2-23-6124/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-6124

Kohtuasi

F.G hagi K.G vastu müügihinna tagastamise, kahju

hüvitamise intressi ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 18.11.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

F.G apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

4552,53 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja F.G (isikukood XXX), lepingulised esindajad

Irina Popova ja Janika Drobot

Kostja K.G (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Kunnar Korsten

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda vastu võtmast K.G 06.10.2025 esitatud tõendeid.

2. Võtta vastu F.G 08.10.2025 esitatud tõend.

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 18.11.2024 otsus osas, millega maakohus jättis

rahuldamata 4000 euro tagastamise nõude ja 43,95 euro ning 48 euro hüvitamise

nõude ning menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega

rahuldada 4000 euro tagastamise nõue ja 43,95 euro ning 48 euro hüvitamise nõue

ja jätta maakohtus kantud menetluskulud K.G kanda.

4. Rahuldada F.G apellatsioonkaebus osaliselt.

5. Apellatsioonimenetluse kulud jätta K.G kanda.

6. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

6.1. Rahuldada hagi osaliselt.

6.2. Mõista K.G-lt F.G kasuks välja põhivõlgnevus 4091,95 eurot ja põhinõudelt

alates 24.04.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni (31.10.2025) sissenõutavaks

muutunud viivis 1200,14 eurot ja alates 01.11.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

2-23-6124

6.3. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud K.G kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. F.G (hageja) esitas 24.04.2023 Pärnu Maakohtule K.G (kostja) vastu hagi, milles palub

kostjalt välja mõista põhivõla 4043,95 eurot, intressi 27,39 eurot perioodi 01.01.2023–

10.04.2023 eest ja viivise põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse lõpliku tasumiseni. Hageja

suurendas 25.07.2024 nõuet 48 euro võrra.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 22.08.2022 sõiduki BMW 330XD

registreerimismärgiga XXXXXX (sõiduk) müügilepingu. Hageja viis 30.08.2022 sõiduki

Profdiagnostik OÜ ülevaatuspunkti, kus sõiduk ülevaatust ei läbinud. Sõidukil avastati

hulgaliselt varjatud puudusi, millest peamiseks on sõiduki kere rooste. Sõidukiga ei tohi

liigelda. Ostja saab tavapäraselt eeldada, et sõiduk on tehniliselt korras, seda saab kasutada

ohutuks liiklemiseks ja sõidukil ei ole selliseid puuduseid, mis vajaksid viivitamatut

kõrvaldamist (ja mille kõrvaldamise kulu võib moodustada märkimisväärse osa sõiduki

müügihinnast). Hageja usaldas müügikuulutuses sisalduvat infot ja seetõttu ei viinud sõidukit

enne lepingu sõlmimist ülevaatusele ega mehhaaniku juurde üle vaatamiseks. Hagejal puudus

kohustus sõidukit üle vaadata. Puudused ei jäänud visuaalsel vaatlusel silma.

1.2. Hageja hinnangul tõendab lepingutingimustele mittevastavust kontrollakt nr K.6996294,

millel on märgitud järgmised puudused: üle 2000 lm valgusvooga gaaslahenduslambiga

laterna valgusvihu reguleerimine ei toimu automaatselt (taga katki) ja laterna hajutiklaasi

puhasti on töökõlbmatu või puudub, kaugtulelaterna valgusallikas on defektne või puudub

(LED-valgusallika puhul on üle 1/3 valgusallikatest defektsed) (parem), ääre- ja

päevatulelaternad ei vasta nõuetele (ees on LED ja miski vähendab laterna valgustugevust, st

tagumised lakitud, valgusvihu värvus on vale), kütusepaagi kinnitused on kere peal läbi

roostetanud, tagumise registreerimismärgitule latern ei vasta nõuetele (LED), konstruktsiooni

kandevelement on korrodeerunud (põhi, akualus). Tehnoülevaatuse käigus tehtud fotodest

järeldub, et auto põhi on ulatuslikult roostes.

1.3. Hageja esitas 12.10.2022 kostjale pretensiooni ja nõudis ostuhinna 4000 eurot tagastamist.

Hageja teavitas 06.12.2022 kostjat müügilepingust taganemisest, nõudis 4000 euro tagastamist

ja kulutuste hüvitamist, s.o tehnoülevaatuse eest tasutud 43,95 eurot ja riigilõiv omanikukande

2-23-6124

registreerimise eest 48 eurot. Hageja ei ole nõudnud asja parandamist ega ole teinud kindlaks

kulutuste suurust.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

2.1. Kostja ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja on teinud korduvalt ettepanekuid osta

sõiduk tagasi (esimest korda 17.10.2022) ja tasuda ülevaatuse kulud, kuid kostja soovib enne

sõidukit näha ja veenduda selle seisundis. Hageja ei ole seda võimaldanud. Viimati tegi kostja

ettepaneku auto ülevaatamiseks kohtuda 12.06.2024 Tallinnas. Kahjuks hageja lepinguline

esindaja sekkus ja ei lubanud sõidukit kostjale näidata. Kuna hageja ise on tekitanud

põhjendamatuid menetluskulusid, ei ole kostja nõus neid tasuma. Kokkulepe raha tagastamise ja

kulutuste hüvitamise kohta oli kokku lepitud enne kohtusse pöördumist, mistõttu puudus

vajadus kohtumenetluse järele.

2.2. Kostjal ei olnud vajadust enne sõiduki müümist minna tehnoülevaatusele, mistõttu ta ei

olnud teadlik ülevaatuspunktis avastatud puudustest. Tegemist ei ole varjatud puudustega.

Hageja käis sõidukit enne lepingu sõlmimist kahel korral vaatamas. Kostja pakkus, et sõiduki

võib viia mõne erapooletu mehhaaniku juurde. Samuti pakkus kostja, et ta võib ülevaatuse enne

tehingut ise ära teha. Kuna hageja käis sõidukiga eelnevalt tutvumas ja ei olnud huvitatud

tehnilise kontrolli tegemisest, ei saa hageja väita, et 20 aastat vanal sõidukil esines roostet,

millest ta midagi ei teadnud. See ei ole eluliselt usutav. Sõiduk on Maateeameti andmete

kohaselt septembris 2021 läbinud tehnoülevaatuse, kus tuvastati, et sõiduk on tehniliselt korras.

Hageja ei ole tõendanud, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele ja kostja on oluliselt

lepingut rikkunud, mille tulemusena on hagejale tekkinud kahju.

Maakohtu otsus

3. Maakohus jättis 18.11.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning

määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlesid pooled selle üle, kas sõiduk vastas

lepingus kokku lepitud tingimustele (VÕS § 217 lg 1). Vaidlust ei olnud selles, et pooled ei

teinud sõiduki omaduste kohta selgeid kokkuleppeid. Seega tuli lähtuda VÕS § 77 lg-st 1

tulenevast põhimõttest, et asi peab vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile.

3.2. Maakohus leidis, et hageja esitatud tehnoülevaatuse kontrollaktiga ei ole võimalik

tõendada, et 19 aastat vanal sõidukil on tuvastatud puudusi, mida tavaliselt sellise vanusega

sõidukitel ei ole (juhul, kui sõiduk on olnud tavakasutuses ja seda on kasutatud nii, nagu

tavaliselt sõidukeid kasutatakse, st mitte eriotstarbeks). Kontrollakt nr K.6996294 kinnitab, et

sõiduk ei läbinud tehnoülevaatust ja enne tuvastatud vigade likvideerimist sellega liikluses

osaleda ei ole lubatud vastavalt liiklusseadusest tulenevatele nõuetele (sh liiklusseaduse (LS)

§ 73 lg 1, 6). Tehnoülevaatuse teostaja andis puuduste kõrvaldamiseks kuu aega. Kohtule ei

esitatud tõendeid selle kohta, milliseid töid tulnuks sõidukile teha, et sellega oleks võimalik

kõrvaldada sõidukil tuvastatud ohtlikud rikked. Hageja viitas, et ilmselgelt oleks tehtavate

tööde mahtu arvestades tööde väärtus suurem kui sõiduki hind, aga kohtu hinnangul tulnuks

hagejal esitada vastavasisulised tõendid.

3.3. Hageja selgitustest järeldus, et kõige olulisemaks puuduseks on sõidukil esinev rooste.

Maakohus ei nõustunud hagejaga selles, et müügikuulutuses olevast informatsioonist sai

2-23-6124

järeldada, et sõidukil puudub rooste. Müügikuulutuses avaldati sõiduki kohta, et „auto heas

korras, koheselt raha alla panema ei pea, autoga palju tehtud /…/, kere üle värvitud, rooste

puudub“. Nimetatud informatsioonist ei saa järeldada, justkui sõidukil ei peaks kuskil roostet

esinema. Müügikuulutuses toodud teksti sisuliselt hinnates, sai mõistlik inimene teha

järelduse, et rooste puudub sõiduki kerel (märgitud, et kere ka üle värvitud). Järeldust, et

esmase registreerimisaastaga 2003 sõidukil puudub rooste üleüldse, on ilmselgelt võimatu

teha. Kohtu hinnangul oli üldteada, et nii vanal sõidukil ei saa rooste puududa. Lisaks ei

saanud keskmiselt mõistlik inimene teha müügikuulutuses märgitust järeldust, justkui sõiduk

peab vastama sellisele kvaliteedile, millele vastavad tavaliselt uuemat sorti sõidukid. Nimelt

„auto heas korras“ ei tähenda, et see peaks vastama uue sõiduki tingimustele (RKTKo

14.02.2024, 2-21-1758, p 10.2, 11).

3.4. Maakohtu hinnangul ei tõendanud hageja, et kostja müüdud sõidukil oleks puudusi, mida

võrreldavatel kasutatud sõidukitel tavaliselt ei ole, näiteks tekkinud mittenõuetekohase

hoolduse tagajärjel (RKTKo 2-15-18987, p 13, 07.04.2010, 3-2-1-23-10, p 12). Kohtule

esitatud arvetest nähtuvad autole varem tehtud remonttööd.

3.5. Hageja taotles 21.10.2024 kohtuistungil tsiviilasjas ekspertiisi läbiviimist, hageja vande

all ülekuulamist ja tunnistajana hageja isa ülekuulamist. Maakohus jättis kõik hageja taotlused

rahuldamata, kuna need olid esitatud hilinemisega ja lisaks ei suutnud hageja esindaja kohtule

adekvaatselt põhjendada, mida ta soovib esitatud tõenditega tõendada.

3.6. Eeltoodust tulenevalt ei tõendanud hageja, et sõiduk ei vastanud keskmisele kvaliteedile

ja seega kostja ei ole rikkunud müügilepingut VÕS § 217 lg 1 järgi. Kuna kohus ei tuvastanud

kostjapoolset müügilepingu rikkumist, puudus hagejal õigus müügilepingust taganeda.

Müügilepingust taganemise tegi hageja kostjale teatavaks e-kirja teel. Kuna hageja ei ole

lepingust kehtivalt taganenud, ei ole hagejal õigus nõuda ostuhinna tagastamist ega ka

kulutuste hüvitamist (RKTKo 14.02.2024, 2-21-1758, p 13, 19.04.2006, 3-2-1-06, p 27).

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. 27.12.2024

apellatsioonkaebuse nõuete täpsustuse kohaselt taotleb hageja ringkonnakohtult maakohtu

otsuse tervikuna tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks

välja põhivõlgnevus 4043,95 eurot, intress (ajavahemiku 01.01.2023–10.04.2023 eest) 27,39

eurot ja viivis põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

4.1. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti. Otsuse põhjendused on üllatavad ja eluvõõrad.

4.2. Maakohus leidis, et vaidlust ei ole selles, et pooled ei teinud selgeid kokkuleppeid sõiduki

omaduste kohta. Vastupidi, vaidlust ei saa olla asjaolu üle, mille kohta olid pooled sõlminud

selged kokkulepped sõiduki omaduste kohta. Sõiduki müügikuulutuses kirjeldas kostja

sõidukit järgmiselt: „Auto heas korras. Koheselt raha alla panema ei pea. Autoga palju tehtud.

Vahetatud esi/taga silla kõik puksid. Kõik piduri kettad ja klotsid. Käsipidur alles ka tehtud.

Õlid alati õigel ajal vahetatud. Kere üle ka värvitud. Rooste puudub“. Seega sõlmiti

müügileping VÕS § 217 järgi poolte vahel tingimustel, mille kohaselt olid müügilepingu

esemeks oleval sõidukil nimelt sellised omadused. Seejuures oli sõlmitud tingimuste kohaselt

tegemist mitte ainult „heas korras“ sõidukiga, vaid sõidukiga, mille tunnusteks olid „koheselt

raha alla panema ei pea“ ja „rooste puudub“. Hageja esitas taganemisavalduse ja hiljem

2-23-6124

hagiavalduse seetõttu, et sõidukil ei olnud kokkulepitud omadusi (VÕS § 217 lg 2 p 1), mis

seejuures olid ka sellised, mis takistavad asja kasutamist õigusaktide kohaselt (VÕS § 217 lg

2 p 3). Maakohus jättis lepingutingimuste mittevastavusega seotud kostja väited tähelepanuta.

4.3. Maakohus defineeris keskmiselt mõistlikult isiku arusaama viisil, mille kohaselt ei peaks

keskmiselt mõistlik isik müügikuulutuses märgitud informatsioonist lugema välja teavet, mida

kirja pandud ei ole. Hagejale jääb arusaamatuks, kas mõistlik isik pidi müügikulutusest aru

saama, et sõidukil praktiliselt puudub põhi ja seda ei tohi kasutada. Müügikuulutusel oli

selgelt ja eraldi esile toodud nii kere ülevärvimine kui ka rooste puudumine. Üldteada ei ole

see, et 19 aastat vanal autol peab ilmtingimata olema rooste. Üldteada on see, et rooste

olemasolu või selle puudumine sõltub sellest, kui heaperemehelik on olnud sõiduki omanik.

Teisisõnu, kas sõidukit on korrapäraselt hooldatud, tehtud korrosioonitõrjet jms. Siinsel juhul

on kostja selgelt avaldanud sõiduki omaduseks rooste puudumise ning tuletada sellest

vastupidist, on keskmiselt mõistliku isiku jaoks võimatu. Olukorras, kus läbi on roostetanud

kütusepaagi kinnitused ja sõiduki kere kandevelement, ei ole tegemist pelgalt liikluseks

kõlbmatu sõidukiga, vaid sõitjale endale eluohtliku sõidukiga.

4.4. Hageja soovis kontrollaktiga tõendada, et tegemist ei olnud heas korras autoga, millele

„koheselt raha alla panema ei pea“ ja millel puudub rooste. Hageja ei soovinud tõendada mitte

niivõrd sõiduki tehnilist olukorda, vaid sõiduki mittevastavust kokkulepitud müügilepingu

tingimustele.

4.5. Maakohus leidis, et hagejal tulnuks esitada tõendeid selle kohta, milliseid töid tulnuks

sõidukile teha, et sellega oleks võimalik kõrvaldada sõidukil tuvastatud ohtlikud rikked. Seega

sai maakohus aru, et tegemist on mitte ainult riketega, vaid just nimelt ohtlike riketega.

Tegemist on täiesti eluvõõra seisukohaga olukorras, milles kontrollakti kohaselt on tuvastatud

lisaks muudele rikkumistele kütusepaagi kinnituste läbiroostetamine ja sõiduki

konstruktsiooni kandevelemendi läbiroostetamine. On üldteada, et tegemist on sisuliselt

sõiduki restaureerimistöödega ja mille maksumus võinuks selgelt ületada antud sõiduki

ostuväärtust. Hagejal puudus vajadus täiendavate tõendite esitamiseks olukorras, milles

vaidluse all ei olnud see, milliseid töid tuleb sõiduki sõidukõlbulikkuse taastamiseks teha,

vaid see, kas sõiduk vastas müüja poolt kirjeldatud tunnustele. Kontrollaktiga on üheselt

tõendatud aga see, et kirjeldatud tunnustele sõiduki ei vastanud.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel vaidlustatud

ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus

rahuldab hagi müügihinna 4000 eurot tagastamiseks, riigilõivu 48 euro ning sõiduki

ülevaatusel tasutud 43,95 euro hüvitamiseks. Ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja

nõude intressi tasumiseks. Seoses sellega muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust.

7. Mõlemad pooled esitasid apellatsioonimenetluse jooksul täiendavaid tõendeid.

7.1. Kostja esitas 06.10.2025 ringkonnakohtule täiendavad tõendid, mille alusel saab kostja

hinnangul järeldada, et hageja ei ole pärast taganemist sõidukit hoidnud samas seisukorras,

2-23-6124

milles kostja hagejale selle üle andis. Samuti leiab kostja, et sõidukiga on tehtud avarii.

Nimetatud tõenditele tuginedes keeldus kostja ringkonnakohtu menetluse kestel kompromissi

sõlmimisest selliselt, et hageja tagastab kostjale sõiduki ning kostja tagastab hagejale

müügilepingu alusel tasutud raha. 06.10.2025 menetlusdokumendi kohaselt esitas kostja

tõendid selleks, et põhjendada kompromissist keeldumist. Asja materjalidest ei nähtu, et

kostja oleks eelviidatule tuginedes hageja suhtes mistahes õiguskaitsevahendeid kasutanud.

Ringkonnakohus leiab seetõttu, et tõenditel ei ole tähtsust ja nende vastuvõtmiseks puudub

vajadus (TsMS § 238 lg 1 p 2). Kuna kostja ei ole oma vastuväidetes tuginenud ühelegi

õiguskaitsevahendile, puudub vajadus võtta hageja valduses sõiduki seisukorra muutumise

kohta asja juurde täiendavaid tõendeid, sest need ei tõenda kostja esitatud vastuväiteid, vaid

kostja potentsiaalsete ja seni menetluses kohaldamata õiguskaitsevahendite alust.

8. Hageja esitas ringkonnakohtule 08.10.2025 dokumentaalse tõendi, mis tõendab

omanikuvahetusel kantud riigilõivu 48 eurot tasumist. TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi tuvastab

ringkonnakohus esimese astme kohtus tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses

hindamata tõendeid juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud esitada kohtupoolse

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel. Maakohtu

menetluses ei selgitanud maakohus hagejale kahju hüvitamise nõude eelduseks olevate

asjaolude tõendamiskoormist, kuid sellise menetlusliku rikkumise kõrvaldas ringkonnakohus

29.09.2025 määrusega. Ringkonnakohus võtab hageja esitatud dokumentaalse tõendi TsMS §

652 lg 3 p 2 alusel vastu.

9. Maakohus tuvastas, et:

-

kostja ja hageja sõlmisid 22.08.2022 müügilepingu, millega hageja omandas sõiduki

BMW 330XD (registreerimismärk XXXXXX), tasudes kostjale müügihinna 4000

eurot;

-

ostetud sõiduki tehnoülevaatus kestis 2022. a augusti lõpuni;

-

hageja viis sõiduki 30.08.2022 tehnoülevaatusele ja kontrollakti nr K.6996294

kohaselt esinesid sõidukil üheksa olulist riket või puudust.

10. Müügilepingust tuleneva õiguskaitsevahendi maksmapaneku üldised eeldused on

järgmised:

-

asja lepingutingimustele mittevastavus (VÕS § 217, § 77);

-

puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1, § 214)

-

puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3)

-

ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218

lg 4);

-

sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda

(VÕS § 221 lg 2);

-

ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul (§ 220–§221).

10.1. VÕS § 77 lg 1 järgi peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava

kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest,

peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.

Asja puuduseks (VÕS § 217 lg 1) mõistes on mh see, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi.

Kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta on puuduseks see, et asi ei sobi teatud eriliseks

otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi

2-23-6124

teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul

juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse (VÕS § 217 lg 2).

10.1.1. Maakohtu otsus on vastuoluline osas, milles käsitleb müügilepingu eseme

kvaliteedinõudeid, mistõttu on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg 1 nõudeid. Ühelt poolt on

maakohus järeldanud, et pooltel ei olnud kokkuleppeid sõiduki omaduste kohta. Teisalt on

aga maakohus otsuse punktis 6 hinnanud müügilepingu osana (kvaliteedinõuete

kokkuleppena) ka kostja avaldatud müügikuulutuse tingimusi.

10.1.2. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et kuulutuses märgitud „rooste

puudub“ käib üksnes sõiduki ülevärvitud kere kohta. Kostja avaldas sõiduki kohta Kuldse

Börsi veebiportaalis müügikuulutuse, milles avaldas lisaks tehnilistele andmetele sõiduki

kohta järgmist: „Auto heas korras. Koheselt raha alla panema ei pea. Autoga palju tehtud.

Vahetatud esi/taga silla kõik puksid. Kõik piduri kettad ja klotsid. Käsipidur alles ka tehtud.

Õlid alati õigel ajal vahetatud. Kere üle ka värvitud. Rooste puudub. Kui saan käin ka see

nädal üv ära, praegune kestab kuu lõpuni.“ Müügikuulutuses esitatud teave võib endast

kujutada müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 tähenduses. Ringkonnakohtu

hinnangul tuleb kuulutuses avaldatud sõiduki omadusi käsitada müügilepingu osana

kokkulepitud kvaliteedi suhtes ja maakohtu järeldus, et lepingu eseme omadustes kokkulepe

puudus, ei ole põhjendatud.

10.1.3. Ringkonnakohus nõustub sellega, et kasutatud ja vana sõiduki puhul ei pea see

vastama uue sõiduki omadustele ning ostja ei saa ka siinses asjas 19-aastase ja odomeetri

näiduga 480 000 km sõiduki kohta eeldada, et selle seisukord peab vastama uue sõiduki

seisukorrale. Seetõttu tuleb poolte kokkulepet sõiduki omaduste kohta tõlgendada. VÕS § 29

lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tahtest ning kui ühist

tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, siis tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupoolega

sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 29 lg 4). VÕS § 29 lg 1 p

1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel mh arvestada eelkõige lepingu sõlmimise asjaolusid ning

sama sätte p 4 kohaselt lepingu olemust ja eesmärki. Arvestades müügikuulutuses avaldatut,

et auto on heas korras, koheselt sellele kulutusi tegema ei pea, autoga on palju tehtud ja rooste

puudub, olid pooled ringkonnakohtu hinnangul leppinud kokku selles, et sõidukil ei esine

vähemalt selliseid puuduseid, mis välistavad selle sihtotstarbelise kasutamise. Kuigi nõustuda

tuleb maakohtuga selles, et arvestades sõiduki vanust, ei saanud hageja oodata, et rooste

puudub täielikult, võis ringkonnakohtu hinnangul hageja siiski müügilepingus avaldatud teabe

alusel eeldada seda, et rooste ulatus ei ole selline, mis välistab sõiduki kasutamise ja see ei

läbi ülevaatust. Kostja viidatud lahendis (RKTKo 14.02.2024, 2-21-1758/64) märkis

Riigikohus, et kasutatud sõidukite võõrandamise puhul ei ole sarnaselt muudele vanadele

esemetele õige VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 kohaldamisel lepingutingimustele vastavuse

hindamisel lähtuda samalaadsete uute sõidukite omadustest. Siinses asjas on aga pooled

sõiduki omadustes kokku leppinud, mistõttu tuleb hinnata sõiduki vastavust kokkulepitud

tingimusele VÕS § 217 lg 1 alusel ning mitte Riigikohtu lahendis viidatud VÕS § 217 lg 2 p 2

alusel.

10.1.4. Hageja on esile toonud, et tehnoülevaatusel selgus, et sõiduki põhi on ulatuslikult

korrodeerunud. Hageja esitatud tehnoülevaatusel tehtud fotodest (dtl 22–27) nähtuvad sõiduki

põhjas augud ja lahtiselt rippuvad metall-lehed, seejuures on foto alusel tuvastatav, et sõiduki

põhjas esines läbiroostetamine niivõrd ulatuslikult, et sõiduki põhjast paistab läbi salongis

paiknev porimatt (põhjas on kogu põhjakonstruktsiooni läbiv auk, dtl 26). Kütusepaagi

kinnitused on kere peal läbi roostetanud (p 6.1.3, p 6.1.3.1) ja põhi ning akualus on

roostetanud (p 6.1.1, 6.1.1.5, dtl 16). Maakohtu järeldus, et kuulutuses märgitud „rooste

2-23-6124

puudub“ käis üksnes kere, aga mitte sõiduki põhja kohta, ei ole põhjendatud. Kuulutuse

tekstist nähtuvalt on „rooste puudub“ üks iseseisev omadus teiste sarnaselt loetletute hulgas ja

kuulutusest ei tulene rooste seotus üksnes kerega, mis on üle värvitud.

Selles asjas on sõiduki puudused niivõrd ulatuslikud, et sõiduk ei olnud kokkulepitud

omadustele mittevastavuse tõttu sihtotstarbeliselt kasutatav. Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 18.07.2011 määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 10 lg 1 p 3 kohaselt tähendab

tehnoülevaatusel tehtud järeldus „esitada korduvülevaatusele”, et sõidukil on oluline rike või

puudus. Kuni vea kõrvaldamiseni loetakse sõiduk kehtivatele nõuetele mittevastavaks, kuid

sellises tehnoseisundis sõidukiga võib liikluses osaleda kuni kehtiva korralise ülevaatuse

lõpuni ning 30 päeva pärast seda, või kuni 30 päeva, kui sõidukil puudus kehtiv korraline

ülevaatus, kuid mitte kauem, kui 60 päeva pärast korduvülevaatuse määramist.

Tehnoülevaatuse aktiga, milles on märgitud korduvülevaatuse tähtaeg 30.09.2022 (dtl 16), on

tõendatud hageja väide, et sõidukit ei olnud lubatud liikluses kasutada kauem kui 30.09.2022.

10.2. Hageja ostis sõiduki 22.08.2022 ja sõidukit kontrolliti tehnoülevaatusel 30.08.2022.

Arvestades läbiroostetamise ulatust, on asjas ilmselge, et see ei saanud tekkida ajal, mil

sõiduk oli hageja valduses. Kostja ka seda ei väida. Seega oli puudus olemas riisiko

ülemineku ajal ostjale VÕS § 218 lg 1 mõistes. Samal põhjusel ei saanud puudus tuleneda ka

ostjast.

10.3. Menetluses on kostja esitanud vastuolulisi väiteid selle kohta, kas tegemist sai olla

varjatud puudustega või mitte. 28.09.2023 kostja vastuses hagile (dtl 57) märgib kostja

üheselt, et ta ei olnud puudustest teadlik, kuna ta oli sõiduki omanik ainult neli kuud ning tal

ei olnud vajadust minna ülevaatusele. 10.07.2024 kohtuistungil on kostja esindaja selgitanud,

et tegemist ei olnud varjatud puudusega, kuna hageja vaatas enne ostmist sõiduki üle ning

sõiduki põhjarooste olemasolus oli võimalik enne sõiduki ostmist veenduda. Ringkonnakohus

sellega ei nõustu. Esmalt kinnitab seda, et rooste ei olnud tavapäraselt ostueelsel ülevaatusel

nähtav, kostja seisukoht sellest, et ta ka ise ei olnud roostest teadlik. Lisaks paikneb rooste

auto põhja all ning seda ei ole ilma põhja alt kontrollimise võimaluseta näha. Seda kinnitavad

muu hulgas ka dtl 22–27 fotod, millest saab järeldada, et fotod on tehtud autotöökojas (auto

on tõstetud renni kohale). Sõiduki põhja läbistav auk on salongist vaadelduna kaetud

porimatiga, mistõttu ei olnud see näha ka salongist, kuhu ostja pääses. Seetõttu leiab

ringkonnakohus, et hageja ei teadnud ega pidanudki puuduse olemasolust teadma (VÕS § 218

lg 4). Kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või

vähemalt sellest selgelt ostjale teatada (RKTKo 30.05.2017, 3-2-1-46-17, p 19). Kostja ei ole

tuginenud sellele, et ta oleks hagejale müügilepingu sõlmimisel teatanud, et kuulutuses

avaldatu ei vasta tegelikkusele.

10.4. Asjas ei ole esile toodud, et sõlmitud oleks müüja vastutust piiravat kokkulepet.

10.5. Materjalidest nähtub, et hageja teavitas kostjat puudusest 31.08.2022 (dtl 66) ning saatis

kostjale uuesti 01.09.2022 e-kirja, millest nähtub, et pärast vestlust kostja elukaaslasega on

hageja teadlik, et kostja keeldub sõidukile järele tulemisest ja raha tagastamisest. Seega on

hageja puudustest, millest hageja ise sai teadlikuks 30.08.2022, teavitanud kostjat juba

31.08.2022, s.o mõistliku tähtaja jooksul (VÕS § 220).

11. Hageja tugineb sellele, et ta on lepingust taganenud. Asja materjalidest nähtuvalt on

hageja tuginenud taganemisele kaks korda. Juba 31.08.2022 e-kirjas märgib hageja

elukaaslane, et „palume tagastada raha ja me toome auto tagasi“ (dtl 66). Uuesti on hageja

2-23-6124

märkinud oma 12.10.2022 pretensioonis, et soovib sõiduki omandiõiguse tagastamist müüjale

tasutud müügihinna ja ostjale tekkinud kulutuste hüvitamise vastu (dtl 28–29), mida hageja

ise käsitab taganemisavaldusena. Ringkonnakohtu hinnangul on juba 31.08.2022 esitatud

tahteavaldus üheselt mõistetav taganemisavaldusena, hageja on selgelt väljendanud soovi

tagastada sõiduk ja saada tagasi müügilepingu alusel makstud ostuhind. Seega on täidetud

taganemisavalduse formaalne eeldus.

11.1. VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on

lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kui taganemise materiaalsed eeldused ei ole

täidetud, on taganemisavaldus tagajärjetu (vt RKTKo 30.04.2013, 3-2-1-5-13, p 18, RKTKo

21.12.2011, 3-2-1-136-11, p 23, RKTKo 14.02.2024, 2-21-1758/64, p 13). Seega selleks, et

hinnata, kas lepingust taganemine oli õigustatud, peab olema tõendatud, et

lepingutingimustele mittevastavus esines ja oli tõsine (VÕS § 223 lg 1 p 4, lg 3, lg 5, § 217, §

218) ehk käsitatav olulise lepingurikkumisena. Eelnevalt on ringkonnakohus leidnud, et kostja

oli müügilepingut rikkunud sellega, et andis üle lepingu tingimustele mittevastava sõiduki,

mille kasutamine liikluses oli alates 01.10.2022 keelatud. VÕS § 116 lg 2 p 1 sätestab, et

olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb

kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja

arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja

temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud.

Kuna puudus seisneb siinsel juhul ostetud sõiduki kasutuskõlbmatuses alates 01.10.2022, on

ringkonnakohtu hinnangul lepingurikkumine oluline.

12. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda

tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist,

kui ta tagastab kõik üleantu. Ringkonnakohus märgib, et taganemisest tuleneva ostuhinna

tagastamise nõude eelduseks ei ole, et hageja toob esile või tõendab, millised on ostetud

sõiduki parandamiseks tehtavad vajalikud tööd ja nende maksumus. Tagasitäitmise võlasuhte

raames tuleb tagastada lepingu alusel saadu. Siinses asjas ei ole hageja esitanud sõiduki

parandamiseks tehtavate tööde maksumuse hüvitamisele suunatud kahjunõuet. Seetõttu ei ole

põhjendatud maakohtu ja kostja etteheide hagejale, et ta ei ole vastavaid kulutusi tõendanud.

12.1. Hageja tasus 22.08.2022 kostjale 4000 eurot (dtl 19). Kuna hageja taganes kehtivalt

müügilepingust, on kostja kohustatud hagejale selle VÕS § 189 lg 1 alusel tagastama.

13. Vastavalt VÕS § 189 lg-le 1 tuleb tagastatavalt rahalt tasuda intressi. Intressi arvestatakse

alates raha tasumisest kuni raha tagastamise nõude sissenõutavaks muutumiseni. Alates

tagasitäitmise võlasuhtest tuleneva müügihinna tagastamise nõude sissenõutavaks muutumist

asendub intressinõue viivisenõudega (RKTKo 12.10.2010, 3-2-1-80-10 p 15). Hageja on

esitanud hagi VÕS § 189 lg 1 alusel makstava intressi saamiseks perioodi 01.01.2023–

10.04.2023 eest, kuid nagu ringkonnakohus on eelnevalt selgitanud, ei võimalda VÕS § 189

lg 1 intressi väljamõistmist alates hetkest, mil kostja oli hagejale kohustatud tagastama

lepingu alusel makstava raha. 01.01.2023, alates millest hageja intressi arvestab, oli

müügihinna tagastamise nõue juba sissenõutav. Seega VÕS § 189 lg 1 alusel makstav

intressinõue hagejal puudub ja selles osas tuleb hagi rahuldamata jätta.

14. Hageja esitas hagis ka VÕS § 191 lg 2 alusel nõude sõidukile tehtud kulutuste

hüvitamiseks, millena mõistab sõiduki tehnoülevaatuse eest tasutud 43,95 eurot (dtl 31). VÕS

§ 191 lg 2 sätestab, et kui lepingupool tagastab eseme, hüvitab selle väärtuse või kui väärtuse

hüvitamise kohustus on vastavalt VÕS § 190 lg 1 p-le 1 või 2 välistatud, peab teine

lepingupool hüvitama esemele tehtud vajalikud kulutused. Muud kulutused tuleb

2-23-6124

lepingupoolele hüvitada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui teine lepingupool on

kulutuste läbi alusetult rikastunud.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja müüs hagejale sõiduki, millel oli kehtiv ülevaatus kuni

30.09.2022. Selleks, et sõidukiga oleks jätkuvalt liikluses lubatud osaleda, peab sõidukil

olema kehtiv ülevaatus. Seega on ülevaatuseks tehtavad kulud sõiduki kasutuskõlblikkuse

säilimiseks vajalikud. Ringkonnakohus leiab seega, et hageja kantud 43,95 eurot sõiduki

ülevaatuse kuludena on VÕS § 191 lg 2 alusel hüvitatavad. Asjaolu, et ülevaatusel selgus, et

lepingu ese on puudustega ja ülevaatust ei läbi, ei muuda ringkonnakohtu hinnangul tehtud

olemuslikult vajalikke kulutusi ebavajalikeks.

15. 25.07.2024 haginõude täiendamise ja hageja seisukohtade menetlusdokumendis suurendas

hageja esitatud nõuet 48 euro võrra, sest sõiduki registreerimisel tasus hageja

omanikuvahetuse eest vastava summa riigilõivuna. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et

maakohus oleks vastava nõude menetlusse võtnud, kuid seda on arutatud 04.11.2024

kohtuistungil (dtl 151). Kostja on vastanud oma 30.08.2024 seisukohas (dtl 121), et kostja

hinnangul ei ole hageja välja toonud kahju hüvitamise eelduseid (lepingurikkumine, võlgniku

vastutus, kahju olemasolu, lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgile vastavus, ettenähtavus

ning kahju ja rikkumise vaheline põhjuslik seos).

15.1. Ringkonnakohus nimetatuga ei nõustu. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub

kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse

rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel

hüvitamisele. VÕS § 101 lg 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada

eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab

üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse

rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kahju 48 eurot seisneb selles, et ostja tasus lepingu

sõlmimisel omanikuvahetuse kandega seonduva riigilõivu. Sellise kahju hüvitamine on

lubatav ka olukorras, kus ostja on lepingust taganenud.

Hageja on juba esialgses hagis esile toonud asjaolud, millest saab järeldada nii

lepingurikkumise kui kostja vastutuse olemasolu (vt siinse otsuse p-d 10–11). Hageja on

tõendanud vastava kahju kandmise (dtl 254). Kostjale pidi olema ettenähtav, et juhul kui

kostja müügilepingut kokkuleppele mittevastava sõiduki üleandmisega rikub ja hageja

lepingust taganeb, tekib hagejale seoses omanikukande tegemisega liiklusregistris kahju.

Kahju on põhjuslikus seoses kostja käitumisega, kuna puudustega sõiduki müügilepingut ei

oleks hageja sõlminud ega maksnud ka omanikuvahetuse toimingult riigilõivu. Samuti võib

normi (VÕS § 217 lg 1) eesmärgiks pidada seda, et ostjal ei tekiks seoses puudustega asja

omanikukande tegemisega kahju olukorras, kus puudus on niivõrd oluline, et õigustab

müügilepingust taganemist.

16. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja nõuab põhivõlgnevuselt 4091,95 eurot viivise

tasumist alates hagiavalduse esitamisest 24.04.2023 kuni põhinõude täieliku täitmiseni TsMS

§ 367 alusel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuna hageja põhinõue on

nimetatud osas põhjendatud, rahuldab ringkonnakohus ka hageja viivisenõude. Siinse otsuse

tegemise aja seisuga (31.10.2025) on kostja viivituses 922 päeva ning VÕS § 113 lg 1 teise

lause järgne viivisevõlgnevus 1200,14 eurot (www.viivisekalkulaator.ee). Edasiulatuva

viivisenõude rahuldab ringkonnakohus TsMS § 367 alusel.

2-23-6124

17. Maakohtu menetluses on kostja peamiselt tuginenud väitele, et on valmis ostuhinna

tagastama ja sõiduki tagasi võtma, kui hageja sõiduki talle enne ette näitab. 06.10.2025

menetlusdokumendis on kostja teatanud kohtule, et ta ei nõustu sõidukit tagasi võtma, kuna

selle seisukord on ajal, mil see on hageja valduses, halvenenud. Sellele vaatamata ei ole kostja

kohtumenetluses kasutanud õiguskaitsevahendeid ega esitanud hageja vastu nõudeid

(kohustuse täitmisest keeldumine, kahju hüvitamine ega sellele tuginev tasaarvestusavaldus).

Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetlus on võistlev menetlus, kus

kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited

(TsMS § 4 lg 2, § 5 lg-d 1–2, § 230 lg 1). Kuna kostja ei ole tuginenud asjaoludele, millest

nähtuks mõne õiguskaitsevahendi kasutamine tulenevalt sõiduki seisukorra väidetavast

muutusest, ei saa kohus ka nimetatuga lahendi tegemisel arvestada. See ei tähenda, et kostjal

ei oleks võimalik vastavate eelduste olemasolul õiguskaitsevahendeid kohaldada tulevikus.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18. Kuna maakohtu otsus tühistatakse, muudab kolleegium kooskõlas TsMS § 173 lg-tega 1

ja 3 menetluskulude senist jaotust ja määrab kindlaks apellatsioonimenetluse kulude jaotuse.

19. Hageja esitas lisaks jooksva viivise nõudele maakohtu menetluses nõuded 4119,34 euro

(4000 + 43,95 + 48 + 27,39) ulatuses, millest ringkonnakohus rahuldas nõuded põhinõuded

4091,95 euro ulatuses, sissenõutavaks muutunud viivise 1200,14 eurot ja jooksva viivise

nõude. Seega rahuldas kohus hageja nõude 99,34%.

20. Menetluskulude jaotamine on kohtu kaalutlusotsus, mida tuleb põhjendada (RKTKo

27.03.2017, 2-19-2709/212, p 12; 3-2-1-18-17, p 16). Kohus peab kaaluma kõiki asjas

tähtsust omavaid asjaolusid ja põhjendama, miks ta valis konkreetse jaotusviisi (RKTKo

20.12.2022, 2-19-2709/212, p 12). Kaalutlusõiguse teostamise eesmärk on tagada kõiki

asjaolusid arvestades menetluskulude õiglane jaotamine (RKTKo 20.12.2022, 2-19-2709/212,

p 12). Kohus saab arvestada ka muid asjaolusid, sh kuidas lahenesid asjas kesksed

vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel menetluses kulud tekkinud (RKTKo

28.09.2020, 2-16-8751/184, p 31). TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades, et hageja saavutas ülekaalukas osas oma eesmärgi

ning rahuldamata jäi üksnes intressinõue 27,39 eurot, tuleb TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta

menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus (TsMS § 171 lg 1) kostja kanda.

21. Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna ringkonnakohus

muudab maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas (RKTKm 12.05.2021, 2-19-15916/87,

p 16 ja seal viidatud kohtupraktika). Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

22. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)

2-23-6124