2-25-5208/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-5208

Kohtuasi

CLLJ Investments LLC, DRV, GJM, LPD, MLS, RJ

ja ZDA hagi CoinLoan OÜ (pankrotis)

pankrotihaldur Martin Pärna vastu vara

välistamiseks

CoinLoan

OÜ

(pankrotis)

pankrotivarast

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. juuni 2025. a määrus (hagiavalduse

menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

CLLJ Investments LLC, DRV, GJM, LPD, MLS, RJ ja

ZDA määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: CLLJ Investments LLC (registrikood 82-

4558617)

Hageja: DRV (sünniaeg XX.XX.XXXX)

Hageja: GJM (sünniaeg XX.XX.XXXX)

Hageja: LPD (sünniaeg XX.XX.XXXX)

Hageja: MLS (sünniaeg XX.XX.XXXX)

Hageja: RJ (sünniaeg XX.XX.XXXX)

Hageja: ZDA (sünniaeg XX.XX.XXXX)

Hagejate lepingulised esindajad: vandeadvokaadid

Magnus Braun ja Rauno Kinkar ning advokaat Dan-Erik

Roosve

Kostja: CoinLoan OÜ (pankrotis; registrikood 14453478)

pankrotihaldur Martin Pärn, lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Paul Varul ja Peeter Viirsalu ning

vandeadvokaadi abi Uku Kull

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 30. juuni 2025. a määrus ja saata asi samale

maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus.

2-25-5208

3. Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 490 eurot Advokaadibüroo

WIDEN OÜ arvelduskontole nr EE332200221050582823.

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule (tsiviilkohtumenetluse seadustik

(TsMS) § 696 lg 1 esimene lause ja TsMS § 372 lg 5)

MENETLUSE KÄIK

1. CLLJ Investments LLC (hageja 1), DRV (hageja 2), GJM (hageja 3), LPD (hageja 4), MLS

(hageja 5), RJ (hageja 6) ja ZDA (hageja 7) esitasid 03.04.2025 Harju Maakohtule CoinLoan

OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotihalduri Martin Pärna (kostja) vastu hagi võlgniku

pankrotimenetlusest vara välistamiseks.

1.1. Hagiavalduse kohaselt osutas võlgnik krüptovarateenuseid ja krediiditeenuseid. Võlgniku

hallatud platvormi kaudu oli klientidel võimalus saada laenu, mille aluseks on krüptotagatis.

Lisaks võimaldas võlgnik enda klientidel luua endale krüptovara rahakottide võtmeid ning

taolisi võtmeid platvormil hoiustada. Krüptovara rahakotid võimaldasid klientidel hallata

krüptovarasid ühes kohas. Hageja 1 kasutas võlgniku platvormil loodud rahakotti ja hoiustas

seal 0,118 BTC, 0,40203611 ETH ja 1850,3 USDC. Lisaks andis võlgnik laenulepingu alusel

hageja 1 kasutusse kolmeks aastaks laenu 21 100 USDC, mille tagatisena andis hageja 1

võlgnikule üle 35,00796389 ETH. Hageja 2 kasutas võlgniku platvormil loodud rahakotti ja

hoiustas seal 0,67376459 BTC, 2,20094 ETH, 4 LTC ja 1085,54 USDT. Lisaks andis võlgnik

laenulepingute alusel hageja 2 kasutusse üheks aastaks laenu 66 394,63 USDT, mille

tagatisena andis hageja 2 võlgnikule üle kokku 4,33628752 BTC. Hageja 3 kasutas võlgniku

platvormil loodud rahakotti ja hoiustas seal 64 027,73479 XRP. Lisaks andis võlgnik

laenulepingute alusel hageja 3 kasutusse üheks aastaks laenu 49 340,76 USDC, mille

tagatisena andis hageja 3 võlgnikule üle 137 694,03988 XRP. Hageja 4 kasutas võlgniku

platvormil loodud rahakotti ja hoiustas seal 62 313,18 USDC. Hageja 5 kasutas võlgniku

platvormil loodud rahakotti ja hoiustas seal 0,12419557 BTC. Lisaks andis võlgnik

laenulepingute alusel hageja 5 kasutusse kolmeks aastaks laenu 40 000 USDC, mille

tagatisena andis hageja 5 võlgnikule üle 4,10907047 BTC. Võlgnik andis laenulepingu alusel

hageja 6 kasutusse kolmeks aastaks laenu 30 000 USDT, mille tagatisena andis hageja 6

võlgnikule üle 3,16430977 BTC. Võlgnik andis laenulepingute alusel hageja 7 kasutusse

üheks aastaks laenu 15 440,82 USDC, mille tagatisena andis hageja 7 võlgnikule üle 1,1 BTC.

1.2. 14.06.2023 kuulutas kohus välja võlgniku pankroti. Hagejatele 1–3 ja 5–7 kuuluvad

eelnevalt loetletud krüptovarad, mille hagejad on tagatisena võlgnikule andnud. Lisaks

kuuluvad hagejatele 1–5 eelnevalt loetletud krüptovarad, mis hagejate rahakotis on. Kõik

nimetatud krüptovarad, mis on hagejate omand, on endiselt võlgniku valduses.

1.3. Hagejad esitasid 14.08.2023 pankrotiseaduse (PankrS) § 123 lg 1 alusel kostjale vara

välistamise taotluse, milles iga hageja taotles, et talle välistataks pankrotivarast talle kuuluv

krüptovara. Kostja ei rahuldanud hagejate vara välistamise taotlust, märkides mh, et

krüptovara ei ole varaks, mida saaks pankrotiseaduse alusel pankrotivarast välistada. Samuti

oli kostja hinnangul tõendamata, et vastav vara kuuluks hagejatele ning ka see, et pankrotivara

hulgas olev krüptovara, mille välistamist hagejad taotlevad, oleks just see vara, mis on algselt

pärit konkreetselt hagejalt.

1.4. Laenulepingute kohaselt ei saanud võlgnik hagejate krüptovara omanikuks. Kõik

krüptovara, mis jäi hagejate kontole (rahakottidesse) kuuluvad hagejatele. Kuna krüptovara

kuulub hagejatele, ei saa seda lugeda võlgniku pankrotivaraks.

2 (6)

2-25-5208

2. Harju Maakohus korraldas 18.06.2025 kohtuistungi, kus hagejad selgitasid, et on valmis

krüptovara välistamise nõuet täpsustama, paludes selleks täiendavat tähtaega.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Maakohus keeldus 30.06.2025 määrusega hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel ja jättis menetluskulud hagejate kanda.

3.1. Määruse kohaselt ei ole hagejate nimetatud krüptovara liigitunnustega individualiseeritav

asi, mida saaks pankrotivarast PankrS § 123 alusel välistada.

3.2. Välistamisnõue on sarnane vindikatsiooninõudele (asjaõigusseaduse (AÕS) § 80, § 82 lg

1, § 90 lg 1). Nõuda saab omanikule kuuluvat individualiseeritavat asja ning välistatav vara

peab olema identifitseeritavalt hageja oma, s.t pankotivarast saab välistada üksnes

vindikatsiooniesemed. Raha on asendatav asi (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 51 lg

1). Krüptovara on detsentraliseeritud digitaalne käibevahend ehk e-raha, millega saab

kaubelda. Hagejate poolt hagiavalduses viidatud krüptovara on fungible token ehk

mitteunikaalne krüptovara.

3.3. Kohtute infosüsteemi andmetel kinnitas Harju Maakohus 10.04.2025 võlgniku

pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-23-3290) võlausaldajate nimekirja, milles tunnustati hageja

1 nõuet summas 47 031,41 eurot, hageja 2 nõuet summas 62 041,83 eurot, hageja 3 nõuet

summas 48 170,52 eurot, hageja 4 nõuet summas 55 679,28 eurot, hageja 5 nõuet summas 64

512,49 eurot, hageja 6 nõuet summas 48 249,03 eurot ja hageja 7 nõuet summas 12 064,76

eurot.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja saata asi

samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulud paluvad hagejad jätta

kostja kanda. Lisaks paluvad hagejad tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu

kokku 490 eurot.

4.1. Kaebuse kohaselt ei ole maakohus põhjendanud, millise TsMS § 371 lg 2 p 2 alternatiivi

alusel kohus hagi menetlusse võtmata jättis. Tegemist on keerulise õigusliku küsimusega.

Otsus jätta hagi menetlusse võtmata on ennatlik. Andes asjas määrava tähtsusega

materiaalõiguse normile sisulise tõlgenduse, asus maakohus asja sisuliselt lahendama.

4.2. Maakohtu määruse põhjendused on vastuolulised. Maakohus andis mõista, et hagejad

pidanuks oma krüptovara ise individualiseerima. Sellele eelnevalt leidis kohus, et krüptovara

on olemuselt selline, mida ei ole võimalik individualiseerida. Seejuures ei võimaldanud kohus

enne hagi menetlusse võtmise otsustamist hagejatel oma vara individualiseerida ega selle

individualiseeritavust tõendada.

