2-23-120310/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-120310

Kohtuasi

B2 Impact OÜ hagi W.P vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.02.2025 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

B2 Impact OÜ 07.03.2025 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1254,67 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ,

registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anu Volmer

Kostja W.P (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 10.02.2025 tagaseljaotsus muutmata.

2. Jätta B2 Impact OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud B2 Impact OÜ kanda. Kindlaks määratavad

menetluskulud puuduvad.

4. Toimetada käesolev otsus W.P-le kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded

avaldamise kaudu.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-23-120310

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ, hageja) esitas 16.05.2023 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse W.P-lt (kostja) 1408,36 euro saamiseks. Seoses kostja

vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 1159,48 eurot, intressi

126,06 eurot, viivise 179,93 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot.

2.1. Kostja ja BB Finance OÜ (registrikood 11306564, krediidiandja) sõlmisid 23.09.2022

laenulepingu nr 2102245397 (laenuleping), milles lepiti kokku laenusummas 1160,30 eurot,

intressimääras 37,57%, viivisemääras 24% aastas. Krediidi kulukuse määr 48,49% aastas on

arvutatud eeldusel, et lepingu kestus on 60 kuud, lepingutasu 76,30 eurot ja tagasimakstav

summa 2599,80 eurot. Laen 1090 eurot kanti kostja arvelduskontole 23.09.2022.

2.2. Kostja rikkus lepingut, jättes osamaksed tasumata. Krediidiandja edastas 14.02.2023

lepingu ülesütlemise teatise. Kuna kostja võlga ei likvideerinud ja oli täielikult viivituses

vähemalt kolme järjestikuse 15.12.2022, 15.01.2023 ja 15.02.2023 osamakse tasumisega, oli

krediidiandajal lepingu üldtingimuste punktist 17.1 tulenevalt õigus leping üles öelda, mida

krediidiandaja ka kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 416 tegi, lugedes lepingu

ülesöelduks 01.03.2023 seisuga.

2.3. Hageja hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Laenuandja

kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning

ka kostja poolt esitatud andmete tõesust. Krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja

arvelduskonto väljavõtte alusel, mille analüüsi tulemusel saadi kostja nelja kuu keskmiseks

netosissetulekuks 1064 eurot, finantskohustused kokku 448 eurot ja muud minimaalsed

kohustused 234 eurot. Krediidiandja riskihinnangutest ja lepingu sõlmimisel kehtinud

krediidiandja kehtestatud sise-eeskirjadest lähtuvalt määrati kostja maksevõimeks 329 eurot.

Krediidiandja jõudis veendumusele, et kostja on krediidivõimeline ning lepingust tulenev

igakuine osamakse 43,33 eurot oli kostjale jõukohane.

Menetluse käik

3. Maakohus võttis 05.01.2024 määrusega hagi menetlusse, kuid ei suutnud hagimaterjale

kostjale kätte toimetada kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses kasutatud e-postiaadressile.

Maakohus luges hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 3141 alusel.

4. Kostja hagile vastust ei esitanud.

2-23-120310

Maakohtu otsus

5. Maakohus rahuldas 10.02.2025 tagaseljaotsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt välja hageja

kasuks 240,85 eurot. Menetluskulud jättis maakohus 83,89% ulatuses hageja kanda ja 16,11%

ulatuses kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 45,11 eurot ja

viivise. Kostja menetluskulud jättis maakohus kindlaks määramata. Maakohus tunnistas TsMS

§ 468 lg 1 p 2 alusel omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5.1. Maakohus luges hageja esitatud faktilised väited lepingu sõlmimise kohta kostja poolt

omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1) ja leidis, et krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud

laenulepingule tuleb kohaldada seaduses tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut. Hageja nõude

õigusliku põhjendatuse hindamisel tuli maakohtul kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning

sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele.

5.2. Maakohus kontrollis esmalt seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi

kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Hageja märkis hagiavalduses ja

04.01.2024 menetlusdokumendis, et laenulepingu järgne krediidi kulukuse määr oli 48,49%

aastas ning see ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt 31.05.2022

avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,30% aastas. Seega oli VÕS § 4062 lg-s

1 kehtestatud krediidi kulukuse piirmäär 23.09.2022 lepingu sõlmimise ajal 48,9% aastas

(3x16,3). Laenulepingus ja laenulepingu tarbijakrediidi standardinfo teabelehes märgitud

andmetest nähtus, et krediidisumma on 1166,30 eurot, tagastamise tähtaeg 60 kuud, fikseeritud

intressimäär 37,57% aastas, lepingutasu 76,30 eurot, tagasimakstav kogusumma 2599,80 eurot,

60 tagasimakset. Maakohus märkis, et laenulepingus ja laenulepingu tarbijakrediidi

standardinfo teabelehes märgitud andmete ja eelduste järgi arvutatud krediidi kulukuse määr on

50,38% aastas. Seega oli lepingus näidatud krediidi kulukuse määr madalamana ja tegelik

krediidi kulukuse määr ületas lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra. Kuivõrd

laenulepingu tegelik krediidi kulukuse määr 50,38% aastas ületas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud

krediidi kulukuse piirmäära, oli 23.09.2022 laenuleping VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine.

5.3. VÕS § 4062 lg 3 kohaselt, kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi

selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise

tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu

tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse VÕS §-s 4061 sätestatud eeldusi.

Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

5.4. Hageja ei põhjendanud hagiavaldust väitega, et krediidiandja on määranud tagasimaksed

uuesti ja teinud need kostjale teatavaks. Hageja ei toonud välja asjaolusid, millest nähtuvad

tagastamata krediidi ning intressi uuesti määratud tagasimaksed 4062 lg 3 järgi, sh maksete

suurused ja maksete tähtajad. Seetõttu ei olnud maakohtul võimalik hageja nõude põhjendatust

kontrollida uuesti määratud tagasimaksete põhjal.

5.5. Maksegraafiku kohaselt oli otsuse tegemise aja seisuga 10.02.2025 sissenõutavaks

muutunud krediidisumma 282,71 eurot tagastamise kohustus (15.11.2022–15.01.2025

osamaksed) (dtl-d 63-65). Hagiavaldusest nähtuvalt oli kostja teinud lepingu katteks

maksegraafikujärgseid tagasimakseid kokku 43,33 eurot (dtl 87). VÕS §-s 94 nimetatud

intressimäär tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal oli 0% aastas. Kuivõrd tarbijakrediidileping

2-23-120310

oli tühine ja intressimäär oli osamakse tegemise ajal 0% aastas, tuli makse lugeda

krediidisumma 1166,30 eurot tagastamise kohustuse täitmiseks. Sissenõutavaks muutunud

tagastamata krediidisumma jääk kostja tehtud tagasimakset arvestades on 239,38 eurot (282,71-

43,33). Seetõttu jättis maakohus hagiavalduse krediidisumma 920,10 eurot tagastamise nõudes

rahuldamata.

5.6. Maakohtul ei olnud võimalik kontrollida, millises ulatuses on hageja esitatud intressi

126,06 eurot tasumise nõue põhjendatud VÕS § 4062 lg 3 ja VÕS § 94 lg 1 alusel. Maakohus

jättis seetõttu hagiavalduse intressi 126,06 eurot tasumise nõudes rahuldamata, sest hagi ei ole

selles osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

5.7. Krediidilepingu tühisusest tingituna ei olnud hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist

lepingus kokkulepitud ulatuses. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud ulatuses algses maksegraafikus märgitud krediidisumma osamaksete

tagastamisega viivitamise eest. Hageja nõudis kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 179,93

eurot tasumist 02.03.2023–23.10.2023 eest. Krediidisumma osamaksed 15.11.2022–15.03.2023

tervikuna ja 15.04.2023 osamakse 7,06 euro ulatuses on tagastatud kostja tehtud maksete 43,33

eurot arvel. Seisuga 02.03.2023 ei olnud kostja viivituses algses maksegraafikus märgitud

krediidisumma osamaksete tagastamisega. Kostja oli 23.10.2023 seisuga viivituses 15.04.2023

krediidisumma osamakse 7,96 eurot tasumisega 0,9 euro ulatuses ning 15.05.2023–15.10.2023

krediidisumma osamaksete tasumisega tervikuna. Seega oli hagejal hagis märgitud asjaolude

õigsust eeldades õigus nõuda viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses

krediidisumma osamaksetelt, mis tuli tagastada ajavahemikus 15.04.2023–15.10.2023. Viivis

nimetatud osamaksetelt oli 1,47 eurot.

5.8. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel sissenõudmiskulude 30 eurot hüvitamist.

Tarbijakrediidilepingu tühisuse tõttu puudub võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulusid

lepingu alusel. Hageja ei põhjendanud hagiavaldust sellega, et kostja on jätnud tagastamata

tühise krediidilepingu alusel saadud krediidisumma ning hageja või krediidiandja on teinud

selle kohustuse rikkumise tõttu VÕS § 128 lg 3 mõistes kulusid. Hageja ei ole põhjendanud

hagiavaldust sissenõudmistoimingute tegemisega ja toimingutega seoses kulude tegemisega (nt

postikulu, SMS-is saatmise vms kulu). Kohus jättis seetõttu hagiavalduse sissenõudmiskulude

30 eurot tasumise nõudes rahuldamata, sest hagi ei ole selles osas asjaoludega õiguslikult

põhjendatud.

