlejatele riigi keele ning avalike huvide

9(10)

3-25-1617

kaitseks ja seejuures lasub eksperdikomisjonil kohustus leida era- ja avalike huvide

kaalumisel optimaalne lahendus. Ainuüksi eesmärk vähendada mittekodanikest

elanikkonda ei anna eksperdikomisjonile alust inimeste vabastamiseks eesti keele ja

kodakondsuseksami sooritamise kohustusest ega ole määrusest nr 247 lähtuvalt ka

kaalutluseks, mida eksperdikomisjonil otsuse tegemisel arvestada tuleks. Kohus

nõustub vastustajaga, et eksperdikomisjoni tehtud leevendused võimaldavad praegusel

juhul kaebajal sooritada eksami temale võimalikult säästval viisil.

20. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustatud otsus õiguspärane ning kaebus tuleb jätta

rahuldamata.

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1

alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta kohtule

andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109

lg 1 alusel samuti tema endi kanda.

22. Kohus kuulutab haldusasja menetluse kinniseks, kuna haldusasja toimik

sisaldab läbivalt andmeid kaebaja tervise kohta, asja kinniseks kuulutamine on vajalik

kaebaja eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole kaebaja eraelu kaitse

huvist suurem (HKMS § 77 lg 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1

p-ga 3). Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS

§ 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)