1-25-5665/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-5665

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoobril 2025 Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-5665

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Thea Tikenberg

Eevi Pant

Kriminaalasi

Mark Erik süüdistatuna KarS § 424 lg 2 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Katrin Tron

Süüdistatav

Mark Erik – isikukood 50302200210, xxx Vabariigi

kodanik, elukoht xxx, emakeel xxx keel, xxx haridusega,

töökoht xxx, e-post xxx, telefon xxx, varem

kriminaalkorras karistatud.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Mark Erik KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks vangistus 1

aasta 6 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.06.2025-

19.06.2025, s.o 2 päeva. Kandmisele kuulub karistus 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva.

KarS § 69 sätteid kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga 538 tunni ulatuses,

mille tegemise tähtaeg on 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et Mark

Erik peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 alusel määratud

kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elab aadressil xxx;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha

vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7. ei tarvita alkoholi;

8. osaleb kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis.

Määrata Mark Erik üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Välja mõista Mark Erikult KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1329 eurot ning

KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 22 eurot

ning määratud kaitsjale makstud tasu 126,48 eurot riigituludesse.

Kohustada Mark Erikut tasuma väljamõistetud sundraha, joobeseisundi tuvastamise

kulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 123,12

eurot.

Menetluskulud summas 1477,48 eurot tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber xxx. Selgitusse võib märkida: „Mark Erik, kriminaalasi 1-25-5665,

menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Mark Erikut süüdistatakse selles, et tema, olles Harju Maakohtu 20.04.2023 kohtuotsusega

süüdi mõistetud mh KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, s.t. korduvalt 18.06.2025

kella 23:12 ajal Harjumaal Maardus Keemikute ja Nurga tn ristmikul Kella tn suunas

mootorsõidukit BMW 318I reg-nr xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – EKEI

ekspertiisiakti nr xxx kohaselt tuvastati etanoolisisaldus veres 2,50 mg/g, +/- 0,06, k=2,

alkoholisisaldus veres mitte vähem kui 2,44 mg/g), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1

ja § 69 lg 2 p 1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 nimetatud alkoholi

piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära

ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või

tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega pani Mark Erik toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvalt, see on

KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Mark Eriku, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 14.10.2025 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Mark Eriku süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 2 järgi ja

tema karistamist vangistusega 1 aasta 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka

Mark Eriku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.06.2025 kuni 19.06.2025, s.o kaks päeva,

seega kandmisele kuulub 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg-te 1, 2, 3, 4

korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistusele ühele

päevale vastab üks tund ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 538 tundi ÜKT-d, mille tegemise

tähtajaks määrata 2 aastat. Määrata Mark Erik üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on Mark Erik kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p-

des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks

ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p-de 2, 8 alusel määrata Mark

Erikule lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja osaleda

kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1

p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o

1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu

22 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 126,48 eurot riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

Kohtunik