3-25-3875/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-3875

Haldusasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – X

Menetlustoiming

Taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

2. Asendada kohtumääruse avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X (taotleja) esitas 30. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule riigi

õigusabi taotluse.

Taotlus on sõnastatud järgmiselt: „Soovin riigi õigusabi vahendusel kaitsta oma õigusi vangla

tegevusetusele, kus mulle pole garanteeritud psühhiaatriline abi. kui eelnevalt olen rikkunud

enda tervist veenide läbi tõmbamisega, kuna psühhiaater Tuuli Sedman lõpetas minule ravimi

pikendamist, siis 28,10,25 psühhiaatri vastuvõtul viidi mind endast sedavõrd välja, et lõhkusin

ära videoseadmed, millised tuleb mul nüüd kinni maksta Olen ka varem taodelnud riigi õigusabi

ja kui minu taotlus oleks rahuldatud oleks jäänud ära, selline minu 28,10,25 käitumine.“

KOHTU SEISUKOHT

2. Taotlusest jääb küll ebaselgeks, kas X soovib riigi õigusabi enda esindamiseks vangla

tegevusetuse vaidlustamiseks haldusmenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 6) või

halduskohtumenetluses kaebuse esitamiseks (RÕS § 4 lg 3 p 5), kuid mõlemal juhul oleks

tegemist riigi õigusabi taotlusega, mida on pädev lahendama halduskohus (RÕS § 10 lg-d 1-3).

3-25-3875

3. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi

vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või

osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat

toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium, millest

riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud alusel, mil riigi õigusabi

ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale.

4. Taotlusest saab järeldada, et taotleja eesmärk on vaidlustada vangla tegevusetust, kuna talle

pole tagatud psühhiaatriline abi. Lisaks oma eesmärgi üldisemale äranäitamisele toob taotleja

välja kaks konkreetsemat asjaolu: psühhiaater on varem lõpetanud taotlejale ravimi pikendamise;

28. oktoobril 2025 psühhiaatri vastuvõtul viidi taotleja endast sedavõrd välja, et ta lõhkus ära

videoseadmed, mis tema arvates tuleb tal nüüd kinni maksta.

5. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi

kaitsma.

Kohus peab vajalikuks esmalt märkida, et taotlejal on suur ja pikaajaline kogemus vangla

tegevuse vaidlustamisel nii kohutuslikus kohtueelses menetluses kui ka halduskohtumenetluses

ning ta on esitanud korduvalt iseseisvalt pöördumisi (vaided, kahju hüvitamise nõuded) vanglale

ja kaebusi halduskohtule. Ainuüksi 2025. a 10 kuu jooksul on X esitanud Tartu Halduskohtule 47

uue kohtuasjana registreeritud kaebust või taotlust.

Kohus leiab, et X on võimeline oma õigusi vangla tegevuse(tuse) vaidlustamisel

haldusmenetluses või ka halduskohtumenetluses ka praeguses taotluses kirjeldatud olukorda

arvestades iseseisvalt kaitsma. Kaebaja senine tegevus kohtumenetluses näitab, et tal on

võimekus koostada pöördumisi nii vanglale kui ka kaebusi halduskohtule. Kui hilisema

kohtumenetluse käigus ilmneb, et kaebaja vajab siiski professionaalset õigusabi vaidluse sisulise

lahendamise etapis, saab halduskohus ka ise otsustada kaebajale riigi õigusabi andmise.

6. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi ka juhul, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja

võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus möönab, et psühhiaatrilise abi tagamata

jätmine iseenesest võib riivata isiku õigusi oluliselt. Samas aga ilmneb esitatud taotlusest, et

taotleja vaimne tervis ei ole jäänud vanglas tähelepanuta – ta viitab varasemalt määratud ravimi

pikendamata jätmisele ning 28. oktoobril 2025 toimunud psühhiaatri vastuvõtule. Taotleja väited

psühhiaatrilise abi tagamata jätmisest on seega kummutatud ning tema võimalus sellisel

eesmärgil oma õiguste kaitsel on ilmselt vähene. Taotleja ei ole väljendanud soovi saada õigusabi

konkreetsete tervishoiuteenuse osutamisega seoses.

5. Eelnevat arvestades jätab kohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel

rahuldamata.

Riigi õigusabi mitteandmist toetab ka haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses kehtiv

uurimisprintsiip, mille kohaselt haldusorgan või kohus suunab ja abistab isikut ning selgitab ise

välja vajalikud asjaolud ja seadusesätted, mistõttu ei ole menetluslikult kogenud isikul üldjuhul

võimatu neis menetlustes ka ilma riigi õigusabita hakkama saada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik

2(2)