4.3. Maakohus asus vääralt seisukohale, et hagejad ei saa nõuda krüptovara välistamist.

Kohus tuvastas vääralt, et krüptovara on detsentraliseeritud digitaalne käibevahend ehk e-

raha. Krüptovara ja e-raha ei ole sama tähendusega. Kohus järeldas põhjendamatult, et

fungible token tähendab, et tegu ei ole liigitunnusega individualiseeritava asjaga, mida saaks

pankrotivarast välistada.

4.4. Krüptovara on individualiseeritav. Igal krüptovara ühikul on erinev ja tuvastatav

tehinguajalugu, mistõttu on need üksteisest eristatavad, seega liigitunnustega asjad.

3 (6)

2-25-5208

Krüptovara individualiseerimine on tehniliselt võimalik ning turuosalistele oluline ja vajalik.

Krüptovara on väär samastada rahaga.

4.5. Isegi, kui hagejate krüptovara ei oleks individualiseeritav, ei välistaks see PankrS § 123

lg 1 kohaldamist. Viidatud säte ei sisalda tagastamisele kuuluva vara ammendavat loetelu.

5. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud

hagejate kanda.

5.1. Kostja vastuväidete kohaselt on krüptovara olemuselt sarnane pangakontol oleva rahaga.

Kuna raha ei saa tavapäraselt pankrotivara hulgast välistada (v.a kui seaduses tuleneb selleks

erinorm), ei saa analoogselt ka krüptovara pankrotivara hulgast välistada. Võlgniku puhul ei

kohaldu erinormid.

5.2. Isegi, kui krüptovara saaks teoreetiliselt välistada, peaks välistamisnõude rahuldamiseks

olema krüptovara individualiseeritav, sest vindikatsiooniese peab olema individualiseeritav.

Hagejate välistamisnõude objektiks olev krüptovara on liigitunnustega/asendatav krüptovara.

Kui ühel krüptovara aadressil (rahakotis) asuvad mitmele eri isikule kuuluvad sama tähisega

krüptovara ühikud, ei ole vastava aadressi piires võimalik kindlaks teha, millised ühikud

millisele isikule kuuluvad. Seega ei saa hagejad tõendada, milline pankrotivara hulgas olev

krüptovara kuulub just konkreetsele hagejale.

6. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata

asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus

rahuldatakse.

8. Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus ekslikult hagejate krüptovara välistamise

nõuet õigusliku perspektiivituse tõttu menetlusse võtmast. Ainuüksi sellest, et pankrotivarast

välistatav vara oli krüptovara, ei saa järeldada, et vara välistamise nõue oli õiguslikult

perspektiivitu.

8.1. Kuigi PankrS § 108 lg 1 järgi muutub pankroti väljakuulutamisega võlgniku vara

pankrotivaraks, ei kuulu PankrS § 123 lg 1 järgi pankrotivara hulka esemed, mis kuuluvad

kolmandale isikule, ning haldur peab need välistama. Esemeks on TsÜS § 48 järgi asjad,

õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Seega saab isik, kellele kuuluv

krüptovara on võlgniku käes, nõuda võlgniku pankrotihaldurilt talle kuuluva krüptovara

pankrotivara hulgast välistamist ja väljaandmist, kui võlgnikul ei ole õiguslikku alust seda

endale hoida.

8.2. Hagejad tõid hagiavalduses esile, et võlgnik pakkus veebiplatvormi vahendusel erinevaid

krüptovaraga seotud teenuseid ning hagejad kandsid nende teenuste raames talle kuuluva

krüptovara veebiplatvormil avatud kontole (krüptorahakotti). Lisaks said hagejad krüptovara

tagatisel laenu.

8.3. Selleks, et selgitada välja, kas hagejatel on PankrS § 123 alusel kostja vastu krüptovara

välistamise nõue, tuleb maakohtul esmalt kvalifitseerida hagejate ja võlgniku vaheline

õigussuhe ning hinnata hagejate välistamise nõuet selle õigussuhte raames.

4 (6)

2-25-5208

8.3.1. Asjas esitatud asjaolud viitavad sellele, et hagejate ja võlgniku vahel võis olla sõlmitud

käsundusleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 tähenduses, kui võlgnik kohustus osutama

hagejatele veebiplatvormil krüptovara konto pidamisega seotud teenuseid (sh virtuaalvääringu

rahakoti teenust) ning hagejad kohustusid sellise teenuse eest tasuma.

8.3.2. Käsunduslepingu puhul ei muutu käsundisaajale käsundiandja poolt üle antud vara või

käsundi täitmisel omandatud vara üldjuhul käsundisaaja varaks (käsundisaaja saab üksnes

eseme valduse). Kuna vahendid kuuluvad käsundiandjale, peab käsundisaaja VÕS § 626 lg 1

järgi käsundiandjale välja andma käsundi täitmise käigus saadu ning tagastama talle

käsundiandja poolt käsundi täitmiseks üleantu. Väljaandmise objektiks võivad olla nii asjad

kui ka õigused, sh raha, aga ka muud hüved. Seega hõlmab VÕS § 626 lg 1 kõiki esemeid

TsÜS § 48 tähenduses, sh lisaks asjadele ja õigustele ka muid hüvesid, mis võivad olla õiguse

objektiks. Kui käsundisaaja keeldub saadut välja andmast, on käsundiandjal täitmisnõue nii

asjade üleandmise, õiguse loovutamise kui ka raha maksmise osas. Kuna käsundisaaja saab

üldjuhul üksnes esemete valduse, ei muutu need esemed käsundisaaja pankroti korral PankrS

§ 108 alusel käsundisaaja pankrotivaraks (vt VÕS III komm (2021), § 626, p-d 3.1 ja 3.5).

8.3.3. Lisaks näeb VÕS § 626 lg 3 ette, et ka nõuded ja vallasasjad, mille käsundisaaja

omandab käsundi täitmisel oma nimel (s.o komisjonilepingu alusel VÕS § 692 tähenduses),

kuid käsundiandja arvel, samuti käsundiandja poolt käsundisaajale käsundi täitmiseks

üleantud nõuded ja vallasasjad, ei kuulu VÕS § 636 lg 3 järgi käsundisaaja pankrotivarasse ja

neile ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluses käsundisaaja vastu. Kuigi käsundisaaja nimel

omandatu kuulub kuni väljaandmiseni käsundisaajale, ei muutu ka see PankrS § 108 alusel

käsundisaaja pankrotivaraks ning haldur peab käsundisaaja väljaandmiskohustuse täitma.

Seejuures hõlmab see säte kõiki esemeid TsÜS § 48 tähenduses, v.a kinnisasjad (vt VÕS III

komm (2021), § 626, p 3.5).

8.3.4. Seega ei kuulu käsunduslepingu alusel üleantu ja omandatu käsundisaajale ning

käsundisaaja pankroti korral peab pankrotihaldur selle PankrS § 123 alusel pankrotivarast

välistama ja käsundiandjale välja andma.

8.4. Sisuliselt sama tuleneb krüptovara puudutavalt ka alates 05.06.2024 kehtivast

krüptovaraseadusest (KrüTS) ning alates 30.12.2024 kohaldatavast Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 31.05.2023 määrusest 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega

muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja

(EL) 2019/1937 (Euroopa krüptovarade määrus). Mõlemad kaitsevad krüptovarateenuse

osutaja pankroti korral klienti võlausaldajate eest, mistõttu ei arvata kliendi vara

teenuseosutaja pankrotivara hulka ja selle arvel ei rahuldata teiste võlausaldajate nõudeid

(KrüTS § 7 lg 4 ja § 24 ning Euroopa krüptovarade määruse art-d 70 ja 75). Samuti näevad

eriseadused makseteenuse klientide kaitseks ette pankrotimenetluse erisätteid

(krediidiasutuste seaduse § 122 jj, krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-d 55 ja 65,

makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (MERAS) § 78–80 ja 88), sh kuulub makseteenuste

osutamisega seoses makseasutusele usaldatud kliendi vara, samuti selle arvel omandatud vara,

MERAS § 79 lg 2 järgi makseteenusega seotud kliendile ning seda ei arvata makseasutuse

pankrotivara hulka ja selle arvel ei rahuldata makseasutuse teiste võlausaldajate nõudeid.

8.5. Eeltoodut arvestades saab PankrS § 123 alusel pankrotivarast välistada ka

käsunduslepingu alusel üle antud liigitunnustega esemeid, sh krüptovara.

9. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et hagejate välistamisnõuet ei muuda õiguslikult

perspektiivituks ka see, et hagejate nõue on võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate

nimekirjas tunnustatud. Kuigi Harju Maakohus kinnitas 10.04.2025 määrusega võlgniku

pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-23-3290) võlausaldajate nimekirja, tühistas

5 (6)

2-25-5208

ringkonnakohus selle 27.10.2025 määrusega ja tagastas võlausaldajate nimekirja

pankrotihaldurile.

10. Eeltoodu tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule hagi

menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

11. Hagejad palusid määruskaebuse rahuldamise korral tagastada sellelt makstud riigilõiv 490

eurot Advokaadibüroo WIDEN OÜ arvelduskontole nr EE332200221050582823. Taotlus on

TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel põhjendatud ja ringkonnakohus rahuldab selle.

12. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)

6 (6)