2-20-12271/43 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-20-15475

Tsiviilasi

Võlgniku R.T kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik R.T, isikukood XXX; elukoht: XXX; e-post:

XXX; tel. XXX

Lepinguline esindaja Andrus Post, e-post XXX

Võlausaldajad

1) Kohtutäitur L.W, e-post XXX

2) B2 Impact OÜ, e-post XXX

3) Nord Collect OÜ, lepinguline esindaja Igor Vavilov

e-post XXX

4) OMEGA INVEST OÜ, lepinguline esindaja Carina

Helimets, e-post XXX

5) Bondora AS, e-post XXX

6) Holm Bank AS, e-post: XXX

7) Aktiva Finance Group OÜ, lepinguline esindaja

Sigrid Rahkema e-post XXX

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada R.T (isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada R.T

kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 28.08.2020. Kohustustest

vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või

vanemale elatise maksmise kohustused.

2. Vabastada R.T usaldusisiku kohustustest.

3. Avaldada teade R.T kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebe kord

2-20-12271

Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 kuu möödumist määruse tegemisest.

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu 30.11.2021 määrusega lõpetati võlgniku R.T pankrotimenetlus, algatati

tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati võlgnikku ennast

täitma usaldusisiku kohustusi.

2.

22.08.2025 esitas võlgnik lõpparuande, taotluse kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlgniku selgituste kohaselt võlgnik on kogu

menetluse kestel korrektselt ja tähtaegselt kohtule esitanud tegevusaruendeid ning aruannete

alusel teinud võlausaldajatele vastavalt jaotise protsendile väljamakseid kogusummas 1541

eurot, mis arvestades võlgniku igakuuliseid sissetulekuid ja asjaolu, et enamus sellest

kolmeaastasest perioodist kasvatas võlgnik kahte alaealist last, märkimisväärne summa ehk

kogunõuetest (15 136,70 eurot) on tasutud 10,18 %. Väärib veel märkimist, et enamus

perioodide eest ei pidanuks võlgnik võlausaldajatele raha eraldama aga võlgnik tegi seda

siiski. Aruannete järgi on jaotised väljamaksed toimunud järgnevalt: - 2021-2022 – 541.-

eurot; - 2022-2023 – 500.-eurot; - 2023-2024 – 500.-eurot. Võlgnik on osaliselt kohustustest

vabastamise perioodi jooksul töötanud enda poolt asutatud äriühingus, S OÜ ja saanud sealt

töötasu. Talveperioodidel on võlgnik otsinud ka muid sissetulekuallikaid aga see pole alati

õnnestunud. Võlgnik on talveperioodidel võtnud ennast ka töötuna arvele. Võlgnik ei ole oma

vara varjanud ega raisanud oma raha. Võlgnik kinnitab, et kohtule on esitatud kõik vajalikud

andmed oma sissetulekute ja vara kohta. Kuna võlgnik kasvatas kogu menetluse perioodil

kolme alaealist last, mistõttu ei olnud ühelgi perioodil võlgnikul kohustust oma sissetulekutest

eraldada rahalisi vahendeid võlausaldajatele jaotiste väljamaksmiseks, kuid vaatamata sellele

kogus võlgnik raha ja pani võlausaldajate jaoks kõrvale rahalisi vahendeid kogusummas 1541

eurot. 2023-2024 aruandes on märgitud ekslikult, et jaotisteks on arvestatud 440 eurot aga

faktiliselt tegi võlgnik selle aruande järgi väljamaksed summas 500 eurot. Võlgnik kinnitab, et

ta ei ole pärinud vara, mida saaks võlausaldajate nõuete rahuldamiseks müüa. Kokkuvõtlikult

leiab võlgnik, et arvestades eeltoodud asjaolusid (kohustuste täitmine menetluse kestel), siis

palub ta kohtul ennast vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja lõpetada

menetlus.

