3-25-3859/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-25-3859

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla peale seoses telefonikõnede

tegemisega

Menetlusosalised

Menetlustoimingud

Kaebaja – X

Vastustaja – Tartu Vangla

Kaebuse tagastamine

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Jätta X-i taotlus tõendite kogumiseks läbi vaatamata.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 28. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule

esialgse õiguskaitse taotlusena pealkirjastatud pöördumise, milles heidab vanglale ette, et ta ei

saa telefoni teel suhelda oma tuttavate ja lähedastega. Kaebaja märgib, et ta viibib alates 1.

augustist 2025 üksikvangistuses ja peaks saama helistada kaks korda nädalas (esmaspäeviti ja

neljapäeviti), kuid 23. oktoobril 2025 ja 27. oktoobril 2025 talle telefoni kasutamist ei

võimaldatud. Ta ei ole seega saanud tuttavate ja lähedastega suhelda kaheksa päeva ja olukorra

jätkumisel võivad suhted katkeda. Lisaks ei lasta tal iseseisvalt numbreid valida ning valvurid

kuulavad pealt, mida ta räägib. Kaebaja märgib, et ta tegi esialgse õiguskaitse taotluse põhjusel, et

talle on arusaamatu, kas ta võib esitada kohtule keelamiskaebuse, kui kohtueelne menetlus on

läbimata. Kaebaja soovib, et kohus keelaks vanglal helistamise piiramised, kõnede pealt

kuulamise ja numbrite valimise piiramise.

3-25-3859

2. Vastuseks kohtunõudele teatas Tartu Vangla 29. oktoobril 2025 kohtule järgmist. X-i suhtes

kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid ning sellest tulenevalt saab ta helistada kahel päeval

nädalas (esmaspäev ja neljapäev). Kaebaja on igapäevaselt teinud täiendavaid avaldusi

graafikuväliseks helistamiseks ja üldjuhul on avaldused olnud põhjendatud ja luba helistamiseks

on antud. Helistamise avaldus oli esitatud ka 23. oktoobril 2025 (üks avaldus, kell 16.30

helistamiseks) ja 27. oktoobril 2025 (kaks avaldust, kell 13.00 ja 16.30). Võimalus helistamiseks

anti ning 23. oktoobril 2025 kella 16.40 paiku andis valvur X-ile telefoni soovitud kõnede

teostamiseks. Kinnipeetav sai läbi luugi telefonitoru kätte ja hakkas helistama. Kui valvur soovis

helistamise ajaks luugi kinni panna, lõhkus X telefonitoru kohe ära. Ta lubas edaspidi telefonitoru

lõhkuma hakata, kui valvurid panevad luugi helistamise ajal kinni. 27. oktoobril 2025

helistamiseks oli luba taas antud, kuid kinnipeetav hakkas lõhkuma ja muutus agressiivseks terve

päeva vältel ning telefonikõnesid ei olnud võimalik teostada. Otsused võetakse vastu ja luba

antakse isiku käitumise pinnalt, aga kui isik lõhub vangla vara ja telefone, ei ole võimalik kõnesid

teostada. 27. oktoobril 2025 oli X-i käitumine nii agressiivne, et kambrisse ei olnud võimalik

telefoni anda. X-ile ei ole vangla poolt mingeid teistmoodi helistamise piiranguid määratud ning

kinnipeetav seab ise endale helistamise piirangud, kui lõhub telefone. Vangla lisas vastuse juurde

kaebaja avaldused telefonikõnde tegemiseks ning vanglaametnike ettekanded 23. oktoobril 2025 ja

27. oktoobril 2025 toimunu kohta.

3. X esitas 29. oktoobril 2025 kohtule täiendava seisukoha, milles märkis kokkuvõtvalt järgmist.

Ta ei ole 27. oktoobril 2025 kell 13.00 helistamiseks taotlust esitanud. Telefoni ei ole võimalik

lõhkuda, sest see on kinnitatud käru külge. Lõhkuda saab telefonitoru, aga mitte telefoni. Kui

kambri luuk on kinni, pole võimalik numbreid sisestada, valvurid tegelevad muude toimetustega ja

telefonikõned jäävad teostamata. Teises eluosakonnas telefonikõne ajaks luuki kinni ei panda,

kuigi ka seal lõhutakse vangla vara. Talle ei ole kohtu poolt seatud suhtluspiiranguid, mistõttu ei

ole valvuritel õigust kuulata kõnesid pealt ja neile vahele segada. Kaebaja on rääkinud lepingulise

esindajaga, kui valvur on teise telefoni kaudu kõnesse sekkunud. Kaebaja ei ole üksuse juhti

ähvardanud ning ettekanded ei vasta tõele. Tartu Vangla käitumine on õigusvastane ning esialgse

õiguskaitse taotlus või keelamiskaebus tuleb rahuldada ja vanglal tuleb keelata kõnede piiramine,

numbrite sisestamise piiramine ning kõnede pealtkuulamine.

KOHTU SEISUKOHT

Vaidluse ese

4. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme.

Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest

(HKMS § 2 lg 4).

Kohus mõistab, et kaebaja soovib käesolevas asjas esitada keelamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 3)

koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kuna haldusmenetluse seadus ei näe ette keelamisvaide

esitamist, siis on kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus kohtus lubatav üksnes juhul, kui koos sellega

on esitatud ka kaebus. Kohtu hinnangul soovib kaebaja, et kohus keelaks Tartu Vanglal kõnede

piiramise, numbrite sisestamise piiramise ja kõnede pealtkuulamise. Kaebuse esitamine on

ajendatud 23. oktoobril 2025 ja 27. oktoobril 2025 toimunust, mil kaebajal ei võimaldatud

helistada. Kaebuse nõue ja esialgse õiguskaitse taotluses soovitud abinõud on kattuvad. Kaebaja

on ka juba esialgse õiguskaitse taotlusena pealkirjastatud avaluses viidanud soovile esitada

keelamiskaebust ning sarnast tahet on ta väljendanud ka enda täiendavas 29. oktoobri 2025. a

seisukohas (dtl 22).

3-25-3859

Keelamiskaebuse võib kinnipeetav esitada halduskohtule ilma kohustuslikku kohtueelset

menetlust läbimata (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 19. veebruari 2025. a määrus asjas nr 3-24-2887,

p 6).

Kaebuse tagastamine

5. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada

ning seda alljärgneval põhjusel.

6. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

X on esitanud kohtule keelamiskaebuse. Ta palub, et kohus keelaks Tartu Vanglal tema kõnede

piiramise, numbrite sisestamise piiramise ja kõnede pealtkuulamise.

Kohtupraktikas on leitud, et keelamiskaebusega halduskohtusse pöördumiseks peavad olema

täidetud kolm HKMS § 45 lg-s 1 kumulatiivselt sätestatud eeldust. See tähendab, et peab olema

põhjust arvata, et: 1) vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu; 2) haldusakt või toiming rikub

kaebaja õigusi; 3) õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel

(nt Riigikohtu 21. oktoobri 2021. a otsus nr 3-20-286, p 11; 24. novembri 2017. a määrus nr 3-17-

1398, p 12). Keelamiskaebust ei saa esitada pelgalt hüpoteetilise ohu ennetamiseks (vt Riigikohtu

18. veebruari 2021. a määrus nr 3-19-1837, p 12), kuna keelamiskaebuse rahuldamine eeldab

selgepiirilist ohtu, et lähiajal rikutakse isiku õigusi ja rikkumise tagajärgi ei saa kõrvaldada

haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (nt Riigikohtu 10. oktoobri 2024. a otsus nr 3-21-

1366, p 16). Halduskohus kontrollib üldjuhul halduse tegevuse õiguspärasust tagantjärele ega

sekku kaaluka vajaduseta ennetavalt haldusorgani tegevusse (nt Tallinna Ringkonnakohtu 13. juuli

2022. a määrus nr 3-22-1220, p-d 16 ja 19).

7. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole keelamiskaebuse esitamise eeldused täidetud. Vastustaja

on kinnitanud, et kaebaja saab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal helistada

esmaspäeviti ja neljapäeviti ning ka kaebaja ei ole väitnud, et talle järjepidevalt helistamist ei

võimaldata. Vangla poolt kohtule esitatud dokumentidest (dtl 8-17, 20) nähtub, et 23. oktoobril

2025 ja 27. oktoobril 2025 jäid kaebajal telefonikõned tegemata tema enda tegevuse tagajärjel. 23.

oktoobril 2025 võimaldas vangla kaebajale tema soovitud ajal telefonikõne teha, kuid kaebaja

lõhkus telefonitoru ära. 27. oktoobril 2025 oli kaebaja terve päeva vältel agressiivne ning

telefonikõnesid ei olnud võimalik teostada. Seega jäid kaebajal telefonikõned tegemata temast

endast tingitud põhjustel ning puudub alus arvata, et vastustaja piiraks tulevikus kaebaja

telefonikõnede tegemist olukorras, kus kaebaja oma käitumisega ei ohusta vangla vara, teisi

isikuid ega iseennast. Kuigi kaebaja väidab, et vanglaametnike ettekanded ei vasta tõele, puudub

kohtul alus kahelda nende tõele vastavuses. Liiatigi on kaebaja agressiivset käitumist oma

ettekannetes kirjeldanud mitte üks, vaid mitu erinevat vanglaametnikku ning ettekanded on

põhjalikud. Lisaks ei saa kohus teha vanglale sellist definitiivset ettekirjutust, mille kohaselt ei

tohiks kaebaja telefonikõnesid ühelgi juhul piirata. Vanglal on telefonikõnede võimaldamisel

kaalumisruum ning kõne võimaldatakse üksikjuhtumil tehtava otsuse alusel. Mis puudutab kaebaja

väidet, et ta 27. oktoobril 2025 kell 13.00 helistamiseks taotlust ei esitanud, siis vangla edastatud

dokumentidest nähtub tõepoolest, et tegemist ei olnud kaebaja taotlusega, kuid eelnev ei oma

praegusel juhul mingit tähtsust.

8. Kaebaja soovib ka, et vanglaametnikel keelataks telefoninumbrite sisestamine. Kohus märgib,

et justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VsKE) § 51 lg 2

reguleerib kinnipeetava helistamisvõimalust järgmiselt. Kinnipeetavale võimaldatakse telefoni

kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud

3-25-3859

teenistuja. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Seega näeb

õigusakt ette, et telefoninumbri võib kinnipeetava asemel valida ka vangla teenistuja ning kui

kaebajale võimaldatakse sellisel viisil telefonikõne tegemine, siis ei ole kaebaja õigusi kuidagi

riivatud ning kaebaja soovitud keelava ettekirjutuse tegemiseks puuduks alus.

9. Mis puudutab kaebaja kahtlust, et tema kõnesid kuulatakse pealt ning arvamust, et selline

tegevus tuleb keelata, peab kohus äärmiselt ebatõenäoliseks, et kaebaja kirjeldatud viisil (s.o

„valvur sekkus teise telefoni kaudu meie kõnesse ja segas vahele ja kommenteeris“) vanglas tema

kõnesid pealt kuulataks. Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavale telefoni teel edastatava

sõnumi saladus (VsKE § 51 lg 1) ning reaalne oht, et vangla kuulab kaebaja telefonikõnesid pealt,

kohtu hinnangul puudub. Kinnipeetava telefoni teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida

üksnes kriminaalmenetluse seadustiku 31. peatükis ning vangistusseaduse 2. peatüki 31. jaos

sätestatud alustel ja korras.

10. Eeltoodut arvesse võttes ei ole keelamiskaebuse esitamise eeldused praegusel juhul täidetud.

Seega ei ole keelamiskaebus lubatav ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

11. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse (HKMS § 249 lg 1), milles soovitud

abinõud kattuvad keelamiskaebuse nõuetega.

HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha

igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib

kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Arvestades seda, et kaebajal puudub kaebeõigus keelamiskaebuse esitamiseks, ei saa tal esineda

ka esialgse õiguskaitse vajadust ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks puudub alus.

Kohtu hinnangul puudub oht, et vangla hakkaks kaebaja telefonikõnesid õigusvastaselt piirama

või kuulaks neid pealt. Lisaks ei kaasne kaebajale mingeid pöördumatuid või raskesti

kõrvaldatavaid tagajärgi sellest, kui kaebaja asemel valib telefonikõne tegemiseks telefoninumbri

vangla teenistuja.

Eeltoodu tõttu jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Menetlusökonoomia põhimõttest

lähtudes võtab kohus sisulise seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas ega jäta taotlust

riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks käiguta.

Muud menetluslikud otsustused

12. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlusi tõendite (kõnede

väljavõtted, videosalvestised) kogumiseks ning kohus jätab tõendite kogumise taotluse läbi

vaatamata.

13. Kaebaja on esitanud 29. oktoobril 2025 kohtule pöördumise, mille on pealkirjastanud

vastuväitena kohtu tegevusele. Arvestades pöördumise sisu - kaebaja soovis pöördumises

menetlusdokumentide e-toimikus nähtavaks tegemist - ei käsita kohus pöördumist vastuväitena

HKMS § 90 mõistes. Tegemist on oma olemuselt menetlusliku taotlusega ning dokumendid on

kaebajale e-toimikus nähtavaks tehtud.

3-25-3859

14. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik