Legislator Case Law & Legislation
3-25-3723/3 AI generated

3-25-3723/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-25-3723/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Vanglas kinni peetav X (kaebaja) esitas 25.10.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, pöördumisi, mis olid nii eri- kui ka samasisulised. Viru Vangla tagastas 19.09.2025. a

Legislator headnote

AI generated

3-25-3723/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Viru Vangla tagastas 19.09.2025. a

Keywords

AI generated
unequal treatment privileged rights of access lack of procedural indigence prohibited practices standing of victims documents subject to special treatment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3723

Määruse kuupäev

30.10.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X-i kaebus Viru Vangla 17.10.2025. a vaideotsuse nr 1-8/3-

25/159-2 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vastama

tema pöördumistele

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Jätta võimalikud menetluskulud kaebaja enda kanda.

4. Asendada avaldatavas lahendis kaebaja nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1–3 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte ja saadetakse teadmiseks

Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav X (kaebaja) esitas 25.10.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse,

mille kohaselt esitas ta ajavahemikul 31.08.2025–18.09.2025 Viru Vanglale hulgaliselt

pöördumisi, mis olid nii eri- kui ka samasisulised. Viru Vangla tagastas 19.09.2025. a

otsusega nr 2-2/3-25/6825-2 kaebaja 117 pöördumist. Kaebaja esitas 26.09.2025 vaide nr 1-

8/3-25/159-1, milles leidis, et vangla eesotsas kontaktisik Hangiga ja üksuse juht Abeliga

jätab tahtlikult tema pöördumistele vastamata, diskrimineerides teda kui venelast. Kaebaja

taotles kohtueelselt vastuskirja nr 2-2/3-25/6825-2 tühistamist ja pöördumistele vastamist.

Kaebuse kohaselt jättis Viru Vangla 17.10.2025. a vaideotsusega nr 1-8/3-25/159-2 vaide

rahuldamata. Kaebaja ei nõustu 17.10.2025. a vaideotsusega ning taotleb selle õigusvastasuse

tuvastamist ja tühistamist. Kaebaja nõuab Viru Vangla kohustamist vastama tema esitatud

pöördumistele, millele ta 19.09.2025. a otsusega vastust ei saanud.

Kaebaja taotleb kaebuses kohaldada esialgset õiguskaitset 17.10.2025. a vaideotsuse teemal.

Kaebaja soovib, et kohus kaasaks menetlusse Andmekaitse Inspektsiooni. Kaebaja palub

vastustajalt välja mõista riigilõiv summas 20 eurot, mille kaebaja on kaebuse esitamisel

tasunud.

3-25-3723

2. Viru Vangla esitas 29.10.2025 vastusena kohtunõudele kaebusega seonduvad

haldusmenetluse materjalid. Viru Vangla on seisukohal, et kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamiseks ei ole alust ning see on põhjendamatu.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus on seisukohal, et X-i kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel.

Nimetatud sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja

on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne.

4. Praeguses asjas on vaidluse all kaebaja poolt ajavahemikul 31.08.2025–18.09.2025

vanglale esitatud pöördumistele vastamata jätmine. Kohus tutvus nimetatud kaebaja

pöördumistega. Kaebaja esitatud arvukatest pöördumistest ilmneb ilmselge pahatahtlikkus

ning soov enda õigusi kuritarvitada. Kaebaja on esitanud vanglale kinnipidamistingimustega

mitteseotud küsimusi, seosetuid ja korduvaid avaldusi. Kaebaja on ise oma käitumisega

põhjustanud olukorra, kus haldusorganil ei ole ilmselgelt võimalik mõistliku aja jooksul

kinnipeetava kirjalikele pöördumistele vastata. Taolises kaebaja enda tekitatud olukorras ei

saa kaebaja õigust saada oma pöördumistele vastus olla intensiivselt riivatud. Kaebaja on

kohtueelselt oma õigust esitada haldusorganile märgukirju, selgitustaotlusi, teabenõudeid,

kaebusi ja muid avaldusi olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive

on väheintensiivne. Kohus leiab, et isegi kui vangla on mõne kaebaja pöördumise puhul

riivanud kaebaja õigusi ja jätnud muude avalduste hulgas näiteks vaidele vastamata, on see

tingitud kaebaja enda pahatahtlikkusest ning kaebaja õigusi ei ole sellega intensiivselt

riivatud. Kui kinnipeetav ei saa tähtaegselt haldusorganilt vastust oma taotlust sisaldavale

avaldusele, siis võib kaebaja oma subjektiivsete õiguste kaitseks pöörduda otse kohtu poole.

Kuna kaebaja ei ole kaebuses välja toonud oma nõudmiste sisu, siis õigus, mida kaebaja

arvates on rikutud, saab olla üksnes õigus heale haldusele. Haldusorgan võib jätta

pöördumisele vastamata, kui vastamine takistab haldusorganile pandud avalike ülesannete

täitmist (vt nt Tartu Halduskohtu 25.10.2019. a määrus asjas nr 3-19-1810). Veidi enam kui

kahe nädala jooksul 117 avalduse esitamine vanglale takistab vanglaametnikel oma muude

tööülesannete täitmist. Vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse

pöördumise esitamise seaduse (MSVS) §-le 6 tuleb märgukirjale või selgitustaotlusele vastata

viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. MSVS § 5

lg 9 p 7 annab õiguse vastamisest loobuda ka juhul, kui selgitustaotlusele vastamine nõuab

teabe suure mahu tõttu asutuse või organi töökorralduse muutmist, takistab talle pandud

avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. Kaebaja on esitanud

massiliselt teabenõuetena pealkirjastatud pöördumisi, mis ei puuduta kuidagi kaebaja õigusi

kinnipidamisasutuses ega ole seotud vangistuse täideviimisega, samuti ei ole tegemist

teabenõuetega seaduse mõttes. Kaebaja on esitanud pahatahtlikuid küsimusi vanglale

asjaolude kohta, mis ei ole kuidagi seotud avalike ülesannete täitmisega kinnipidamisasutuses.

Seetõttu ei pea haldusorgan ka teabenõuetena pealkirjastatud pöördumistele avaliku teabe

seaduse (AvTS) § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul vastama (vt AvTS § 23 lg 2 p 3). Kohus

leiab, et 19.09.2025. a vastusega kaebaja pöördumiste tagastamine oli õiguspärane ning

tagastamise otsuses esitatud selgitused ning viited kohtupraktikale on asjakohased. Praegusel

juhul on kaebaja oma kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud.

5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

6. Kohus mõistab, et kaebaja on kaebuses esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse, millega

taotleb vastustaja kohustamist vastama kaebaja 117 pöördumisele. Seega taotleb kaebaja

3-25-3723

esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla kohustamist toimingut tegema HKMS § 251 lg 1 p 3

kohaselt. Kuigi kaebaja ei ole mingil moel põhistanud esialgse õiguskaitse taotlust, tasunud

seaduse kohaselt riigilõivu ega taotlenud menetlusabi, ei pea kohus vajalikuks jätta taotlust

käiguta, kuna peab taotlust selgelt põhjendamatuks.

HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või

omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta,

kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks

või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama seega tagajärg, mille

kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske

(Riigikohtu 27.06.2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15).

Kohus jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna kaebajal puudub

ilmselgelt esialgse õiguskaitse vajadus. Kohtule ei ole äratuntav, et kaebajale võiksid saabuda

mistahes pöördumatud tagajärjed, kui kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda. Samuti nõustub

kohus vangla seisukohaga, et praegusel juhul tähendaks soovitud esialgse õiguskaitse abinõu

rakendamine põhivaidluse ette ära otsustamist, mis ei ole kohtupraktikas üldjuhul lubatav.

7. Kaebuse kohaselt on kaebaja tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu summas 20 eurot.

Kohtule ei nähtu riigilõivu laekumist käesolevas asjas. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt

puuduks kohtul ka alus tasutud riigilõivu tagastamiseks, kuna kohus tagastab kaebuse HKMS

§ 121 lg 2 alusel. Võimalikud menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 4).

8. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus kaasata kohtuasja menetlusse täiendavaid

menetlusosalisi.

9. Vastavalt kaebaja taotlusele asendab kohus avaldatavas määruses kaebaja nime

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)