Apellatsioonkaebus

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada või hagi rahuldada osaliselt. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

6.1. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et lepingust tulenev krediidi kulukuse määr ületas

lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra ja et krediidiandja ei ole määranud

tagasimaksed uuesti ning ei ole teinud neid kostjale teatavaks, mistõttu ei olnud kohtul

võimalik hageja nõude põhjendatust kontrollida uuesti määratud tagasimaksete põhjal.

6.2. Krediidiandaja lähtus krediidi kulukuse määra arvutamisel järgnevast loogikast:

23.09.2022 maksti välja kliendile 1090 eurot ja tagasimaksed arvestati alates 15.11.2022

igakuiselt kuni 15.10.2027, osamakse suurusega 43,33 eurot. Seetõttu leidis hageja, et

krediidiandja arvestatud krediidi kulukuse määr 48,49% aastas on õige ega ületa krediidi

2-23-120310

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

6.3. Maakohus ei lähtunud krediidi kulukuse määra arvutamisel õigetest eeldustest. Ilmselt arvutas

maakohus krediidi kulukuse määra minuraha.ee kalkulaatoriga, milles märkis laenusummaks 1090

eurot ja lepingutasu 76,30 eurot eraldi reana, mistõttu andis kalkulaator krediidi kulukuse määraks

50,38%, mis ei ole õige. Kohus jättis tähelepanuta hageja 04.01.2024 vastuses kohtunõudele

märgitu. Hageja selgitas, et krediidisumma (põhiosa) on 1166,30 eurot, sealhulgas väljamakse

summa 1090 eurot ja lepingutasu 76,30 eurot. Lepingutasu ei sisaldu eraldi real ühekordse

maksena, vaid lepingutasu on osa põhiosast, mis on mõistlikus ulatuses lubatud. Lepingu

personaalsete tingimuste punktis 4 „Laenulepingu põhitingimused“ (dtl 62) on kirjas, et lepingutasu

kuulub tasumisele lepingu sõlmimisel ja see liidetakse väljastatud laenusummale ning tagastatakse

annuiteetgraafiku alusel jagatuna võrdeliselt osamaksete vahel.

6.4. Isegi, kui möönda, et krediidi kulukuse määr ületas kolmekordset määra, oleks tulnud hagi

rahuldada põhivõla 1046,67 euro ulatuses. Maakohus jättis tähelepanuta hageja esitatud 04.01.2024

vastuses kohtunõudele esitatud tagasimaksegraafiku. Krediidiandaja lähtus tagasimaksegraafiku

koostamisel lepingu sõlmimisel kokkulepitud tingimustest. Lepingu üldtingimuste punkti 8.1

kohaselt tagastab laenusaaja laenu kooskõlas maksegraafiku ja punktidega 13.1 ja 13.2.

Maksegraafikust tulenevalt oli kokkulepitud osamakse suuruseks 43,33 eurot. Kuna lepingu

sõlmimisel oli intressimääraks 0%, arvestati kostja tehtud tagasimaksed graafikujärgse osamakse

suurusest tulenevalt põhivõla katteks. Lepingu alusel kostjale väljamakstud krediidi summa oli

1090 eurot ja lepingu katteks on kostja teinud maksegraafikujärgseid tagasimakseid 43,33 eurot,

mistõttu on hageja põhinõue 1046,67 eurot.

Menetluse käik

7. Ringkonnakohus võttis 17.04.2025 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse, kuid ei

suutnud apellatsioonkaebust kostjale kätte toimetada ei kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses

kasutatud e-postiaadressile ega ka tähitud postiga kolmele postiaadressile. Ringkonnakohus

toimetas apellatsioonkaebuse kostjale kätte avaliku kättetoimetamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

8. Kostja vastust apellatsioonkaebusele ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda

maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6

kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Apellatsioonimenetlusega seonduvad

menetluskulud jätab ringkonnakohus hageja kanda.

10. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja

vaidlustab maakohtu järeldust, et lepingu krediidi kulukuse määr on 50,38%, leides, et

sõlmimisel makstud lepingutasu 76,30 eurot tuleb arvestada krediidi hulka. Hageja väitel ei

moodusta lepingutasu ühekordset summat, vaid on osa krediidi põhisummast.

10.1. Ringkonnakohus hageja väidetega ei nõustu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

krediidi kulukuse määra õigesti arvutanud ja järeldanud, et laenulepingus nr 2102245397 ning

2-23-120310

laenulepingu tarbijakrediidi standardinfo teabelehes märgitud andmetest nähtub, et

krediidisumma on 1166,30 eurot, tagastamise tähtaeg 60 kuud, fikseeritud intressimäär 37,57%

aastas, lepingutasu 76,30 eurot, tagasimakstav kogusumma 2599,80 eurot, 60 tagasimakset.

Asjaolu, et lepingutasu on maakohus arvestanud ühekordse maksena olenemata sellest, et

hageja vähendas kostjale selle võrra välja makstavat krediiti ja kostja hüvitab ka lepingutasu

maksegraafiku alusel koos põhivõlaga, arvestuse alust ei muuda. Laenu väljamaksmisel

laenusummast kinni peetud lepingutasu on tarbija jaoks krediidiga seotud ühekordne kulu isegi

juhul, kui ta finantseerib seda laenuga, s.o põhivõlale kohalduva maksegraafiku alusel.

Ringkonnakohus ei nõustu ka hageja väitega, nagu oleks kohus minuraha.ee kalkulaatoris

ebaõigesti märkinud laenusummaks 1090 eurot ja lepingutasuks 76,30 eurot. Maakohus on

arvestanud krediidisummaks kogu kokkulepitud krediidi (1166,30 eurot) ning lepingutasuks

76,30 eurot, mis on ringkonnakohtu hinnangul õige. Seega nõustub ringkonnakohus

maakohtuga selles, et krediidi kulutukse määr ületab kolmekordset 23.09.2022 seisuga Eesti

Panga avaldatud viimase kuue kuu keskmise tarbimislaenude kulukuse määra (16,3%, lubatav

kolmekordne määr 48,9%). Tarbijakrediidileping on VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine.

10.2. VÕS § 4062 lg 3 järgi, kui tarbijakrediidileping on krediidi kulukuse määra ületamise

tõttu tühine, maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks,

milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise lepingu järgi. Sama sätte kolmanda

lause alusel peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Maakohus on põhjendatult leidnud, et asja toimikust ei nähtu, et krediidiandja on määranud

tagasimaksed uuesti ja teinud need kostjale teatavaks, mistõttu ei olnud kohtul võimalik

kontrollida hageja nõude põhjendatust uuesti määratud tagasimaksete põhjal.

Maksegraafiku kohaselt oli maakohtu otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud

krediidisumma 282,71 eurot, mida maakohus õigesti vähendas kostja tehtud makse 43,33 eurot

võrra. Seega mõistis maakohus põhjendatult kostjalt välja 239,38 eurot ja viivise viivituses

olevatelt põhiosa maksetelt 1,47 eurot.

Põhjendatud ei ole etteheide, et maakohus jättis alusetult tähelepanuta hageja 04.10.2024

vastuses esitatud tagasimaksegraafiku. Nimetatud tagasimaksegraafik (dtl 147) ei vasta

seaduses sätestatud nõuetele. VÕS § 4062 lg 3 järgi peab krediidiandja määrama tagasimaksed,

arvestades tähtaega, milleks tarbija pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise lepingu järgi.

Lepingu kohaselt pidi kostja laenu tagasi maksma 60 osamaksena, s.o laenu tagastamise

lõpptähtaeg oli 15.10.2027 (dtl 59–65). Hageja on aga tagasimaksegraafikus jätnud tarbijale

määratud maksed sama suureks, nagu oli esialgne põhi- ja intressiosa tagasimakse kokku ning

ühepoolselt lühendanud laenu tagasimaksmise tähtaja sellega 15.12.2024 kuupäevale. Selline

arvestus ei ole kooskõlas VÕS § 4062 lg-ga 3.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Maakohus on õigesti seoses hagi osalise rahuldamisega jätnud menetluskulud TsMS § 163

lg 1 järgi 83,89% ulatuses hageja kanda ja 16,11% ulatuses kostja kanda.

Apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi (hageja) kanda.

Kuivõrd kostja ei ole apellatsioonimenetluses osalenud tuleb eeldada, et kostjal hüvitatavad

menetluskulud puuduvad

2-23-120310

12. Apellatsioonkaebuse ja selle menetlusse võtmise määruse toimetas ringkonnakohus kostjale

kätte TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel avalikult. Avaliku kättetoimetamise eeldused on endiselt

täidetud. Seetõttu toimetab kohus käesoleva otsuse kostjale samuti kätte avalikult.

(allkirjastatud digitaalselt)