2-25-7593/15 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

2-25-7593

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2025, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-7593

Tsiviilasi

J.M. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): : J.M. (isikukood: XXX ; elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; telefon XXX; e-post)

Usaldusisik: V.S., telefon XXX, e-post:

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, pankrotihalduri nimetamine,

võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja määramine ja

usaldusisiku tasu otsustamine

Menetlustoimingu aeg

20.10.2025, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja füüsilisest isikust võlgniku J.M. (isikukood XXX) pankrot 30.

oktoobril 2025.a kell 12.00 ja algatada J.M. kohustustest vabastamise menetlus.

2. Nimetada J.M. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Urmas Tross, kelle

kontaktandmed on: Tähe tn 104B, 50107 Tartu, telefon XXX, e-post:

urmas.tross@konkurss.ee

3. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab pankrotihaldur ka usaldusisiku ülesandeid,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb halduril esitada kohtule

pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud,

siis esitada aruanne hiljemalt 01.10.2026.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg 24.11.2025 algusega

kell 15.00. Üldkoosolek toimub virtuaalsena (virtuaalruumis). Osalemine on

võimalik virtuaalsete kanalite kaudu ja Valga kohtumajas.

5. J.M. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

6. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgniku suhtes, on kohustatud sellest andma teavet pankrotihaldurile.

7. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

8. Võlgnik on kohustatud täitma FIMS §-s 47 sätestatud kohustusi (täpsemalt

kohtumääruses).

9. Pankroti väljakuulutamisega hakkavad kehtima PankrS §-s 35 sätestatud

tagajärjed, sh kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.

10. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

11. Määrata usaldusisiku V.S. (ik XXX) tasuks 594 eurot. Käibemaksu ei lisandu.

12. Mõista usaldusisiku tasu 594 eurot välja riigi vahenditest. Tasu maksta V.S.

(isikukood XXX) arvelduskontole nr EE862200221032852791 AS Swedbank.

13. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

14. Pankrotimäärus kuulub viivitamata täitmisele.

15. Avaldada viivitamata väljaandes Ametlikud Teadaanded füüsilise isiku pankroti

väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise teade (FIMS §

18 lg 4, PankrS § 33 lg 1).

16. Saata määrus pärast jõustumist p. 12 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse

esitamisel tasuda riigilõiv.

Usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määrusele võivad esitada määruskaebuse võlgnik

ja usaldusisik 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.M. (avaldaja, võlgnik) esitas 16.05.2025.a Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse

pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

2. Avalduse kohaselt on võlgnik on lahutatud ja tal on kaks ülalpeetavat. Võlgnik ei

tööta, on lapsega kodune. Võlgniku sissetulekuks on igakuised sotsiaaltoetused summas 860

eurot ning väljaminekud on summas 795 eurot. Avalduse kohaselt tekkisid võlad seoses

abielu lahutamisega ning uude elukohta kolimisega. Peale abielu lahutamist pidi võlgnik

üürima eraldi korteri ja selle elamiskõlblikuks tegema. Soetama mööbli ja tegema hädavajalik

remondi. Võlgnikul endal puudus selleks raha ja ta võttis kiirlaenu. Tagasimaksetega tekkisid

raskused ning võlgnik refinantseeris eelmist võlga. See tekitas aga veel suuremas osas

kulusid. Lõpuks pidi võlgnik ka üürikorterist loobuma ja kolima ema juurde. Võlad aga

suurenesid. Võlgnik ei ole saanud töötada. 2022.a. sündis võlgnikul laps ja ta on lapsega

kodus. Võlgnik on maksejõuetu ning ei ole suuteline oma kohustusi täitma. Võlgnik otsib

tööd ja soovib oma kohustusi täita. Kohustuste summa on 24802,74 eurot. Võlgnik palub

kuulutada välja tema pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetluse. Võlgniku

suhtes on algatatud kõigi kohustuste alusel täitemenetlused.

3. Kohus võttis 27.05.2025 kohtumäärusega võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse

ja nimetas J.M. usaldusisikuks V.S.. Usaldusisik esitas 03.07.2025 kohtule võlgniku vara-

ja võlanimekirja. Usaldusisik on kindlaks teinud võlgnikul krediidiandjate ees rahalisi

kohustusi kokku 25972,55 euro ulatuses. Suure osa võlgniku kohustuste kohta on tehtud

kohtulahendid (tagaseljaotsused või otsused maksekäsu kiirmenetluses) ja algatatud

täitemenetlused. Võlgnik ei tunnista nõudeid kõrvalnõuete osas. Võlgnikul puudub igasugune

kinnis- ja vallasvara. Võlgnikul on II sambasse kuuluvad pensionifondi osakud väärtusega

umbes 1893 eurot. Võlgnik ei tööta, tema sissetulekuks on kahele lapsele makstav

lapsetoetus, kokku kuus 160 eurot. Aastal 2023 on sissetulekuks olnud ka vanemahüvitis.

Võlgnik elab üürikorteris, millega kaasnevad üüri- ja ühistule tehtavad maksed. Nende

tasumiseks saab ta vallavalitsuselt toimetulekutoetust. J.M. on püsivalt maksejõuetu.

4. Usaldusisik toetab võlgniku pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist.

5. Kohus pidas kohtuistungi 20.10.2025, kus osalesid J.M. ja usaldusisik V.S.. Võlgnik

andis seletuse, et ta ei tööta ja tööd pole kusagilt saada. Kommunaalkulude tasumiseks saab

ta sotsiaaltoetust kohalikult omavalitsuselt. Võlgnik kasutab oma lapse pangakontot. Tal on ka

oma nimel konto, kuid sinna ei laeku midagi. Kriminaalasjas väljamõistetud summa on

tasumata. Oma võlgasid on võlgnik ikka kunagi tasunud, aga tal ei ole endal arvepidamist

selle üle, mis võlgade katteks ja kui palju on ta maksnud. Võlgnik arvab, et ta saaks ehk 100

eurot kuus võlgade katteks maksta. Lapse isa maksab veidi elatist, kohtu kaudu ei ole nõus

lapse isalt elatist nõudma. Võlgnik soovib jätkuvalt tema pankroti väljakuulutamist ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus selgitas võlgnikule pankrotimenetluse

ja kohustustest vabastamise menetluse sisu, võlgniku kohustusi menetluse ajal,

võlausaldajatele eraldiste tegemise kohustust ning võlgniku õiguseid ja kohustusi hagita

menetluses.

KOHTU SEISUKOHT

6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 1 lg 1 järgi toimub

maksejõuetusavalduse esitamine ja läbivaatamine füüsilise isiku suhtes ning kohustustest

vabastamise menetluse läbiviimine FIMS-s sätestatud korras. FIMS § 1 lg 2 sätestab, et

füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on

reguleeritud pankrotiseaduses (PankS).

7. Kohus loeb usaldusisiku esitatud andmete põhjal tõendatuks, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

Võlgnikul on kindlaks tehtud kohustusi enam kui 25 000 euro väärtuses. Vara võlgnikul

puudub. Tema sissetulek on riiklikud lapsetoetused 160 eurot, kuna peres on kaks last. Muud

sissetulekud ja vara puuduvad. Võlgniku võlausaldajad on kiirlaenuandjad, inkassofirmad

(loovutatud nõuetega). Kõigi nõuete (v.a. kaks nõuet) alusel on alustatud täitemenetlused.

Võlgnik J.M. on maksejõuetu ja see olukord on püsiv. Usaldusisik on prognoosinud

võlgniku kohustuste täitmise võimalusi, võlgnikul tuleb leida töö ja sissetulek.

8. Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus FIMS § 18 lg 2 p 2 alusel välja

J.M. pankroti ja algatab J.M. kohustustest vabastamise menetluse. Kohus on küll kaalunud

J.M. kohustustest vabastamise menetluse algatamise põhjendatust ja eesmärgipärasust, sest

menetluse sisuks on võlgniku kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui

sellist tegevust ei ole, siis tuleb seda otsida. Ja veel on võlgnikul kohustus teha

võlausaldajatele eraldisi oma kohustuste täitmiseks. J.M. senisest elukäigust ja kohtuistungil

antud ütlustest tuleneb, et võlgnikul puudub nii püsiva töölkäimise harjumus kui ka

valmisolek enda pingutuste najal toime tulla. Võlgnik ei soovi täiendavat sissetulekut lapse

isalt elatise nõudmise teel. Võlgniku pangakontodelt nähtub, et lapse isa panus lapse

ülalpidamiseks on umbes mõnikümmend eurot kuus. Ka ei kasuta võlgnik oma pangakontot

ja tema sissetulekud-väljaminekud liiguvad läbi tütre nimel oleva pangakonto. Nähtub, et

võlgnik teeb makseid kasiinole. Need on asjaolud, mis vähendavad eesseisva menetluse

tulemuslikkust. Kohus on kontrollinud kohtule kättesaadavatest registritest, et ei esine FiMS

§ 45 lg1, lg 3 nimetatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata

jätmiseks. Kuna puuduvad seadusest tulenevad alused kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmiseks, siis FIMS § 45 lg 2 alusel algatab kohus võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse, menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

9. Kohus nimetab pankrotihalduriks tema nõusolekul Urmas Trossi. Kuni

pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses pankrotihaldur

usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).

10. Kohus avaldab pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded (PankrS § 33 lg-d 1, 2).

Kohus selgitab:



TMS § 51 lg 1 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega.



Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara

arvel (PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47

lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib

menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

11. Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse

pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 146 lg 1 p 4, § 150 lg 2).

Usaldusisiku tasu

12. V.S. on esitanud kohtule töötasuarvestuse ja tasutaotluse, paludes määrata usaldusisikule

tasu kokku 855 eurot. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul J.M. maksejõuetusmenetluses

ülesannete täitmiseks 9 tundi, sh:

-

Kohtudokumentidega tutvumine, vestlused võlgnikuga, võlgniku nõustamine,

teabepäringud e-registritesse 1,0 t

-

Päringud kohtutäituritele, võlausaldajatele, saadud andmete ja vastuste analüüs 4 t

-

Vara ja võlgade nimekirja koostamine, võlgnikult täiendava info küsimine, võlgniku

nõustamine 3,5 t

-

Kohtuistungil osalemine 0,5 tundi.

13. Usaldusisik on tasu palunud määrata järgmiselt 1) Arvestada usaldusisiku tunnitasuks

95 eurot 2) tasu summas 855 eurot, käibemaksu ei lisandu.

14. PankrS § 150 lg 2, lg 1 p2 alusel maksta usaldusisiku tasu välja pankrotivarast.

15. Tasu maksta välja V.S. pangakontole EE862200221032852791 AS Swedbank.

Kohtu seisukohad usaldusisiku tasu väljamaksmise allikate kohta.

16. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses (PankrS) ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise

sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise

pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse

§ 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud

otsuse tegemisel.

17. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri

tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks). Alates 01.01.2025 on kuupalga alammäär täistööajaga

töötamise korral 886 eurot.

18. PankrS § 23 lg 51 järgi Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest

hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

19. Justiitsministri määrus nr 2, vastu võetud 01.02.2021, § 2 lg 1 järgi Kui ajutise halduri

või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

Sama paragrahvi lg 4 järgi Käesolevas paragrahvis sätestatud tasumäärasid kohaldatakse

üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi

vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale.

20. Usaldusisiku tasutaotluses ei ole märgitud, millistest allikatest peaks toimuma

usaldusisiku tasu väljamaksmine. Asjas on teada, et võlgnikul puuduvad vahendid

pankrotimenetluse kulude katteks. See tähendab, et määrates usaldusisiku tasu

väljamaksmisega PankrS § 150 lg 2 alusel ehk pankrotivarast, jääb usaldusisiku tasu välja

maksmata, selle väljamaksmine võiks olla võimalik edaspidi menetluse kestel juhul, kui

pankrotivarasse laekub raha. Asjas ei ole teada, et laekumisi edaspidi toimub.

21. Võttes aluseks FiMS § 54 lg 1 sätestatu (usaldusisikul on õigus saada tasu), tuleb

kohtul tasu määramisel ära näidata ka allikad, mille arvelt tasu maksmine toimub. Selleks

puhuks on seadusandja ette näinud tasu maksmise võimaluse riigi vahenditest ja

reguleerinud selle PankrS § 23 lg 51 kaudu ning sellele tugineva justiitsministri määruse

kaudu. Seda teeb kohus ka käesolevas menetluses ja määrab usaldusisiku tasu, võttes aluseks

viidatud justiitsministri määrusest tuleneva tunnitasu 33 eurot pooltund, s.t. 66 eurot tund.

Kohtu hinnangul ei ole selliselt määratud tunnitasu ebaõiglane ja see vastab ka selle

menetluse mahule ja keerukusele. Menetlus on minimaalse keerukusastmega.

22. Kohus peab ajakulu 9 tundi selle menetluse mahu juures põhjendatuks. Sellest

tulenevalt on justiitsministri määruses ettenähtud tasumäära 66 eurot tund rakendamisel

usaldusisiku tasu 594 eurot, käibemaksu ei lisandu. Kohus loeb sellise tasu põhjendatuks,

usaldusisiku tasu määratakse 9 tunni eest 9x66= 594 eurot. Tasu tuleb välja maksta

usaldusisiku pangakontole, nagu usaldusisik on taotlenud.

23. PankrS § 65 lg 11 järgi Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud

büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

24. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse

peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (FIMS § 54 lg 11).

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik