2-25-4464/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-4464

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi T.S ja K.A vastu ühisvara jagamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699), lepinguline

esindaja Irina Vassiljeva

Kostja I: T.S (isikukood XXX)

Kostja II: K.A (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Revensen OÜ hagi T.S ja K.A vastu tagaseljaotsusega.

2. Lõpetada T.S ja K.A ühisomand korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr

XXX) selle müügiga avalikul enampakkumisel ja jagada müügist saadav raha T.S ja K.A

vahel võrdsetes osades.

3. Jätta menetluskulud solidaarselt T.S ja K.A kanda.

4. Mõista T.S-ilt ja K.A-lt solidaarselt Revensen OÜ kasuks välja menetluskulud 780

eurot.

5. Mõista T.S-ilt ja K.A-lt solidaarselt Revensen OÜ kasuks välja viivis

menetluskuludelt (780 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada tagaseljaotsus kätte pooltele. T.S-ile toimetada tagaseljaotsus kätte

resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda tagaseljaotsus

T.S-ile avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Revensen OÜ (hageja) esitas 21. märtsil 2025 Viru Maakohtule hagi T.S (kostja I) ja

K.A (kostja II) vastu ühisvara jagamiseks. Hageja palub lõpetada kostja I ja kostja II

ühisomand korteriomandile XXX (registriosa nr XXX) selle müügiga avalikul

enampakkumisel, müügist laekuv raha jagada kostja I ja kostja II vahel võrdsetes osades.

2. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks Pärnu Maakohtu 5. novembri 2024 määrus

(maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-24-126239, millega mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja võlg

684,51 eurot, viivis põhivõlalt (366,39 eurot) määraga 0,065750% päevas alates 6. novembrist

2024. Kohtumäärus on viivitamata täidetav ja jõustunud. Hageja pöördus 5. novembril 2024

täitmisavaldusega kohtutäitur Andrei Kreki poole. Kohtutäituril pole õnnestunud võlga sisse

nõuda, kuna kostjal I puudub vara ja piisav sissetulek, millele kohtutäitur saaks koheselt

sissenõuet pöörata. Kohtutäitur tuvastas, et kostjad on abielus ning abielu ajal on kostjatel

tekkinud ühisomand korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr XXX). Muud andmed

kostjate ühisvara kohta puuduvad. Võlgnikuks mitteoleva abikaasa (kostja II) nõusolekut

sissenõude pööramiseks ühisvarale täituril ega hagejal ei ole. Täitedokument kohustab vaid

kostjat I, mitte kostjat II.

3. Kostjad ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

6. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale I kätte

toimetatud avalikult Ametlike Teadaannete kaudu 1. oktoobril 2025. Kostjale II on

dokumendid kätte toimetatud kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel 14. aprillil 2025.

Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostjad ei ole hagiavaldusele

vastanud. Kostjaid on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb

tagaseljaotsuse tegemist.

7. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata

(TsMS § 444 lg 3).

8. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

9. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt

kostjate kanda.

10. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv

420 eurot ning esindajakulu 360 eurot.

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning

tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

Menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuluks esindajakulud asjaoludega ja

materjaliga tutvumiseks ning konsultatsiooniks esindatavaga, hagiavalduse ettevalmistamiseks,

koostamiseks ja kohtusse esitamiseks, kokku 3 töötundi.

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot on põhjendatud arvestades

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tunnitasu.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab

kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st

uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude

hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu 3 tundi (s.o 360 eurot) hagiavalduse

koostamise ja sellega seotud toimingute tegemiseks on põhjendatud ja vajalik kulu.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 780 eurot (420+360).

11. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

12. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

13. Välja mõistetud menetluskulud ja viivise palub hageja kanda tema arvelduskontole nr

XXX (AS LHV Pank). Makse selgitusse palub hageja märkida võlgniku nime, isikukood ja

tsiviilasja numbri. Hageja ei ole täpsustanud, kas tegemist on kohtulahendi täitmise korra

kindlaksmääramise taotlusega (TsMS § 445 lg 1). Kohus ei loe seda taotlust kohtuotsuse

kindlaksmääramise korraks ega märgi hageja taotletud andmeid kohtulahendi resolutsiooni, sest

selliselt ei pruugi lahendi resolutsioon olla igal ajahetkel täidetav ning võib täitmisel tekitada

täiendavaid probleeme (nt võib muutuda hageja pangakonto number või isik, kellele kanne teha

tuleb, ülekandele võidakse märkida teistsugused selgitused jmt). Kohtulahendi resolutsioon

peab olema täidetav (TsMS § 442 lg 5).

14. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale I kätte toimetada muul viisil, kui avalikult

(vt 15. septembri 2025 määrus). Kuna kostja I elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt

teada, siis tuleb ka tagaseljaotsuse resolutsioon kostjale I kätte toimetada avalikult

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on

samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki

kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies

ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti

kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm

20.04.2022, 2-20-123093/24, p 9.2).

(allkirjastatud digitaalselt)