3. Kohus küsis võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas. 17.09.2025

teatasid võlausaldajad L.W ja B2 Impact OÜ, et jätavad võlgnik kohustustest vabastamise

kohtu otsustada. 17.09.2025 märkis võlausaldaja Holm Bank AS, et kohustustest vabastamise

menetlus tuleb lõpetada ja keelduda võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

24.09.2025 teatas võlausaldaja Omega Invest OÜ, et võlgnik ei ole rahuldanud võlausaldaja

nõuet arvestatavas ulatuses, mistõttu ei ole Omega Invest OÜ nõus võlgniku kohustustest

vabastamisega. 26.09.2025 teatas võlausaldaja Nord Collet OÜ, et R.T ei tohiks kohustustest

vabastada ja võlgniku kohustustest vabastamise menetlust tuleks jätkata või võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ja võlgnik tuleks jätta kohustustest

vabastamata, kuna R.T ei ole oma kohustusi võlausaldajate ees rahuldanud arvestatavas

ulatuses. 01.10.2025 esitas seisukoha võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ. Võlausaldaja

on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma kohustusi, mistõttu tuleb võlgnik jätta kohustustest

vabastamata. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku käitumine näitab, et tema huvid ei ole

olnud suunatud tulutoova tegevusega tegelemisele ning võlgnik ei ole teinud pingutusi selle

nimel, et menetluse tulemusel saaks võlausaldajate nõudeid tegelikkuses rahuldada. Võlgnik

ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasunud sissenõudjale mitte midagi.

Võlausaldaja Bondora AS kohtule enda seisukohta ei esitanud.

2-20-12271

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Füüsilise isiku maksejõuetus seadus (FIMS) § 68 lg 2 järgi enne käesoleva seaduse

jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade

ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse

redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta

30. juunini. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 1933 lg 1

kohaselt kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud

kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on käesoleva

seaduse § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest

vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.

5. Võlgniku suhtes on menetlus algatatud 30.11.2021 ehk enne 01.07.2022. Seisuga

01.07.2022 kestaks tema menetlus veel rohkem kui kolm aastat, ehk kuni 30.11.2026. Seega

kohaldub võlgniku suhtes PankrS § 1933 lg 1 ja tema kohustustest vabastamise menetluse

etapp väheneb 3 aastani ehk lõpeb 01.07.2025.

6. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda

usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit

nr 3-2-1-49-16, p-d 4, 7 ja 16). Käesoleval juhul määrati võlgniku ennast täitma usaldusisiku

kohustusi. Võlgnik esitas kohtule aruande koos tõenditega ja andis kohtule selgitusi. Kohus

andis võlausaldajatele võimaluse seisukohtade esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise

kohta. Võlausaldajad enda ärakuulamist ei soovinud.

7. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 (kuni 30.07.2022 kehtinud) kohus keeldub võlgnikku

kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on

rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on

kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis

seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu

või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab

sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid

arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu,

millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).

8. Järgnevalt kontrollib kohus, kas esinevad alused keelduda võlgniku kohustustest

vabastamisest. Kohtute infosüsteemist ei nähtu võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos.

9. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et

võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid

rahuldada võimalikult suures ulatuses. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei

pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest

vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja see, kui ta jätkab vähem tasustatud töö

tegemist, kujutab endast PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuse süülist rikkumist, mis annab

aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö

olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, haridust,

antud piirkonnas olemasolevaid töö leidmise võimalusi, võimeid jms asjaolusid arvestades

siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane.

10. Käesoleval juhul on võlgnik tõendanud, et ta on kogu menetluse kestel olnud enamus

kuudel töösuhtes ja asutanud osaühingu ning saanud igakuist sissetulekut. 06.12.2022 esitatud

aruandest ja selle lisadest nähtub, et võlgnik sai töötasu perioodil märts 2022-august 2022 ja

november 2022 (dtl 158-161, 164-177). 05.12.2023 esitatud aruandest nähtub samuti, et

2-20-12271

võlgnik töötas enda poolt asutatud äriühingus, mis tegeleb teetöödega ja enamikus kuudel

aastas on saanud töötasu (dtl 197-200, 201-211, 215-218). 28.01.2025 esitatud aruandest

nähtuvalt töötas võlgnik ka 2024 aastal ja omas sissetulekut töötasu näol (dtl 226-229).

22.08.2025 aruandes on võlgnik selgitanud, et võlgnik on osaliselt kohustustest vabastamise

perioodi jooksul töötanud enda poolt asutatud äriühingus, S OÜ ja saanud sealt töötasu (dtl

273-277). Talveperioodidel on võlgnik otsinud ka muid sissetulekuallikaid aga see pole alati

õnnestunud. Võlgnik on talveperioodidel võtnud ennast ka töötuna arvele. Kohus leiab, et

eeltooduga on tõendatud, et võlgnik on kogu menetluse tegelenud tulutoova tegevusega,

mistõttu võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ seisukoht sellest, et võlgnik on rikkunud

enda kohustusi, on ebaõige.

11. Võlgniku sissetulekuteks on pangakonto väljavõtetelt nähtuvalt töötasu ja toetused. Lisaks

on võlgniku ülalpidamisel kolm alaealist last. Siinkohal märgib kohus, et võlgnik ei pidanud

tegema väljamakseid sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige toetused ning

kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava

kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Eeltoodule vaatamata on võlgnik

võlausaldajatele kolmel aastal väljamakseid teinud ja tasunud kokku 1541 eurot. Võttes

arvesse eeltoodut ning võlgniku poolt välja toodud asjaolusid ning kohtu kogutud tõendeid, ei

ole kohtu hinnangul alust väita, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1

nimetatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustust ja lg-s 3 sätestatud kohustust

võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Siinkohal märgib kohus sedagi, et kuivõrd

võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ nõuete puhul on kolmanda järgu nõuetega ja teise

järgu nõuded ei ole täies ulatuses tasutud, siis võlgnik ei pidanud menetluse kestel

väljamakseid Aktiva Finance Group OÜ-le tegema.

12. Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest

vabastamisest keeldumiseks. Võlgniku saab jätta pankrotimenetluses rahuldamata jäänud

nõuetest vabastamata üksnes olukorras, kus ta on seaduses ettenähtud kohustusi süüliselt

rikkunud ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

13. Riigikohus on leidnud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole

võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas

võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid

põhjendamatult vähendab või neid varjab (30.10.2019 määrus tsiviilasjas 2-11-24696).

Olukorras, kus võlgnik on kogu menetluse kestel omanud töökohta ja saanud sissetulekut, ta

kasvatab kolme alaealist last ja omanud sissetulekuid, millest ei oleks saanud teha

võlausaldajatele väljamakseid, kuid võlgnik on neid siiski oma võimete piires teinud, ei saa

käsitada kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Seega ei saa antud juhul

võlgnikule ette heita võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust.

PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda

neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma

kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks

majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (04.05.2016 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna

sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgnikul pöörduda tagasi

tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida saab

rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus

võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust.

14. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud

ega neid süüliselt vähendanud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud

tõeseid andmeid enda kohta. Menetluse kestel on võlgnik kohtule olnud alati kätte saadav, ta

ei ole varjanud saadud tulusid ja vara, on täitnud aruande esitamise kohustust ning esitanud

2-20-12271

vajalikud tõendid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal

kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise.

15. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamine on põhjendatud ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada ning lõpetada kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 175

lg 8 alusel. Võlausaldajate seisukoht sellest, et menetlust tuleks pikendada, on vastuolus

kehtiva seadusega, kuivõrd võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on käesoleval juhul

kestnud juba pea 4 aastat.

16. PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrs § 172

lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel

usaldusisiku. Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku kohustuste täitmisest. Tulenevalt PankrS

§ 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

17. Vastavalt PankrS § 177 lg-le 1 võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest

selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel

oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete

rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul,

kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest

vabastamise määruse tegemist.

18. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest

vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse.

Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus

vabastas võlgniku kohustustest. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada

määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik