3-23-645/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-645

Haldusasi

Taisto Express OÜ ja OÜ Taisto Liinid kaebus

kommertsliiniveo osutamise tasu ja hüvitamise nõuetes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2024. a otsus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebajad Taisto Express OÜ ja OÜ Taisto Liinid,

esindaja vandeadvokaat Kalev Aavik

Vastustaja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

esindaja Ingrid Raidme

Menetluse alus ringkonnakohtus

Taisto Express OÜ ja OÜ Taisto Liinid

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Taisto Express OÜ ja OÜ Taisto Liinid apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta

Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2024. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta

halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Pärast otsuse jõustumist avaldada lahend tervikuna.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 1. detsembril 2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui

menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-645

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Euroopa Kohus asus 8. septembri 2022. a otsuses kohtuasjas C-614/20 (Lux Ekspress

Estonia AS vs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)) seisukohale, et

Euroopa Liidu õigusest tulenevalt on liikmesriigil kohustus avaliku teenusena liinivedu

teostavatele ettevõtjatele hüvitada sõitjate tasuta veo kohustuse täitmisega seotud positiivne ja

negatiivne finantsmõju, mis tuleneb kuludest ja tuludest, mis kaasnevad sellega, kui

kommertsliini ettevõtjad täidavad neile üldeeskirjaga kehtestatud kohustust vedada tasuta

teatud reisijakategooriaid.

2. Taisto Express OÜ pöördus 10. oktoobri 2022. a elektronkirjaga MKM-i poole, uurides,

kuidas hüvitist makstakse.

3. MKM kinnitas 9. novembri 2022. a vastuses hüvitise saamise õigust, märkides, et MKM

kavatseb töötada välja hüvitise maksmise metoodika, mis oleks samadel alustel rakendatav

kõikide kommertsvedajate võimalike hüvitiste taotluste lahendamisel.

4. Taisto Express OÜ ja OÜ Taisto Liinid esitasid 22. detsembril 2022 MKM-ile taotluse

avaliku teenusena liinivedu teostavatele ettevõtjatele sõitjate tasuta veo kohustuse täitmisega

tekkinud kahju hüvitamiseks Taisto Express OÜ-le perioodi 1. oktoober 2015 – 30. november

2022 eest 117 510,9 euro ulatuses ja OÜ-le Taisto Liinid perioodi 1. oktoober 2015 – 31.

märts 2020 eest 307 118,3 euro ulatuses.

5. MKM vastas 26. jaanuari 2023. a kirjaga, et ministeerium töötab välja veokohustuse

hüvitamise metoodikat ning analüüsib, millisest ajast alates riigivastutuse seadus (RVastS)

võimaldab nõudeid rahuldada. MKM märkis, et esialgsel hinnangul ei saa nõustuda esitatud

kahjunõude alguskuupäevaga ning hüvitist pole võimalik saada taotluse esitamisele eelnenud

kolme aasta eest.

6. MKM tegi 3. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 33 Transpordiametile ülesandeks korraldada

kommertsliiniveo vedajatele hüvitise maksmine ühistranspordiseaduse (ÜTS) §-ga 34 pandud

avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest perioodil 8. september 2019 – 31. detsember

2023. Transpordiametil tuli hüvitada avaliku teenindamise kohustuse eest kommertsliiniveo

vedajatele põhjendatud nõuetest 50% saamata jäänud piletitulust.

7. MKM selgitas taotlejatele 10. märtsi 2023. a kirjas, et nende kahju hüvitamise nõue

edastatakse menetlemiseks Transpordiametile.

8. Taisto Express OÜ ja OÜ Taisto Liinid esitasid 22. märtsil 2023 halduskohtule

kaebuse, milles esitasid nõude mõista Vabariigi Valitsuselt Taisto Express OÜ kasuks välja

117 510,9 eurot ja OÜ Taisto Liinid kasuks välja 307 118,3 eurot. Ühtlasi nõudsid nad

Vabariigi Valitsuselt Taisto Express OÜ ja OÜ Taisto Liinid kasuks viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kaebuse esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni.

9. Transpordiamet edastas 23. märtsil 2023 vedajatele, sh kaebajatele Transpordiameti 21.

märtsi 2023. a käskkirja nr 1.1-1/23/40, millega otsustati hüvitist maksta kommertsliiniveo

vedajatele, kes osutasid või osutavad kehtiva liiniloa alusel perioodil 8. september 2019 kuni

31. detsember 2023. a ÜTS §-s 34 nimetatud isikutele tasuta kommertsliinivedu. Vedajal tuli

Transpordiametilt taotleda ÜTS §-s 34 nimetatud isikutele veoteenuse osutamise eest hüvitist

50% iga isiku kohta konkreetsel veol kehtinud täishinnaga pileti maksumusest.

2(7)

3-23-645

10. Transpordiamet 26. aprilli 2023. a otsusega nr 15-4/ 23/ 7502-2 ja 2. mai 2023. a

otsusega nr 15-4/23/8277-2 lahendas kaebajate taotlused 8. septembrile 2019 järgneva

perioodi osas ja rahuldades taotlused 50% osas saamata jäänud piletitulust.

11. Kaebajad taotlesid 9. juuni 2023. a avalduses haldusasjas menetluse lõpetamist 8.

septembrile 2019 järgnevat perioodi puudutava hüvitise osas. Samas avalduses esitasid

kaebajad nõude kohustada vastustajat maksma alates 2015. a oktoobrist kuni 7. septembrini

2019 hüvitist Taisto Express OÜ-le 15 673,40 eurot ja OÜ-le Taisto Liinid 137 408,80 eurot

või alternatiivselt mõista kaebajatele hüvitisena välja eespool nimetatud summad. Kaebajad

nõudsid vastustajalt viivist kuni nõude täitmiseni. Kaebajad esitasid kokkuvõtlikult järgmised

põhjendused:

1) kaebajad esitasid 22. detsembril 2022 vastustajale kohustamis-, mitte hüvitamisnõuded.

Transpordiamet on otsustanud luua regulatsiooni, mille kohaselt ei maksta hüvitist 8.

septembrile 2019 eelnenud perioodi eest. Riik pole täitnud Euroopa Liidu õigusest (määruse

nr 1370/2007 art 3 lg-st 2 ja art 4 lg 1 punkti b alapunktist i) tulenevat kohustust maksta

vedajale hüvitist 8. septembrile 2019 eelnenud perioodi eest;

2) kaebaja esitas kohtule kohustamisnõude. Hüvitamisnõue on alternatiivne nõue;

3) kohustamisnõue on tähtaegne, sest kaebajad taotlesid hüvitise maksmist 22. detsembril

2022 (HKMS § 46 lg 2). Tegemist oli toimingu sooritamise kohustamisele suunatud nõudega.

Samuti võib keeldumise alusena näha MKM-i 3. märtsi 2023. a käskkirja nr 33, mille

olemasolust said kaebajad teada 22. märtsil 2023 ja ka sellisel juhul on kaebus tähtaegne.

12. Tallinna Halduskohus võttis 1. septembri 2023. a määrusega vastu kaebusest osalise

loobumise ja lõpetas haldusasja menetluse 8. septembrile 2019 järgnevat perioodi puudutava

hüvitise osas. Halduskohus lubas kaebust muuta selliselt, et kaebajad taotlevad vastustaja

kohustamist muudetud kaebuses märgitud suuruses hüvitise maksmiseks perioodil 2015. a

oktoober kuni 7. september 2019 osutatud tasuta kommertsliiniveo eest või alternatiivselt

nõuavad vastustajalt nende kasuks samas suuruses kahjuhüvitise väljamõistmist.

13. Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel

põhjendustel:

1) kui rikutud on Euroopa Liidu õigust, siis kahju hüvitamine toimub riigisiseste normide

alusel. Kahjunõude esitamise tähtaeg on sätestatud RVastS § 17 lg-s 3. Kaebaja ületas seda

tähtaega. Kaebajad pidid juba 2015. a oktoobris aru saama, et laste ja puuetega isikute tasuta

vedu toob neile kahju. Kaebajad esitasid kahjunõude alles 22. detsembril 2022;

2) kaebajaid ja teisi vedajaid (nt Lux Express Estonia AS) on koheldud ühetaoliselt ja nende

nõuded on samade põhimõtete alusel lahendatud. Kõigis varasemates kaasustes ei hüvitatud

kahju nende perioodide osas, mis ületasid kolme aastast perioodi.

14. Tallinna Halduskohus jättis 2. veebruari 2024. a otsusega kohustamisnõude

rahuldamata (resolutsiooni p 1), luges kahju hüvitamise nõude esitatuks kaebetähtaega

rikkudes (resolutsiooni p 2), jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas

selle nõude menetlemise (resolutsiooni p 3). Halduskohus esitas otsuses kokkuvõtlikult

järgmised põhjendused:

1) kaebajad on esitanud nõude kohustada vastustajat maksma 22. detsembri 2022. a taotluse

alusel hüvitist 1. oktoobrist 2015 – 7. septembrini 2019. MKM-i 3. märtsi 2023. a käskkirja nr

33 alusel kuuluvad hüvitamisele nõuded, mis hõlmavad perioodi 8. september 2019 – 31.

detsember 2023. Käskkirja alusel ei hüvitata nõudeid, mis hõlmavad perioodi enne 8.

septembrit 2019. Kaebajatel on õigus nõuda liidu õiguse rikkumise korral kahju hüvitamist,

kuid riigisiseses õiguses tuleb määrata nõude aegumise tähtajad. RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud

3(7)

3-23-645

kolmeaastane nõude esitamise tähtaeg ei lähe vastuollu Euroopa Liidu õiguse ja Euroopa

Kohtu praktikaga. Viidatud norm pole ebaselge ega raskesti kohaldatav;

2) kaebajad pidid kahjunõude esitama kolme aasta jooksul kahjust teada saamisest. Kaebajad

pidid juba 2015. a oktoobris aru saama, et laste ja puudega isikute tasuta veo tõttu jääb

piletitulu saamata ja tekib kahju. Kaebajad ei saanud kahjust teada Euroopa Kohtu otsusega.

Seetõttu on kaebajate nõue, mis eelnes 22. detsembrile 2019, esitatud tähtaja rikkumisega.

Vastustaja maksis hüvitist perioodi eest, mis järgnes 8. septemberile 2019. Sellega seoses jääb

rahuldamata kaebajate kohustamisnõue;

3) kaebajaid pole ebavõrdselt koheldud. Haldusasjades nr 3-19-1535 ja 3-20-942 said teised

vedajad hüvitist üksnes selle perioodi eest, mis jäi kolmeaastase tähtaja sisse;

4) riigisisene õigus vastab liidu õigusele ja Euroopa Kohtu praktikale. Seega puudub alus

eelotsust küsida;

5) hüvitamisnõue tuleb samuti rahuldamata jätta, sest kaebajad ei nõudnud vastustajalt

hüvitist RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul. Kaebetähtaja ennistamise taotlus pole

põhjendatud. Tähtaja ennistamise aluseks pole see, kas vastustaja on õigesti aru saanud enda

kohustustest teatud juhtudel vedajatele hüvitada isikute transportimine. Kaebajatel ei olnud

takistatud pöörduda kohtusse kolmeaastase tähtaja jooksul. Hüvitamisnõude osas tuleb

menetlus lõpetada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

15. Kaebajad taotlevad apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse

rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) kohustamisnõude osas ei tulnud kohaldada RVastS § 17 lg-t 3. Kaebajad esitasid nõude

raha maksmise kohustamiseks RVastS § 6 lg-te 1 ja 3 mõttes. Kaebajal oli ÜTS-i alusel õigus

esitada kohustamisnõue. Kohustus, mille täitmist kaebajad nõudsid, tuli liidu õigusest. Ka

vastustaja ise pole oma dokumentides käsitlenud nõudeid kahju hüvitamise nõuetena, vaid ta

on lähtunud ÜTS §-st 34 tulenevast kohustusest maksta raha;

2) kaebaja järgis kohustamisnõude esitamise tähtaega (HKMS § 46 lg 2);

3) võrdse kohtlemise põhimõttega on vastuolus see, et haldusasjades nr 3-19-1535 ja 3-20-

942 hüvitati vedajatele oluliselt pikema tähtaja eest vedamisega kaasnenud kulud. See on

vastuolus riigiabi keeluga ja määruse nr 1370/2007 art 4 lg 2 punkti b alapunktis i sätestatud

ettenähtavuse, objektiivsuse ja läbipaistvuse nõudega. Vastuolu liidu õigusega on sedavõrd

ilmne, et eelotsuse küsimine pole vajalik.

16. Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult

järgmistel põhjendustel:

1) vastustaja jääb varasemate seisukohtade juurde;

2) kaebaja eesmärgiks on mõlema nõudega jõuda sama tulemuseni;

3) Euroopa Kohus kinnitab, et ühenduse õigus ei nõua, et haldusorgan oleks põhimõtteliselt

kohustatud tunnistama kehtetuks haldusakti, mis on muutunud lõplikuks mõistlike

kaebetähtaegade möödumise tõttu või õiguskaitsevahendite ammendumise tõttu, sest selle

põhimõtte järgimine võimaldab vältida õiguslike tagajärgedega haldusotsuste vaidlustamist

piiramatu aja jooksul. Ühenduse õigusega pole kooskõlas, kui õiguskindluse huvides

määratakse mõistlik kaebuse esitamise tähtaeg;

4) haldusasjades nr 3-19-1535 ja 3-20-942 ei ole riik olnud esindatud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi kaudu. Kuna sõlmitud kompromissi täpsemad andmed ei ole

avalikud, siis ei ole Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil võimalik Riigi Teatajas

avaldatud kompromissi kinnitamise määruste põhjal vastust anda. Halduskohtu seisukohas, et

võrdsuspõhiõigust pole rikutud, pole põhjust kahelda.

4(7)

3-23-645

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

17. Kaebajad on esitanud halduskohtule nõude kohustada vastustajat alates 2015. a

oktoobrist kuni 7. septembrini 2019 hüvitama Taisto Express OÜ-le 15 673,40 eurot ja OÜ-le

Taisto Liinid 137 408,80 eurot. Kaebaja tahtest võib aru saada nii, et ta on soovinud esitada

kohustamisnõude raha maksmiseks.

18. HKMS § 37 lg 2 p 2 kohaselt saab kohustamiskaebusega nõuda haldusorganilt

haldusakti andmist või toimingu tegemist. Kohustamisnõude materiaalsed alused on

sätestatud mh RVastS § 6 lg-s 1, mille kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või

toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu

sooritama ja see puudutab isiku õigusi.

19. Kaebajate kohustamiskaebuse rahuldamise eelduseks on, et vastustajal lasus üksik- või

üldaktist (nt seadus, määrus, haldusleping, haldusakt või Euroopa Liidu õigus) tulenev

kohustust maksta kaebajatele nende nõutavat tasu.

20. Vaidluse all pole see, et sellist kohustust ei olnud vastustajal mõne kaebajate ja

vastustaja vahel sõlmitud lepingu alusel.

21. MKM-i 3. märtsi 2023. a käskkirjast nr 33 ei tulnud vastustajale kohustust tasuda

kaebajatele vedamise eest perioodi eest 1. oktoober 2015 – 7. september 2019. Käskkirjaga oli

hõlmatud üksnes periood 8. september 2019 – 31. detsember 2023.

22. Kuni 31. detsembrini 2024 kehtinud ÜTS § 34 sätestas sõnaselgelt, et vedajatel ei ole

õigust saada tasu teatud kategooria inimeste vedamise eest: „Riigisisesel liinil tee-, vee- ja

raudteeliikluses on vedaja kohustatud tasuta vedama last, kes ei ole käimasoleva õppeaasta 1.

oktoobriks saanud seitsmeaastaseks, samuti last, kelle koolikohustuse täitmise alustamine on

edasi lükatud, puudega kuni 16-aastast isikut, sügava puudega 16-aastast ja vanemat isikut,

raske nägemispuudega isikut, sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või puudega

isikut saatvat juht- või abikoera. Nimetatud kategooriate sõitjate tasuta vedu vedajale ei

hüvitata.“ Seega ka ÜTS (v.r) § 34 alusel ei saanud kaebajad nõuda riigilt vaidlusaluse

perioodi eest tasu maksmist.

23. Määruse nr 1370/2007 art 3 lg 2 ja art 4 lg 1 punkti b alapunkt i ei loonud vastustajale

kohustust tasuda kaebajatele vaidlusaluste perioodide eest vaidlusaluseid summasid.

23.1.

Määruse nr 1370/2007 art 3 lg 2 on sätestatud järgmiselt: „Erandina lõikest 1 võib

avaliku teenindamise kohustusi, mille eesmärgiks on maksimumtariifide kehtestamine

kõikidele reisijatele või teatavatele reisijatekategooriatele, määratleda ka üldeeskirjadega.

Vastavalt artiklitele 4 ja 6 ning lisas sätestatud põhimõtetele hüvitab pädev asutus avaliku

teenuse osutajatele üldeeskirjadega kehtestatud tariifikohustuste täitmisest tulenevate kulude

ja tulude positiivse või negatiivse finantsmõju sellisel viisil, mis väldib ülekompenseerimist.

See ei piira pädevate asutuste õigust kaasata maksimumtariife kehtestavaid avaliku

teenindamise kohustusi avaliku teenindamise lepingutesse.“ Määruse nr 1370/2007 art 4 lg 1

punkti b alapunkt i näeb ette: „Avaliku teenindamise lepingud ja üldeeskirjad kehtestavad

eelnevalt objektiivsel ja läbipaistval viisil näitajad, mille põhjal hüvitis (kui seda makstakse)

tuleb arvutada.“

5(7)

3-23-645

23.2.

Euroopa Kohtu 8. septembri 2022. a otsuse asjas C-614/20 punktis 2 asus kohus

seisukohale, et määruse nr 1370/2007 art 3 lg-st 2 ja art 4 lg 1 punkt b alapunktist i tulenes

liikmesriigi pädevale asutusele kohustus hüvitada liikmesriigi territooriumil avaliku tee- ja

raudteeliikluses liinivedu teostavale ettevõtjale positiivne või negatiivne finantsmõju, mis

tulenes kuludest ja tuludest, mis kaasnevad sellega, kui ta täidab üldeeskirjaga kehtestatud

kohustust vedada tasuta eelkooliealisi lapsi ja teatud kategooriasse kuuluvaid puudega isikuid.

Euroopa Kohus asus sama asja otsuse punktis 3 seisukohale, et hüvitise loomisel peab

liikmesriik arvestama seda, et kokkuvõtlikult ei tekiks ülekompenseerimist.

23.4.

Eelnevast järeldub, et vastustaja ei olnud vahetult liidu õiguse alusel kohustatud

kaebajatele hüvitama kaebaja määratletud summasid, vaid Eesti riigile tuli Euroopa Liidu

õigusest kohustus luua vedajatele, kui nad vedasid tasuta teatud kategooria inimesi,

hüvitamise mehhanism. Selles, milline see hüvitamise mehhanism konkreetsel juhul pidi

olema, jättis liidu õigus Eesti riigile otsustusruumi. Liidu õiguse rikkumisena tuli käsitada

hüvitamise mehhanismi loomata jätmist (vrd nt RKHKo 3-3-1-9-16, p 19). Seega ei tulnud

vastustajal vahetult määruse nr 1370/2007 art 3 lg 2 ja art 4 lg 1 punkti b alapunkti i alusel

tasuda kaebajale kaebaja nõutavat hüvitist, vaid üksnes kohustus luua hüvitise mehhanism.

24. Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei tulenenud ka teistest üld- või üksikaktidest

vastustajale kohustust maksta kaebajale kaebaja nõutavat hüvitist, siis ei ole kohustamisnõude

materiaalsed eeldused täidetud. Seetõttu ei kuulunud kaebaja kohustamisnõue rahuldamisele.

Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et kohustamisnõue oleks tulnud jätta

rahuldamata RVastS § 17 lg 3 alusel. Seetõttu tuleb halduskohtu otsuse põhjendusi selles osas

muuta.

II

25. Kaebajad on esitanud alternatiivse nõudena hüvitamisnõude.

26. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et hüvitamisnõue on esitatud kaebetähtaega

rikkudes, ega korda kõiki neid põhjendusi (HKMS § 201 lg 4).

27. Kahju hüvitamise taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal

kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata

teadasaamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest

arvates. Hüvitamisnõude esitamise kolmeaastast tähtaega hakatakse lugema kahjust

teadasaamisest (vrd RKHKm 3-19-1340/25, p 17). Kaebetähtaja kulgema hakkamist ei mõjuta

kahju tekitamise õigusvastasusest teadasaamine, samuti ebaselgus kahju suuruse küsimuses

(RKHKm 3-22-717, p-d 11.1 ja 11.2). Kaebajad pidid juba 2015. a oktoobris mõistma, et

teatud kategooria reisijate vedamisel tuleb tal seda teha tasuta enda kuludega ja sellega tekib

neile kahju (s.o varalise positsiooni halvenemine). Kaebajad esitasid vastustajale

hüvitamisnõude 22. märtsil 2023. Seega ei ole hüvitamisnõue perioodi osas 1. oktoober 2015

– 7. september 2019 tähtaegne.

28. Kui kahjunõue on haldusorganile esitatud tähtaega rikkudes, siis ei ole ka kohtule

esitatud kahju hüvitamise kaebusel järgitud kaebetähtaega (RKHKm 3-16-519, p 13).

29. Kaebajad pole esitanud asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et neil oli takistatud esitada

kahju hüvitamise nõue varem kui 22. märtsil 2022. Seega puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja

ennistamiseks.

6(7)

3-23-645

30. Kaebetähtaja ennistamise aluseks ei ole avaliku võimu kandja ja teiste vedajate vahel

sõlmitud kompromissid haldusasjades nr 3-19-1535 ja 3-20-942. Halduskohus on

põhjendatult välja toonud, et nendes asjades rahuldati vedajate nõuded perioodi ulatuses, mis

olid hõlmatud kolmeaastase kaebetähtajaga. Kui kaebajad oleks kahju hüvitamise kaebuse

esitanud varem, sarnaselt eespool märgitud vedajatega, siis oleks ka kaebajate puhul

hüvitamisele kuulunud periood olnud pikem. Isegi juhul, kui avaliku võimu kandja oleks

teistel juhtumitel talitanud teisiti ja hõlmanud pikema perioodi kui kaebetähtaeg, siis ei tooks

see kaasa seda, et praeguses asjas tuleks tähtaeg ennistada. Võimalik õigusvastane tegevus

teises õigussuhtes ei oleks praeguses asjas kaebetähtaja ennistamise aluseks. Siinses asjas ei

ole esitatud nõuet väidetavalt ebaseadusliku riigiabi andmisega tekitatud kahju hüvitamiseks.

31. RVastS § 17 lg-t 3 kohaldatakse ühetaoliselt nii riigisisestes vaidlustes kui ka

vaidlustes, kus isik nõuab Euroopa Liidu õiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

32. Euroopa Liidu õigusega ei ole vastuolus see, kui kahju hüvitamise nõue on seotud

RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kolmeaastase tähtajaga (vrd nt EuKo otsus liidetud kohtuasjades

C-392/04 ja C-422/04, p 51; C-2/06, p 58).

33. Eelnevast tulenevalt on halduskohus hüvitamisnõude lugenud esitatuks kaebetähtaega

rikkudes, jätnud kaebetähtaja ennistamata ning lõpetanud selle nõude menetluse.

34. Eeltoodud põhjenduste tõttu jääb kaebajate apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata.

35. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)