2-23-115785/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.10.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-115785

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Xi vastu võlgnevuse,

intressi, viivise, haldustasu ja sissenõudmiskulu

hüvitise nõudes

Hagihind

5 828,03 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806)

Hageja esindaja: Carlo Kask (e-post xxx)

Kostja: X (isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Xilt tagastamata krediidisumma 2 035,92 eurot ja viivis 242,55 eurot

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.

3. Välja mõista Xilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis põhivõlalt (s.o 2 035,92

eurolt) VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates 11.10.2025 kuni põhivõla

tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 1 793,37 eurot.

4. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõuded Xilt intressivõlgnevuse,

haldustasu ja sissenõudmiskulu hüvitise välja mõistmiseks.

5. Menetluskulud jätta 57,36% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ning 42,64%

ulatuses Xi kanda.

6. Välja mõista Xilt menetluskulu 381,63 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xil tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus

ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on

30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Bigbank AS ja kostja sõlmisid 02.09.2020 tarbijakrediidilepingu nr. CL-EEC-20015661, mille

alusel sai kostja laenu 3 125 eurot, mille kostja kohustus tagastama igakuiste osamaksetena

perioodi 15.10.2020 – 16.09.2024 jooksul. Kostja kohustus tasuma intressi 29,90% aastas. Lisaks

leppisid pooled kokku igakuises lepingu haldustasus 1,50 eurot. Kostja tasus osamakseid kuni

15.06.2021, alates 15.07.2021 osamaksest ei ole kostja enam ühtki osamakset tasunud.

Krediidiandja ütles lepingu üles 01.11.2021 ning loovutas lepingust tulenevad nõuded 08.11.2021

hagejale. Kostjal on tasumata põhivõlg 2 812,11 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal

tasumata intress 316,54 eurot ja lepingu haldustasu 6 eurot. Seoses maksemeeldetuletuste

saatmisega on tekkinud kulu 35 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 2 812,11 eurolt

01.11.2021 – 29.12.2023 perioodi eest määraga 29,90% aastas kokku 1 817,56 eurot.

Krediidiandja järgis laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja

lähtus laenu andmisel laenutaotluses esitatud andmetest, kostja pangakontoväljavõttest, Creditinfo

Eesti AS-i, rahvastikuregistri, taust.ee, karistusregistri ja väljaande Ametlikud Teadaanded

andmetest. Teostatud analüüsi tulemusel saadi kostja keskmiseks neto töötasuks laenu taotlemisele

eelnenud viiel kuul 1 236 eurot, kostja muude finantskohustuste suuruseks hinnati 151 eurot kuus.

Kostja finantskohustused moodustasid pärast lepingu sõlmimist kokku 21,58% tema igakuisest

sissetulekust. Kogutud andmeid analüüsides jõudis krediidiandja järelduseni, et kostja koondreiting

on aktsepteeritav, kostja on krediidivõimeline ja suuteline oma igakuisest sissetulekust kuumakseid

115,80 eurot.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 2 812,11 eurot,

intressivõlgnevuse 316,54 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, viivisvõlgnevuse 1 817,56 eurot,

sissenõudmiskulu hüvitise 35 eurot ja viivise põhinõudelt alates 30.12.2023 kuni põhinõude

täitmiseni 29,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui

põhinõude ulatuses.

Juhul kui kohus ei saa lugeda lepingut tulenevalt ülesütlemisest lõppenuks, palub hageja

alternatiivselt kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud võlgnevuse 3 705,60 eurot, seisuga

29.02.2024 sissenõutavaks muutunud viivised 719,72 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuva

võlgnevuse 809,77 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ning viivise põhinõudelt 2 812,11 eurolt alates

30.02.2024 kuni põhinõude täitmiseni 29,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Juhul kui kohus asub seisukohale, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, palub hageja alternatiivselt kostjalt välja mõista tagastamata laenusumma 2 035,92

eurot, viivise 242,55 eurot (periood 17.09.2024 - 10.10.2025), sissenõudekulud 35 eurot ja viivise

põhinõudelt 2 035,92 eurolt alates 11.10.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui

põhinõude ulatuses.

Kostja seisukohad

2. Kostja on hagimaterjalid KÄPO-s kätte saanud 12.03.2024. Kostja ei ole hagile vastust esitanud.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused.

4. Kohus tuvastab, et Bigbank AS ja kostja sõlmisid 02.09.2020 tarbijakrediidilepingu nr. CL-EEC-

20015661, millega krediidiandja võimaldas kostjal kasutada krediiti 3 125 eurot intressiga 29,90%

aastas ning kostja kohustus kasutatud krediidi tagastama igakuiste maksetena vastavalt

maksegraafikule 48 kuu jooksul maksepäevaga iga kuu 15. kuupäeval. Lepingust nähtuvalt

kohustus kostja tasuma igakuist lepingu haldustasu 1,50 eurot ja ühekordse maksena lepingu

sõlmimise tasu 46,88 eurot. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 37,17% aastas, krediidi

tagastamise lõpptähtpäevaks oli kokku lepitud 16.09.2024 (leping dtl 44, maksegraafik dtl 47-48).

5. Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtuvalt on Bigbank AS 02.09.2020 kostja kontole kandnud 3

078,12 eurot selgitusega „/RFB//TXT/Bigbank AS CL-EE20015661“ (dtl 92). Nõude loovutamise

teatisest (dtl 511) nähtuvalt on Bigbank AS loovutanud eespool nimetatud lepingust tulenevad

nõuded kostja vastu hagejale 08.11.2021.

6. VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu.

7. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-

1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust.

Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse

määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 02.09.2020 lepingu

sõlmimise ajal 20,52%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 37,17% aastas

vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.

8. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

-

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

-

hindama tarbija krediidivõimelisust.

9. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

10. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste

lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi

teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt

järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

- tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

- tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral

ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-

d 2 ja 4);

- tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

- tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

11. Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja

peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas

seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).

12. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise

regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja

krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult

ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2).

Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab

krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).

13. Hageja selgituste kohaselt hinnati kostja maksevõimelisust laenulepingu sõlmimisel kostja

kontoväljavõtte, maksehäireregistri ja avalikest andmebaasidest saadud andmete alusel.

Krediidiandja tuvastas kostja kontoväljavõtte alusel, et kostja keskmine töötasu laenu taotlemisele

eelneval viiel kuul oli 1 236 eurot neto, kostjal oli 2 tööandjat - A Aktsiaselts ja B Eesti filiaal,

kostja muud finantskohustused moodustasid 151 eurot kuus. Kogutud andmeid analüüsides jõudis

krediidiandja järelduseni, et kostja koondreiting on aktsepteeritav, kostja on krediidivõimeline ja

suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 115,80 eurot. Kostja finantskohustused

moodustasid pärast lepingu sõlmimist kokku 21,58% tema igakuisest sissetulekust.

14. Kohus leiab, et krediidiandja ei selgitanud 02.09.2020 lepingu sõlmimisel välja kostja muude

kohustuste ulatust ega tuvastanud kostja tegelikke kulude suurust, sh igakuised vältimatud

püsikulutused toidule, eluasemele jms. Hageja esitatud tõendist (dtl 62) nähtuvalt lõppes kostja

töösuhe A Aktsiaseltsiga 06.03.2020. Kostja kontoväljavõttest (dtl 68-81) nähtuvad perioodil

01.03.2020 – 31.08.2020 laekumised (töötasu) B Eesti filiaalilt keskmiselt summas 1 377,25 eurot

kuus. Lisaks nähtub 27.06.2020 laekumine Placet Group OÜ-lt summas 855 eurot selgitusega

„Laen.ee – laenusumma 900 eurot, laenuperiood 720 päeva, laenu id - TL3573321“. Kostja

kontoväljavõttest nähtuvad regulaarsed maksed AS-ile Inbank keskmiselt 95,87 eurot kuus ja AS-

ile Bigbank keskmiselt 102,43 eurot kuus ning 27.07.2020 makse Placet Group OÜ-le summas

50,27 eurot, mis viitavad laenukohustusele AS-i Inbank, AS-i Bigbank ja Placet Group OÜ ees.

Esitatust ei nähtu, et teavet oleks kogutud kostja olemasolevate kohustuste põhiosa ja intresside

suuruse, lepingu(te) kestuse ning sellest tulenevalt ka kohustuste võimaliku suurenemise (sh

intressimäära tõusu) mõju kohta kostja maksevõimele. Laenutaotlusest (dtl 65-66) ei nähtu, et

kostjalt oleks küsitud mistahes andmeid temal juba olemasolevate kohustuste kohta, sh millised on

tema regulaarsed püsikulud esmavajalikule.

15. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks

laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma

uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et

teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud.

Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 02.09.2020 lepingu sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

16. VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et olukorras, kus krediidiandja ei ole kogunud andmeid

kõigi laenutaotluses esitatud andmete kontrollimiseks ning on krediidivõimelisuse hindamiseks

olulised andmed jätnud osaliselt ka kostjalt küsimata, ei ole krediidivõimelisuse võimalik valesti

hindamine etteheidetav kostjale ning kohaldub VÕS § 4034 lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.

17. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga

ei ole ette nähtud teisiti. Asjassepuutuva lepingu sõlmimise ajal on VÕS § 94-järgne intressimäär

0%.

18. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles

ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

19. Kohtule on esitatud tarbijakrediidilepingu ülesütlemise hoiatus (dtl 49), mille kohaselt on

krediidiandja palunud kostjal tasuda seisuga 16.09.2021 tekkinud võlgnevuse ning on kostjat

hoiatanud, et juhul kui kostja võlgnevust hiljemalt 03.10.2021 ei tasu, siis ütleb krediidiandja

lepingu üles. Tarbijakrediidi ülesütlemise teate (dtl 50) kohaselt jättis kostja

tarbijakrediidilepingust tulenevad kohustused täitmata ja krediidiandja ütles lepingu üles

01.11.2021. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et lepingu ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale

postiga aadressile xxx ja e-postiga aadressile xxx, mis on kostja kontaktaktaadressina märgitud

lepingusse. Tõendeid ülesütlemisavalduse edastamise kohta ei posti ega e-posti teel hageja ei

esitanud. Tarbijakrediidilepingus nr CL-EEC-20015661 (dtl 44) on kostja kontaktaadressiks

märgitud xxx ja e-posti aadressiks xxx. Hageja ei ole tõendanud, et kostja teavitas krediidiandjat

oma e-posti aadressi muutumisest. Samuti pole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja

on lepingu ülesütlemise hoiatuse ja lepingu ülesütlemise teate kätte saanud. Hageja on

hagiavalduse p-s 3 väitnud, et panga tingimuste p 5.1.1 teise lause järgi edastab pank kliendile

õigussuhete kohta personaalseid teateid panga iseteeninduskeskkonnas, veebilehe, posti või muu

sidevahendi (nt e-posti) teel ning panga tingimuste p 5.1.3 kohaselt loetakse personaalsed teated,

mis pank on kliendile saatnud, kliendi poolt kättesaaduks, kui teate väljastamisest pangale

teadaoleval kliendi või tema nimel teadet vastu võtma õigustatud isiku kontaktaadressil või -

numbril on möödunud ajavahemik, mis on tavaliselt vajalik teate edastamiseks vastava sidevahendi

abil, kui lepingu üld- või põhitingimustes pole sätestatud selleks muud ajavahemikku.

Hagiavaldusele on lisatud tarbijakrediidilepingu üldtingimused (dtl 45-46), milles puuduvad

punktid 5.1.1. ja 5.1.3, mille alusel saab hageja väidete kohaselt lepingu ülesütlemise hoiatuse ja

lepingu ülesütlemise teate kostjale kättetoimetatuks lugeda. Tarbijakrediidilepingu üldtingimused

ei sisalda ka ühtki muud punkti, mille alusel saaks lugeda lepingu ülesütlemise hoiatuse ja lepingu

ülesütlemise teate kostjale kättetoimetatuks. Tulenevalt VÕS § 195 lg 1 on ülesütlemise eelduseks

ülesütlemisavalduse tegemine teisele lepingupoolele, TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 69

lg 1 järgi kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija

poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kohus leiab, et tõendatud ei ole, et

kostja oleks ülesütlemisavalduse kätte saanud.

20. Kohus määras hagejale 29.09.2025 tähtaja VÕS § 4034 lg 7-järgse ümberarvestuse esitamiseks.

Hageja ümberarvestust ei esitanud. Seoses sellega ei ole kohtul võimalik ka tuvastada, et kostja

olnuks ülesütlemisavalduse tegemise seisuga viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja lepingut kehtivalt üles ei öelnud.

21. Esitatu kohaselt oli leping sõlmitud tähtajaga kuni 16.09.2024. Seega on alates 16.09.2024

lõppenud ka kostja õigus laenu kasutamiseks. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

22. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohtule esitatud tõendist (dtl 92) nähtuvalt on

Bigbank AS tarbijakrediidi lepingu alusel 02.09.2020 kostja kontole kandnud 3 078,12 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud osamaksed kuni 15.06.2021 osamakseni ning on

võlgnevuses alates 15.07.2021 osamaksest. Tarbijakrediidilepingu maksegraafiku (dtl 47-48) on

kostja ajavahemikul 15.10.2020 – 15.06.2021 tasunud krediidiandjale kokku 1 042,20 eurot

(115,80 x 9), mis tuleb lugeda tasutuks põhivõla katteks. Seega on kostjal saadud laenust

tagastamata 2 035,92 eurot (3 078,12 – 1 042,20). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

tagastamata krediidisumma 2 035,92 eurot. Kuna VÕS § 94-järgne intressimäär oli lepingu

sõlmimise ajal 0, jääb nõue intressi välja mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.

23. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

24. Hageja, vaatamata kohtu 29.09.2025 nõudele, ümberarvestust koos viivisearvestusega

ümberarvestatud osamaksetelt ei esitanud. Kohus rahuldab hageja viivisenõude osas, milles hageja

on taotlenud viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 2

035,92 eurolt alates 17.09.2024 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni, so perioodi 17.09.2024 -

10.10.2025 eest 242,55 eurot ning alates 11.10.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam

kui põhinõude ulatuses. 10.10.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise arvestus on järgmine:

25. Hageja on esitanud nõude kostjalt mh lepingu haldustasu väljamõistmiseks summas 6 eurot ja

hüvitise välja mõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade saatmisega summas 35 eurot. Riigikohus

on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7

teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks

laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu

nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud

seisukohast jätab kohus nõude lepingu haldustasu väljamõistmiseks rahuldamata.

26. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega

või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud

juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt

muul põhjusel hüvitamisele. Hageja märkis seoses sissenõudmiskulude hüvitamise nõudega, et

volitas PlusPlus Baltic OÜ-d võlgnevust sisse nõudma ning sissenõudemenetluse kohtuväline

esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja kostja aadressile: 09.12.2021

tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot, 13.09.2022 tasulise meeldetuletuskirja

maksumusega 5 eurot ja 12.03.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. Kuna hageja

ümberarvestust ei esitanud, ei ole kohtul võimalik ka tuvastada, et kostja olnuks maksete tasumise

kohustust rikkunud vastavalt 09.12.2021, 13.09.2022 ja 12.03.2023 seisuga. Seoses sellega ei ole

kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud ning kohus jätab hagi rahuldamata ka osas, milles hageja

on taotlenud hüvitise väljamõistmist seoses sissenõudmiskuludega.

Menetluskulud

27. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna hageja esitas hagi hinnaga 5 828,03 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks

vastanud hinnale 2 485,12 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele

selliselt, et hageja kanda jääb 57,36% ning kostja kanda 42,64% menetluskuludest.

28. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 1599 eurot, mis koosneb riigilõivust

595 eurot ja lepingulise esindaja kulust 1 004 eurot. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hageja

tasunud 595 eurot riigilõivu.

29. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmist:

-

maksekäsu kiirmenetluse avalduste ettevalmistamise ja esitamise kulu - 20 eurot;

-

dokumentide komplekteerimine ja analüüs (1,5 tundi) - 180 eurot;

-

hagiavalduse koostamine ja esitamine (2 tundi) - 240 eurot;

-

hageja 29.02.2024 menetlusdokumendi koostamine ja esitamine (3 tundi) - 360 eurot;

-

menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine (0,5 tundi) - 60 eurot;

-

hageja 10.10.2025 menetlusdokumendi koostamine - 124 eurot.

Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on nn masshagejaga, kes esitab analoogsetel asjaoludel erinevate

kostjate vastu hagisid, kasutades selleks ettevalmistatud sama dokumendipõhja, ei saanud hagi

koostamisele koos seonduvate toimingutega kulude üle 1,5 tunni, sh maksekäsu kiirmenetluse

vormi täitmine. 29.02.2024 menetlusdokumendi koostamise vajadus tulenes üksnes hagejast, sest

hageja jättis oma nõude aluseks olevad asjaolud hagis ammendavalt välja toomata. 10.10.2025

menetlusdokumendi koostamisele võis selle sisu ja mahtu arvestades põhjendatult kuluda kuni

tund. Vajalik ajakulu kokku oli seega kohtu hinnangul 3 tundi. Kohus leiab, et keskmine

võrreldava õigusteenuse hind (mitteadvokaadist esindaja, nõuded tarbijakrediidilepingust) ei ületa

100 eurot tunnis. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale on kohtu hinnangul 300 eurot ning

hageja menetluskulu seega koos riigilõivuga kokku 895 eurot.

30. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, asja materjalidest ka ei nähtu, et kostjal oleks kulusid

tekkinud. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

31. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

381,63 eurot (895 x 42,64%).

32. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

33. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik