1-25-4374/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-25-4374 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2025, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-25-4374 Kohtunik Pavel Gontšarov Kriminaalasi Dmitri Abrarovi süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15. septembri 2025. a kokkuleppemenetluse otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Dmitri Abrarov (isikukood 50011150218; viibimiskoht Tallinna Vangla), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Dmitri Abrarovi kaebus Harju Maakohtu 15. septembri 2025. a kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 15.09.2025 otsusega tunnistati Dmitri Abrarov süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati teda vangistusega 2 aastat 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestati D. Abrarovi kinnipidamisest, s.o alates 12.03.2025. D. Abrarovi suhtes valitud tõkend – vahistamine – jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistatakse. D. Abrarovi nõusolekul ja KarS § 184 lg 5 p 2, KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeeriti Harju Maakohtu 02.05.2025 määrusega nr 1-25-1709 arestitud D. Abrarovile kuuluv sularaha summas 1120 eurot, mis on kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr EE932200221023778606. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel mõisteti D. Abrarovilt riigituludesse välja sundraha 2,5 palga alammääras – 2215 eurot, narkootilise aine ekspertiisikulud 268 eurot, DNA – ekspertiiside kulud summas 1890 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 263,52 eurot. Määrati, et kriminaalmenetluse kulud kogusummas 4636,52 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 386,38 eurot (sellisel juhul on viimase osamakse suurus 386,34 eurot) Maksu- ja Tolliameti kontole. 2. 30.09.2025 laekus Tallinna Ringkonnakohtule D. Abrarovi kaebus, milles palutakse maakohtu otsuse tühistamist ning kriminaalmenetluse kulude vähendamist 263,52 euro võrra. 1(3)

1-25-4374 Kaebaja selgitab, et kuigi tegemist oli kokkuleppemenetlusega, siis oli tema soov jätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu summas 263,52 eurot. Prokuratuur sellega paraku ei nõustunud ja kaebaja leiab, et kuna määratud kaitsja talle vajalikku abi ei osutanud, siis tulnuks see summa jätta riigi kanda. Lisaks ei ole kaebaja nõus kulude maksmisega 12 kuu jooksul ning ta soovib pikemat maksmise tähtaega, kuna ta viibib vanglas ja tal on väike laps, keda ta peab igakuiselt toetama. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et D. Abrarovi kaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel. 4. Kohtukolleegium märgib, et maakohus lahendas käesolevat kriminaalasja kokkuleppemenetluses, kus otsuse vaidlustamise võimalused on piiratud. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.2016. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas. 5. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKK 3-1-1-7-16). 6. Kriminaalasjas on D. Abrarovi, tema kaitsja ja prokuröri vahel 19.08.2025 sõlmitud kokkulepe (I köide tl 289-291), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud. Kokkuleppes on ära toodud süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Nimelt on ära näidatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral mõistetakse D. Abrarovilt välja menetluskuluna riigituludesse sundraha summas 2215€ (kaks tuhat kakssada viisteist eurot), narkootilise aine ekspertiisi nr 25E-AN00181-01 kulu summas 134€ (ükssada kolmkümmend neli eurot), narkootilise aine ekspertiisi nr 25E-AN00234-01 kulu summas 2(3)

1-25-4374 134€ (ükssada kolmkümmend neli eurot), DNA-ekspertiisi nr 25E-GE00123-01 kulu summas 840€ (kaheksasada nelikümmend eurot), DNA-ekspertiisi nr 25E-GE00175-01 kulu summas 1050€ (üks tuhat viiskümmend eurot) ning määratud kaitsja tasu kohtueelsel menetlusel kokku summas 263,52€ (kakssada kuuskümmend kolm eurot ja viiskümmend kaks senti). Maakohus on nimetatud summadest lähtunud. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises – nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus mõistiski menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. D. Abrarov kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (I köide tl 290 pöördel). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. D. Abrarov nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega ning nende tasumisega 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 7. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud 15.09.2025 kohtuistungil, kus süüdistatav D. Abrarov kinnitas, et kokkulepe sisu on talle arusaadav, et ta sai aru kriminaalmenetluse kuludest ja on nendega nõus. Samuti kinnitas D. Abrarov, et ta sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult ning jääb selle juurde. D. Abrarov ei avaldanud maakohtu istungil, et tema soov on hoopis jätta kaitsjatasu riigi kanda, et talle ei osutatud vajalikku abi või sisustanud oma vastavat etteheidet. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26. septembri 2005. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-05. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3,4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27.04.2006. a määruses nr 3-1-1-38-06. 8. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1 jätab ringkonnakohus D. Abrarovi kaebuse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3(3)