3-23-121/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Kaire Pikamäe, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

30.10.2025, Tartu

Haldusasja number

3-23-121

Haldusasi

Maajõud OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 15.09.2022. a otsuse nr

13-30.1/22/459 täielikuks ja 20.12.2022. a vaideotsuse

nr 13-30.1/22/635-2 osaliseks tühistamiseks ning OÜ

Mesikar kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 23.09.2022. a otsuse nr 13-

30.1/22/551 täielikuks ja 21.12.2022. a vaideotsuse nr

13-30.1/22/832-3 osaliseks tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 14.02.2025. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maajõud OÜ ja OÜ Mesikar apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebajad I Maajõud OÜ

Volitatud esindaja v.adv. Kaisa Lumiste

II OÜ Mesikar

Volitatud esindaja v.adv. Mihkel Gaver

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

RESOLUTSIOON

1. Tagastada OÜ Mesikar apellatsioonkaebuse lisad 1-6.

2. Jätta Maajõud OÜ ja OÜ Mesikar apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 14.02.2025. a otsus muutmata.

3. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 01.12.2025 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maajõud OÜ esitas 27.08.2018 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile

(PRIA) taotluse meetmes 6.1 toetuse saamiseks maaeluministri 09.09.2016. a määruse nr 53

„Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ (määrus nr 53) alusel. Toetust

taotleti küüslaugu säilitus- ja kuivatushoone rajamiseks ning järelkäru, küüslaugu

kuivatusrestide, soojapuhuri, käsitööriistade, seemne ja muude käibevahendite ning

niisutussüsteemi ja pumba ostmiseks. Osaühingu esmakanne äriregistris on 22.08.2018 ning

ainuosanik ja juhatuse liige on Kuido Toom.

2. PRIA tunnistas 15.09.2022. a otsusega nr 13-30.1/22/459 kehtetuks 31.10.2018. a otsuse

nr 13-30.1/18/790 lisad 41 ja 42, millega rahuldati toetustaotlus, määrati Maajõud OÜ-le

toetus summas 40 000 eurot ja mille alusel toimus esimese osa toetuse väljamaksmine

summas 30 000 eurot (p 1); tunnistas kehtetuks PRIA 28.12.2020. a otsuse nr 13-30.1/20/946

lisa 3, mille alusel maksti Maajõud OÜ-le toetuse teine osa summas 10 000 eurot (p 2);

nõudis Maajõud OÜ-lt tagasi väljamakstud toetuse summas 40 000 eurot (p 3); kohustas

toetuse saajat maksma tagasinõutav toetusraha tagasi 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse

tegemise päevast (p 4); tasaarvestas tagasi maksmata toetusraha mistahes PRIA makstava

toetusmaksega, millele taotlejal tekib õigus seoses PRIA-le esitatud toetustaotlustega alates

otsuse tegemisest (p 5); otsustas arvestada viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega

viivitatud kalendripäeva eest (p 6); otsustas, et kui toetusraha tagasinõudmise otsus jäetakse

tähtaja jooksul täitmata ja tagasinõutavat toetusraha ei ole võimalik mõistliku aja jooksul

tasaarvestada, anda toetusraha tagasinõudmise otsus sundtäitmisele (p 7) ning osaühing arvati

välja tegevuse liigi „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine” raames toetuse

saamisest 2021 ja 2022 (p 8). Otsuse aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 1306/2013 art-d 54, 58 ja 60, komisjoni rakendusmääruse nr 809/2014 art 7 lg 1,

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 79 lg 4 p-d 1 ja

3, lg 5 ning § 80 lg 2 p-d 1, 2 ja 4, määruse nr 53 § 14 lg 1 p-d 1 ja 2, lg 2 p-d 5 ja 7 ning lg 4

p 8 ning Euroopa komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014 art 35 lg 6. Otsuse

põhjendused:

1) Maajõud OÜ ja OÜ Meikar tegutsevad ühe majandusüksusena. Maajõud OÜ ja OÜ

Mesikar taotluste puhul esinevad nii isikulised, asukohalised (lisaks samale

tegutsemisaadressile Jõgevamaal on ettevõtted registreeritud Tartus samale aadressile) kui ka

tehingulised asjaolud (ärisuhted seotud ettevõtete vahel, hooajatöödel vastastikku abistamised,

otsustuspädevad isikud on abikaasad), mis viitavad toetuse saaja nõuete kunstlikule täitmisele.

Täidetud on objektiivsed ja subjektiivsed kriteeriumid väitmaks, et toetuse saaja on üks

majandusüksus.

2) Maajõud OÜ taotlus ületab toetuse piirmäära. Toetustaotluses on valeandmeid esitatud

selle kohta, kui suurel pinnal saab taotleja hakata taotluses nimetatud tegevustega tegelema,

kuivõrd renditud maa kasutusotstarve ei võimalda nimetatud mahus maad kasutada.

Ehitustegevus pidi olema lõpetatud hiljemalt 31.10.2019, kuid ehitustööd toimusid veel 10

kuud pärast määruses nr 53 määratletud tähtaega. Esitatud on ebaõiged andmed seoses

investeeringuobjektiks oleva hoonega, kus hoone pindalaks on 55 m² asemel 120 m². Maajõud

OÜ jättis määruse nr 53 § 14 lg 4 p-st 8 tuleneva muudatustest teavitamise kohustuse täitmata.

Toetuse saaja ei täitnud määruse nr 53 § 14 lg 2 p-s 5 sätestatud müügitulu nõuet või

alternatiivselt § 14 lg 2 p-s 7 sätestatud põllumajandusliku standardkogutoodangu väärtuse

nõuet.

3) Õiguspärasuse ootuse põhimõtet ei ole rikutud. Kuna PRIA tuvastas toetuse saamise

tingimuste kunstliku täitmise, siis puudub võimalus osaliseks toetuse tagasinõudmiseks.

3. PRIA jättis 20.12.2022. a vaideotsusega nr 13-30.1/22/635-2 Maajõud OÜ vaide PRIA

15.09.2022. a otsuse nr 13-30.1/22/459 peale rahuldamata (resolutsiooni p 1).

4. OÜ Mesikar esitas 17.10.2016 PRIA-le taotluse meetmes 6.1 toetuse saamiseks määruse

nr 53 alusel. Toetust taotleti 47 m² aluse mesindushoone ehitamiseks ning 27 mesitaru ja 15

mesilaspere ostmiseks. Osaühingu esmakanne äriregistris on 12.09.2016 ning ainuosanik ja

juhatuse liige on Krista Toom.

5. PRIA tunnistas 23.09.2022. a otsusega nr 13-30.1/22/551 kehtetuks 09.01.2017. a otsuse

nr 13-30.1/17/14 lisad 81 ja 82, millega rahuldati toetustaotlus, määrati OÜ-le Mesikar toetus

summas 40 000 eurot ja mille alusel toimus esimese osa toetuse väljamaksmine summas 30

000 eurot (p 1); tunnistas kehtetuks PRIA 28.12.2018. a otsuse nr 13-30.1/18/909 lisa 1, mille

alusel maksti OÜ-le Mesikar toetuse teine osa summas 10 000 eurot (p 2); jättis täielikult

rahuldamata toetustaotluse (p 3); nõudis OÜ-lt Mesikar tagasi väljamakstud toetuse

mesindushoone ehitamiseks ning 27 mesitaru ja 15 mesilaspere ostmiseks summas 40 000

eurot (p 4); kohustas toetuse saajat maksma tagasinõutav toetusraha tagasi 60 kalendripäeva

jooksul alates otsuse tegemise päevast (p 5); tasaarvestas tagasi maksmata toetusraha mistahes

PRIA makstava toetusmaksega, millele taotlejal tekib õigus seoses PRIA-le esitatud

toetustaotlustega alates selle otsuse tegemisest (p 6); otsustas, et tagasinõutava toetusraha

tagasimaksmise võib ajatada (p 7); otsustas arvestada viivist 0,1% iga toetuse

tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest (p 8); osaühing arvati välja tegevuse liigi

„Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine” raames toetuse saamisest 2021 ja 2022. a

(p 8). Otsuse aluseks on määruse nr 1306/2013 art-d 54, 58 ja 60, rakendusmääruse nr

809/2014 art 7 lg 1, ELÜPS § 79 lg 4 p-d 1 ja 3 ning § 80 lg 2 p-d 1, 2 ja 4, määruse nr 53 §

14 lg 1 p-d 1 ja 2, lg 2 p-d 5 ja 7 ning lg 4 p 8 ning määrus nr 640/2014 art 35 lg 6. Otsuse

põhjendused:

1) Toetuse saaja ei ole tegevusi ellu viinud lubatud ulatuses ega määruses nr 53 nõutud

tähtajaks, mistõttu ei ole loodud investeeringute tähtaegset sihipärase kasutamise võimalust.

Hoonele ei ole väljastatud kasutusluba. Kontrolli käigus selgus, et projekt koostati hoonele,

mis ei vasta tavapärase mesindushoone tunnustele. Toetuse saaja avaldas ebaõiget infot

investeeringuobjekti olemuse ja selle hilisema kasutusviisi kohta.

2) Toetuse saaja juhatuse liige on teadlikult sama maa kasutusõigust näidates küsinud

erinevaid toetusi nii ettevõtte kui eraisikuna, mida saab käsitleda tahtliku rikkumise

toimepanemisena.

3) PRIA ei ole rikkunud õiguspärase ootuse põhimõtet. Esinevad asjaolud toetuse täielikuks

tagasinõudmiseks. Toetuse saaja on oma ameti tõttu tavalisest toetuse saajast teadlikum

taotleja, mistõttu ei ole kahtlust, et ta on teadlikult loonud PRIA-le eksliku mulje

toetustaotluse tingimuste täidetavusest. Selline tegevus ei saa toimuda hooletusest.

Investeeringute elluviimisega seotud nõude täitmine on toimunud kunstlikult.

6. PRIA jättis 21.12.2022. a vaideotsusega nr 13-30.1/22/832-3 OÜ Mesikar vaide PRIA

23.09.2022. a otsuse nr 13-30.1/22/551 peale rahuldamata (resolutsiooni p 1).

7. Maajõud OÜ esitas 19.01.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 09.12.2024 seisukoha.

Kaebaja I palus tühistada täielikult PRIA 15.09.2022. a otsus nr 13-30.1/22/459 ja

20.12.2022. a vaideotsus nr 13-30.1/22/635-2 resolutsiooni p 1 osas (registreeritud

haldusasjana nr 3-23-121). Kaebaja I põhjendused:

1) Kaebaja I ei tegutse kaebajaga II ühise majandusüksusena. Osaühingute majandusaasta

aruanded kinnitavad, et osaühingud tegutsevad iseseisvalt, erinevates valdkondades ja oma

huvides. Eraisikute abielulist seotust ei saa võrdsustada äriühingute seotusega. Kaebaja I

vastab määruse nr 53 § 3 lg 6 ja § 6 lg 1 nõuetele ega ole ületanud toetuse piirmäära. Isiklik

suhe ja/või maa ühine kasutus ei ole määruse nr 53 kohaselt õigusvastane ning kaebajal I

tekkis toetuse sihipärase kasutamise osas õiguspärane ootus. Kaebaja I ei olnud teadlik, et

püsirohumaa kasutusotsarvet ei tohi muuta ning kui kogu maad toodangu saamiseks ei

kasutatud, siis eeldati, et selle väljarentimine on lubatav. PRIA ei ole kaebajat I püsirohumaa

tagasirajamise kohustusest teavitanud. Püsirohumaad vähendati, kuid vähendamise põhjuseks

oli äriplaaniga taotletava eesmärgi saavutamine.

2) Investeeringuobjektiks olnud hoone tegelik suurus, mis on esialgselt planeeritust suurem, ei

mõjuta äriplaani realiseerimise võimalikkust. Hoone on rajatud ja seda kasutatakse

sihipäraselt küüslaugu kasvatamisega seonduvalt. Kahetsusväärselt ei teavitatud PRIA-t

ehitusinvesteeringuga seotud muudatustest, kuid need ei mõjutanud seatud eesmärke ning

hoone funktsionaalsus hoopis paranes. Määruse nr 53 § 14 lg 1 p-s 2 sätestatud nõue on

täidetud.

3) PRIA-le esitatud tõendid on piisavad käsitlemaks kaebajat I määruse nr 53 § 14 lg 2 p-s 5

sätestatud tingimustele vastavana, sest kaebaja I on asjakohasel aastal saanud müügitulu

vähemalt 4000 euro ulatuses.

4) Tagasinõutava summa määramisel jättis PRIA kaalutlusõiguse teostamata. Kaebaja I eksis

andmete muutumise teavitamiskohustuse vastu, kuid tegu ei olnud pahatahtlik. Toetusraha on

kasutatud sihtotstarbeliselt kaebaja I kui noore põllumajandustootja tegevuse hõlbustamiseks.

8. OÜ Mesikar esitas 20.01.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 09.12.2024 seisukoha.

Kaebaja II palus tühistada täielikult PRIA 23.09.2022. a otsus nr 13-30.1/22/551 ja

21.12.2022. a vaideotsus nr 13-30.1/22/832-3 resolutsiooni p 1 osas (registreeritud

haldusasjana nr 3-23-132). Kaebaja II põhjendused:

1) Kaebaja II järgis omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu kriteeriumit. Taotluse

esitamise majandusaasta on 2016-2017 ja taotluse esitamisele vahetult järgnev teine

majandusaasta on kaebaja II puhul 2018. a, mitte 2019. a. Kaebaja II ei ole ekslikult liitnud

2017. a ja 2018. a müügitulu kokku. Määruse nr 53 § 14 lg 2 p 5 sõnastusest ei ole üheselt

arusaadav, et taotluse esitamisele järgneva teise majandusaasta lõpp tähendab vaid esimese

majandusaasta lõppu, mitte äritegevuse alustamisest teise majandusaasta lõppu. PRIA otsusest

ei selgu kogu toetussumma tagasinõudmise vajadus.

2) Investeeringuobjekti asukohas toimus ehitustegevus 2017. a. 25.11.2017 oli

mesindushoone püsti ning 13.04.2018 oli hoone lõplikult rajatud. Ehitustegevust teostas

Baltic Loghouses OÜ, vastavad arved on esitatud PRIA-le. Ehitusinvesteering on ellu viidud

määruses nõutud tähtaja jooksul, mistõttu ei ole määruse § 14 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuet

rikutud. Sõltumata kasutusloa puudumisest on hoonet reaalselt kasutatud. Määruse nr 53 § 14

lg 1 p 2 alusel ei ole kasutusloa olemasolu nõutav.

3) Kaebaja II ei ole tahtlikult valeandmeid PRIA-le esitanud. Hoonealuse pinna minimaalne

muutus ei vähendanud taotlusega seatud eesmärki. Kaebaja II eesmärgiks oli ehitada

mesindushoone, mida saab aastaringselt kasutada ning seeläbi tulu teenida. Ebavajalikuks ei

saa lugeda sellisel kujul hoone ehitamist, mis võimaldab toetustaotluses ja äriplaanis

ettenähtud tegevuste elluviimist. Esialgsest suurema pinnaga hoone ei mõjuta äriplaani

realiseerimise võimalikkust.

4) PRIA-t on korrektselt teavitatud mesilasperede arvust teatamise kohustuse hetkel.

5) PRIA-l oli võimalus nõuda toetus tagasi ka osaliselt. Seda kinnitab määruse nr 640/2014

art 35 regulatsioon. PRIA ei ole toetuse osalist tagasinõudmist kaalunud. Toetusrahasid ei ole

vääralt kasutatud. Rikkumised pandi toime teadmatusest, mitte teadlikult.

9. PRIA palus 02.03.2023. a vastustes jätta kaebused rahuldamata.

10. Tartu Halduskohus liitis 13.03.2023. a määrusega haldusasjad nr 3-23-121 ja 3-23-132

ühte menetlusse ning otsustas liidetud haldusasja menetleda haldusasjana nr 3-23-121.

11. Tartu Halduskohus jättis 14.02.2025. a otsusega kaebajate kaebused rahuldamata ning

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused:

1) Kaebajad moodustavad toetusmeetme raames ühtse põllumajandusliku majapidamise ning

neid tuleb käsitleda ühe taotlejana. Kaebajad on tihedalt seotud nii läbi ühise majandusliku

huvi, kui ka läbi majandustegevuse.

2) Kuna kaebaja II oli juba saanud samast meetmest maksimaalses ulatuses toetust, siis ei

olnud hiljem asutatud ja toetuse saanud kaebajale I toetuse määramine lubatav, sest kaebajaid

tuleb käsitleda selle toetusmeetme raames ühe taotlejana.

3) Asjaolu, et PRIA-le oli kaebajate võimalik seotus teada ning ta määras toetused, ei tekita

toetuse saajatele õiguspärast ootust toetuse säilitamiseks. PRIA ei rikkunud uurimiskohustust,

sest on halduskontrolli raames analüüsinud detailsemalt kaebajate omavaheliste sidemete

ulatust. Toetusmäära ületamise korral ei ole PRIA-l varasema otsuse kehtetuks tunnistamisel

ja tagasinõude tegemisel kaalumisruumi. PRIA otsus nr 13-30.1/22/459 ja vaideotsus nr

13-30.1/22/635-2 on õiguspärased. Otsuse resolutsioonis tehtud mõningad viitevead ja

sõnastuslikud eksimused ei mõjuta haldusakti üldist õiguspärasust.

4) Kaebaja I esimene majandusaasta võis olla 16 kuud pikk ehk septembrist 2016 kuni

31.12.2017. Määruse nr 53 § 14 lg 2 p 5 mõttes oli taotluse esitamisele järgnenud teine

majandusaasta 2018. PRIA nõustus selle tõlgendusega kohtumenetluses. Seega tuleb kaebaja

II puhul pidada taotluse esitamisele järgnevaks teiseks majandusaastaks 2018 ning kaebaja I

puhul 2020.

5) Kaebajal II oli kohustus saavutada 2018. a lõpuks omatoodetud põllumajanduslike toodete

müügituluks üle 4000 euro. Arvestades COVID epideemia puhkemise aega (2020. a kevad) ei

saanud selle haiguse levik mõjutada kaebaja 2019. a ja varasemate aastate müügitulu suurust.

Müügitulu suurus 2018. a erineb vähesel määral kohustuseks võetud määrast, kuid see ei

muuda fakti, et tingimust ei täidetud.

6) Kaebaja II ei täitnud määruse nr 53 § 14 lg 2 p-des 5 ja 7 sätestatud nõudeid.

7) Kaebaja II ehitustegevus pidi olema ellu viidud hiljemalt 09.01.2018. Ehitise täielikku

valmimist 09.01.2018 ei ole kaebaja tõendanud. Üksnes ehitustegevusega tegelemine ja hoone

karkassi valmimine ei ole piisav lugemaks ehitustegevust ellu viiduks. Ehitisel ei ole jätkuvalt

kasutusluba ja puudub märge esmase kasutuselevõtu aasta kohta. Sellises olukorras ei saa

lugeda investeeringuobjekti ellu viiduks ja sihipäraselt täies ulatuses kasutuses olevaks.

Sellega rikkus kaebaja määruse nr 53 § 14 lg 2 p 1 tingimust.

8) Kontrollaruandes kajastatud pildimaterjal kinnitab, et rajatud hoone vastab rohkem

elumajale kui tavapärasele mesindushoonele omastele joontele. Ehitise sisekujundust ja

kasutusotstarvet on võimalik kergesti muuta puhkemajale omaseks ning kasutada hoonet

otstarbel, milleks toetust ei määratud. Kaebaja II on ehitamisel oleva hoone oluliste

tingimuste osas jätnud PRIA tehtud muudatustest nõuetekohaselt teavitamata või on esitanud

osade muudatuste kohta teabe mittetäielikult.

9) Kohus nõustus PRIA seisukohtadega kaebaja II teiseks investeeringuks olnud mesitarude ja

mesilasperede soetamise kohustuse ning puukooli rajamise kohustuse ja maakasutuse

mittenõuetekohase täitmise kohta ega pidanud vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2).

10) Kaebaja II viide kaalutlusõiguse ebakohasele kasutamisele on asjakohatu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

12. Maajõud OÜ esitas 17.03.2025 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 14.02.2025. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada või

saata asi tagasi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Kaebaja I ehitas küüslauguhoone ja kasutas seda sihipäraselt, tegeles aktiivselt küüslaugu

kasvatamise ja müügiga, et täita müügitulu nõudeid. Kaebaja I ei ole tingimusi kunstlikult

täitnud. Kaebaja I ei ole ühtegi olulist asjaolu varjanud ega kunstlikult juurde tekitanud.

2) Kaebajad ei ole käsitletavad ühtse põllumajandusliku majapidamisena. Äriühingud

tegutsevad erinevatel tegevusaladel ja toetusi kasutati konkreetse toetuse saanud äriühingu

tegevuse alustamise hõlbustamiseks ettenähtud viisil. Kaebajate seaduslike esindajate

abieluline seotus ei ole piisav väitmaks, et kaebajad on ühtne põllumajanduslik majapidamine.

3) Kaebaja I sai toetuse noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise hõlbustamiseks ja

ainult selleks ta toetust realiseeris. Määruse nr 1306/2013 art 60 subjektiivne koosseis ei ole

täidetud.

4) Tagasinõudmine on õigustatud, kui määruse nr 1306/2013 art 60 objektiivne ja

subjektiivne koosseis on täidetud ning kaebaja I pidi seejuures aru saama kohustuste täitmata

jätmise tagajärgedest. Kuivõrd kaebaja I on toetuse taotlemisel ja saamisel tegutsenud heas

usus ning vastavalt seatud tingimustele ja eesmärkidele, ei ole PRIA õiguskindluse

põhimõttest tulenevalt õigustatud kaebajalt I toetust tagasi nõudma.

13. OÜ Mesikar esitas 17.03.2025 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 14.02.2025. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada või

saata asi tagasi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebaja II esitas 6 lisa ja palub võtta

need asja juurde. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et PRIA-l ei ole müügitulu täitmise nõude puhul toetuse

tagasinõudmisel kaalutlusõigust. Vastasel juhul pannakse noored põllumajandustootjad

määrusega nr 53 ebaratsionaalse surve alla. Müügitulu nõude mittetäitmisel tuleb nõuda

toetus tagasi proportsionaalselt mittesaavutatud müügituluga. Vastasel juhul on toetus

käsitletav mitte toetuse, vaid laenuna. Määruse nr 1306/20133 art 60 kohaldamisel tuleb

arvestada õiguskindluse põhimõttega.

2) Ei nõustu kohtu seisukohaga, et kaebaja ei ole ehitise täielikku valmimist 09.01.2018

tõendanud. Kaebaja esitas kaebuse lisas 11 ehitustegevust ja ehitise valmimist tõendavad

fotod. Kohus jättis tõendid hindamata. Kasutusloa puudumine ei ole võrdsustatav

ehitusinvesteeringu ellu viimata jätmisega. Järeldus, et investeeringu ellu viimine peab

ehitusinvesteeringu puhul lõppema kasutusloa omamisega, ei ühti määruse eesmärgiga.

Määruse eesmärgiks on eelkõige kasutusvalmis investeeringu sihipärane kasutamine.

3) Kohus ei toonud välja ühtegi kriteeriumi, mis peaks meekäitlushoonele omane olema ning

mida kaebaja ehitatud hoonel ei ole. Sellega rikkus kohus põhjendamiskohustust. PRIA ega

kohus ei ole põhjendanud, kuidas ehitatud hoonet ei saa meekäitlushoonena kasutada. Sarnase

konstruktsiooniga meekäitlushooneid leidub Eestis mujalgi.

4) Ehitise pindala muutus ei olnud oluline muutus, mis seadnuks ohtu taotlusega seatud

eesmärkide saavutamise. Seetõttu ei ole hoonealuse pindala muutmisest teavitamata jätmine

oluline rikkumine ning sellele tuginedes ei ole toetuse tagasinõudmine põhjendatud. Kaebaja

ei ole hoone kasutusviisi muutnud.

14. PRIA palus 05.05.2025. a vastuses jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ning ka

kaebaja II taotlus tõendite kogumiseks jätta rahuldamata. Vastuse põhjendused:

1) Toetuse tagasinõude aluseks võib olla toetuse tingimuste rikkumine, kohustuste

mittetäitmine või nõuete kunstlik täitmine. Oluline on kontrollida kunstlikult täidetud

tingimuste eesmärkide täidetust, mitte toetuse üldeesmärkide täidetust, nagu kaebaja I leidis.

Kaebajaid tuleb käsitleda ühe põllumajandusüksusena, sisuliselt on kaebajate toetused

koondunud seotud ettevõtetele, kes on saanud kokku toetust meetme määruses lubatud

ulatusest suuremas summas. See ei ole määruse nr 53 § 6 lg 1 eesmärgiga kooskõlas. Selline

tegevus ei saa toimuda hooletusest. Õige ei ole kaebaja I seisukoht, et antud juhul ei ole

lubamatut kasu saadud.

2) PRIA ei ole väitnud, et kaebajate seaduslike esindajate abielu on piisav väitmaks, et

kaebajad on ühtne põllumajanduslik majapidamine.

3) Kaebaja II esitas toetuse taotlemisel teadlikult ebaõigeid andmeid ning hoidis teadlikult

PRIA-t teadmatuses investeeringuobjekti tegelike asjaolude osas. Selline tegevus ei saa

toimuda hooletusest. Toetuse saamiseks kunstlikult tingimuste loomise tuvastamise korral on

PRIA kohustatud toetuse määramise tervikuna tühistama.

4) Kaebaja II jätab tähelepanuta, et PRIA ei heida ette üksnes ehitise pindala muutust, vaid

koostoimes teiste asjaoludega seab kahtluse alla investeeringuobjekti kasutamisviisi ja kulude

mõistlikkuse ja vajaduse laiemalt. Asjaolusid kogumis hinnates ei ole eluliselt usutav ja

majanduslikult põhjendatud, et meekäitlushoone kasutusviis vastab taotluses kinnitatud

taotletava tegevuse eesmärkidele ja on seega abikõlbulik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus leiab, et kaebajate apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohus ei kohaldanud otsuse tegemisel ebaõigesti materiaalõiguse norme, ei hinnanud

ebaõigesti tõendeid ega rikkunud kohtumenetluse norme. Ringkonnakohus nõustub HKMS §

201 lõikele 4 tuginedes halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.

Ringkonnakohus vastab järgnevalt Maajõud OÜ (I) ja OÜ Mesikar apellatsioonkaebuse

väidetele (II) ning lahendab viimaks apellatsioonkaebuste taotlused ja jaotab menetluskulud

(III).

I

16. PRIA on mõlemalt OÜ-lt toetuse tagasinõudmisel tuginenud määruse nr 1306/2013

artiklitele 54, 58 ja 60, mis näevad ette kontrollipõhimõtted Euroopa Liidu finantshuvide

kaitseks. Artikli 60 järgi ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud

eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid

selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste

õigusaktide eesmärkidele. Riigikohtu seisukoha järgi väljendab viidatud säte üldist õiguste

kuritarvitamise keeldu, mis on nii EL ühtse põllumajanduspoliitika kui ka üldse EL õiguse

üldpõhimõte1.

17. Kaebajad leiavad õigesti, et kohtupraktikast tuleneb, et kuritarvituse kindlakstegemisel

tuleb hinnata isiku tegevuse objektiivset ja subjektiivset külge. Esmalt tuleb tuvastada

objektiivsete asjaolude kogum, millest tuleneb, et vaatamata ühenduse õigusnormides ette

nähtud tingimuste formaalsele täitmisele, ei ole õigusnormides taotletud eesmärki saavutatud.

Teiseks tuleb kindlaks teha tegevuse subjektiivne aspekt, st tahe saada ühenduse

õigusnormidest tulenev eelis, luues kunstlikult selle saavutamiseks vajalikud tingimused2.

Ringkonnakohus nõustub enda varasemale kohtupraktikale tuginedes halduskohtu otsuse p-s

17 väljendatud seisukohaga selles, et nii toetuse saamiseks kunstlikult tingimuste loomise

tuvastamise kui toetuskõlblikkuse tingimuste rikkumise korral tuleb PRIA-l kaalutlemata

keelduda toetuse määramisest3.

18. 27.08.2018, mil Maajõud OÜ esitas PRIA-le meetme määruse nr 53 alusel toetustaotluse,

kehtis määruse § 6 redaktsioonis, mille järgi antakse toetust ühe taotleja kohta kuni 40 000

eurot üks kord arengukava programmiperioodil. Ühe taotleja kohta seatud ülempiiri

eesmärgiks on vältida toetuse kontsentreerumist üksikutele ettevõtjatele/toetusesaajatele ja

nendel liigse riigiabi tõttu ulatusliku konkurentsieelise tekkimist. Määruse eelnõu seletuskirjas

toonitatakse, et taotleja võib ettenähtud tähtajal esitada vaid ühe taotluse. Mitmed äriühingu

1 RKHKo 17.12.2018, 3-16-567, p 10.

2 Ibid, p 10.

3 TrtRnKo 29.04.2021, 3-19-1474/18, p 20.

osanikud või mitme ettevõtte omanikust FIEd võivad toetuse taotlust esitada ainult ühe

äriühingu või FIE kaudu. Seletuskirjas leitakse, et on igati positiivne, kui noor ettevõtja

suudab rajada mitu ettevõtet, kuid antud toetus on mõeldud siiski vaid ühekordseks abiks ühe

ettevõtja põhjal põllumajandustootmisega alustamiseks. Toetuse saajate sihtgrupiks ei ole

tulundusühistu vormis tegutsevad ettevõtjad, sest seda ettevõtlusvormi kasutavad tegutsevad

ettevõtjad teatud majanduslike huvide kokkulangemisel ühise majandustegevuse

arendamiseks ja kulude optimeerimiseks (näiteks ühine toodete müük ja tootmissisendite

hankimine, tehnika ja hoonete ühine kasutamine)4. Vaidlust ei ole selle üle, et Maajõud OÜ

registreeriti äriregistris esmakordselt 22.08.2018 ehk üsna vahetult enne toetustaotluse

esitamist. PRIA väitel oli Maajõud OÜ loomise eesmärgiks see, et üks perekond saaks samast

meetmest kaks korda toetust küsida ning et saaks kõrvale kalduda määruses sätestatud

piirmäärast ühe taotleja suhtes (PRIA otsuse p 2.1.7). Nimelt oli PRIA OÜ-le Mesikar

arengukava programmiperioodi jooksul toetuse summas 40 000 eurot juba välja maksnud

(PRIA otsuse p 2.2.3).

19. Toetuse määramist Maajõud OÜ-le saaks pidada põhjendatuks, kui tegemist oleks

iseseisva majandusüksusega. Ringkonnakohus ei saa siiski kaebaja sellekohase seisukohaga

nõustuda. OÜ-de majandusaasta aruanded ei lükka ümber PRIA kontrolli käigus kindlaks

tehtud arvukaid asjaolusid, mis viitavad OÜ-de tegutsemisele ühe majandusüksuse ehk ühe

põllumajandustootjana. Määruse nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 a) järgi on

põllumajandustootja füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, olenemata sellest,

milline on selle rühma ja rühma liikmete õiguslik seisund siseriikliku õiguse järgi, kelle

põllumajanduslik majapidamine asub aluslepingute territoriaalses kohaldamisalas, nagu on

määratletud ELi lepingu artiklis 52 koostoimes ELi toimimise lepingu artiklitega 349 ja 355,

ning kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega. Määruse nr 1305/2013 art 19 lg 3 järgi võib

põllumajandustootja majapidamise liikmeks pidada füüsilist või juriidilist isikut või füüsiliste

või juriidiliste isikute rühma, olenemata sellest, missugune õiguslik seisund sellele rühmale ja

rühma liikmetele on siseriikliku õigusega antud, välja arvatud põllumajandusettevõtte

töötajad. PRIA on eeltoodud sätetele tuginedes õigesti käsitlenud ühe taotlejana ettevõtteid,

kes tegutsevad sisuliselt ühe majandusüksusena, on üksteisest sõltuvad, st tegutsevad üksteise

toel ning kasutavad varasid ühiselt (PRIA otsuse p 2.1.1). Vaidlus puudub, et mõlemad OÜ-d

tegutsevad samal Jõgevamaa aadressil ning on registreeritud samale Tartu aadressile. Toetuse

saajate esindajad on abikaasad. OÜ-d kasutavad ilma selle eest tasu maksmata ettevõtluseks

juhatuse liikmete ühisomandis olevat kinnistut ning Krista Toom on Kuido Toomile kuuluva

Kaster OÜ raamatupidaja. Nõustuda võib PRIA otsuses tooduga ka selles, et abikaasade

ühisomandis oleva maa väärtus on toetuse kaasabil kinnistule hooneid ehitades ilmselt

tõusnud. Ka on PRIA kontrollaktis tuvastanud OÜde ja nende esindajate omavahelise tööalase

abistamise (kontrollakti lk 35), üksteisele laenude andmise ning üksteise arvete tasumise

(kontrollakti lk 36p).

20. Ringkonnakohus nõustub PRIA ja halduskohtuga, et eelviidatud asjaolud kogumis

võimaldavad järeldada, et OÜ-del on ühised majanduslikud huvid ning nad tegutsevad ühise

majandustegevuse arendamise ja kulude optimeerimise nimel ühe majandusüksusena. Seega

kuigi formaalselt on Maajõud OÜ puhul toetustaotluse nõuded täidetud, ei vasta see meetme

määruse eesmärgile (objektiivne koosseis). OÜ-de ja nende esindajate omavaheliste

majanduslike suhete iseloom koosmõjus Maajõud OÜ registrisse kandmisega vahetult enne

toetustaotluse esitamist lubab järeldada ka tahet saada ühenduse õigusnormidest tulenev eelis,

luues kunstlikult selle saavutamiseks vajalikud tingimused (subjektiivne koosseis).

Ringkonnakohus peab seejuures oluliseks ka seda, et OÜ Mesikar juhatuse liige Krista Toom

osales PRIA ametnikuna meetme määruse ja menetlemisel kasutatavate tööjuhiste

4Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus – EIS

, lk-d 3, 11.

kujundamisel ning pidi seetõttu olema teadlik Maajõud OÜ taotluse vastuolust meetme

määruse eesmärkidega.

21. Halduskohus leidis õigesti, et kuna Maajõud OÜ taotlus ei kuulunud eeltoodust

tulenevalt toetuskõlblikkuse kriteeriumide rikkumise tõttu rahuldamisele, ei oma teised

vaidlustatud otsuses käsitletud kaebaja I rikkumised (ehitise pindala kohta valeandmete

esitamine ja müügitulu tingimuste mittenõuetekohane täitmine) otsuse õiguspärasuse

seisukohast tähtsust. Seetõttu ei pea ka ringkonnakohus vajalikuks vastavatel rikkumistel

täiendavalt peatuda. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga toetuse saaja

õiguspärase ootuse ja PRIA kaalutlusõiguse küsimustes (halduskohtu otsuse p 24 ning p-d 25-

27). Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 35 lg 1 järgi taotletud toetust ei

maksta või see tühistatakse täielikult, kui toetuskõlblikkuse kriteeriume ei täideta. PRIA-l

seega toetuse tagasinõudmisel kaalumisruumi ei olnud.

II

22. OÜ Mesikar ei vaidlusta apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse järeldust, et kaebaja ei

täitnud taotluse esitamisele järgneva teise majandusaasta lõpuks meetme määruse § 14 lg 2

p-st 5 tulenevat omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu või alternatiivselt p-s 7

sätestatud põllumajandusliku standardkogutoodangu väärtuse nõuet. Seda arvestades ei

kontrolli ringkonnakohus vastustaja seisukohta, mille järgi tuvastas halduskohus

majandusaasta, mille lõpuks pidi kaebaja saavutama meetme määruses sätestatud müügitulu,

ebaõigesti. Sõltumata tõlgendustest jõudsid nii halduskohus kui vastustaja samale seisukohale

selles, et tegemist oli meetme määruse rikkumisega.

23. OÜ Mesikar on seisukohal, et vastustajal oli müügitulu täitmise nõude rikkumise

tuvastamisel toetuse tagasiküsimisel kaalutlusõigus. Toetussumma tervikuna tagasinõudmine

ei oleks kaebaja II arvates kooskõlas õiguskindluse põhimõttega ning vastustajal olnuks õigus

küsida toetust tagasi vaid proportsionaalselt saavutamata jäänud müügituluga.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb siinkohal arvestada, et meetme määruses ettenähtud

müügitulu saavutamata jätmine ei olnud kaebaja II ainus rikkumine. PRIA heitis vaidlustatud

otsuses OÜ-le Mesikar ette ka äriplaanis kavandatud tegevuse (mesindushoone ehitamine)

kohustavas mahus ellu viimata jätmist ning ebaõigete andmete esitamist investeeringuobjekti

kohta (PRIA otsuse p-d 2.2, 2.3). Toetus määrati taotluses ettenähtud tegevusteks

(mesindushoone ehitamine, mesitarude ja mesilasperede ostmine) kogumis. Seega tuli

vastustajal toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamisel arvestada samuti kõiki kaebaja II

rikkumisi kogumis.

24. OÜ Mesikar ei vaidlusta apellatsioonkaebuses ka halduskohtu järeldust, et meetme

määruse § 14 lg 1 p-st 2 tulenevalt pidi mesindushoone olema hiljemalt 09.01.2018 valmis

ehitatud. Küll aga ei nõustu ta halduskohtu seisukohaga selles, et tõendatud ei ole ehitise

täielik valmimine nõutud tähtajaks. Kaebaja II hinnangul jättis halduskohus põhjendamatult

arvestamata 20.01.2023. a kaebuse lisas 11 ehitustegevust ja ehitise valmimist tõendavad

fotod. Ka sidus halduskohus ebaõigesti ehitusinvesteeringu elluviimise tingimuse täidetuse

kasutusloa olemasoluga. Määruse eesmärgiks on eelkõige kasutusvalmis investeeringu

sihipärane kasutamine.

25. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebuse lisana esitatud fotod (I kd, tl 154-162) ei

kinnita investeeringu tähtaegset elluviimist. Need kajastavad pooleli olevat ehitustegevust

2017. aastal. Halduskohus leidis õigesti, et üksnes ehitustegevusega tegelemine ja hoone

karkassi valmimine ei ole piisav lugemaks ehitustegevust ellu viiduks. Vastasel korral piisaks

vaid ehitustegevusega tegelemisest ning hoone tegelik eesmärgipärane kasutatavus ja

kehtestatud tingimustele vastavus ei omaks kohustuse täitmisel mingit rolli.

26. Sihipärase kasutuse tõendamiseks esitas kaebaja koos apellatsioonkaebusega ka fotod

(lisad 1-6). Lisadel 1-3 on fotod meekäitlushoone erinevatest ruumidest väidetavalt

11.12.2018 seisuga ning lisadel 4-6 fotod meekäitlushoone erinevatest ruumidest väidetavalt

15.03.2025 seisuga. Ringkonnakohus tagastab fotod kaebajale. Ringkonnakohus möönab küll

seda, et fotodel on näha riistad, mida saab kasutada mee käitlemiseks, kuid fotod ei ole

dateeritud. Kaebaja väitel on need tehtud talvel ja varakevadel, mil mee käitlemist faktiliselt

ei toimunud. Seega ei saa fotod tõendada ka ruumide faktilist sihipärast kasutust

meekäitlemise otstarbel. Ühtlasi ei anna fotod ülevaadet hoone kõigi ruumide pinna kasutuse

kohta.

27. OÜ Mesikar ei ole nõus halduskohtu etteheitega, mille kohaselt pidanuks kaebaja ehitise

pindala, kasutusviisi ja ehitamisega seotud asjaolude muutumisel muudatustest PRIA-t

teavitama (otsuse p 41). Kaebaja II rõhutab, et ta ei ole hoone kasutusviisi muutnud isegi kui

ta ehitas elumajale sarnase konstruktsiooniga meekäitlushoone. Hoonealuse pinna

muutmisest teavitamata jätmine ei ole oluline rikkumine.

28. Vaidlus puudub, et 17.06.2016. a taotluses oli ehitatava mesindushoone pindalaks 47 m2.

OÜ Mesikar esitas PRIA-le 20.02.2018 muudatustaotluse nr 13-30.1/18/127, millega teatas

mesindushoone muudetavaks pindalaks 56 m2. Seega pidas ka kaebaja II ise hoonealuse pinna

muutumist ELÜPS ning meetme määruse mõistes asjaoluks, millest tuli PRIA-t teavitada.

Vaidlust ei ole ka selle üle, et PRIA tuvastas täiendava kontrolli raames mesindushoone

pindalaks hoopis 70 m2, kusjuures ka ehitisregistris 31.03.2021. a ehitusloa taotlusel olevad

andmed kinnitavad ehitise, ehitisealuse pinnaga 70 m2 ehitamist (vt kontrolliaruande lk 15, I

kd tl 118). Kaebaja II 21.05.2021. a vastuses PRIA päringule selgitatakse, et ehitusloa taotluse

ehitisregistrisse sisestamist alustas kaebaja II juba 2017. a oktoobris (I kd tl 106p).

Ringkonnakohus nõustub kontrolliaruandes tehtud järeldusega, et seega pidi kaebajal II juba

muudatustaotluse esitamise ajaks olema ehitusprojekt ja teadmine sellest, mida arvestatakse

ehitusaluseks pinnaks (I kd tl 118p). PRIA poolt tuvastatud asjaolud viitavad sellele,

mesindushoone õigest pinnast teavitamata jätmine ei olnud pelgalt hooletus, vaid õigete

asjaolude teadlik varjamine.

29. PRIA tegi kontrolli käigus kindlaks ka selle, et kaebaja II meekäitlushoone sarnaneb

konstruktsioonilt pigem elumajale kui lao- või tootmishoonele. Ehitisregistrist nähtub, et

hoone ehitisealune pind on 70 m2, ehitisel on 2 korrust ning köetavat pinda 100,1 m2. Ehitise

ülakorrusel asub terrass ning ehitis sarnaneb ka ringkonnakohtu hinnangul nii seest kui väljast

pigem elumaja kui tootmis- või laohoonega. Vaieldamatult on sellise hoone ehitamine

kulukam kui ühekorruselise lihtsa kujuga ehitise püstitamine. Lao- ja tootmishooneks sellise

ehitise püstitamine, mida saab hõlpsasti kasutusele võtta ka elumajana, tekitab tõsise kahtluse

hoone tegelikus hilisemas kasutusotstarbes. Kuna elumajale iseloomuliku konstruktsiooniga

ehitise lao- või tootmishooneks ehitamine ei ole tavapärane, pidanuks kaebaja PRIA-t sellise

hoone rajamise plaanist teavitama ning rajamist vajadusel ka põhjendama.

30. ELÜPS § 76 lg 3 p 2 järgi peab maaelu arengu toetuse taotleja teavitama taotlust

menetlevat asutust viivitamata toetuse taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või

ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada toetuse taotluse kohta otsuse tegemist. Ka meetme

määruse § 14 lg 4 p 8 järgi on toetuse saaja kohustatud teavitama PRIA-t viivitamata taotluses

esitatud või investeeringuobjektiga seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist

takistavast asjaolust. Selleks on ka andmed ehitatava hoone pinna ja/või kasutusviisi

muutumise kohta. Kaebaja rikkus PRIA-t teavitamata jättes eelviidatud selget kohustust.

Seega on halduskohtu etteheide kaebajale õigustatud. See, et esialgsest suurema pinnaga või

elumajale sarnaneva konstruktsiooniga hoone püstitamine ei mõjuta kaebaja arvates äriplaani

realiseerimise võimalikkust, ei oma kaebaja teavitamiskohustuse rikkumise kontekstis

tähtsust.

31. OÜ Mesikar väitel rikkus halduskohus uurimiskohustust, kui ei kohustanud kaebajat II

esitama täiendavaid dokumentaalseid tõendeid hoone kasutusviisi kohta ega kogunud

tõendeid omal algatusel. Ringkonnakohtu hinnangul tegi halduskohus kogutud tõendite alusel

õige järelduse, mida ei muutnuks ka täiendavate tõendite väljanõudmine. Nagu

ringkonnakohus eelnevalt selgitas, ei viinud ka kaebaja II poolt ringkonnakohtule esitatud

fotod (vt käesoleva otsuse p 26) järeldusele, et hoonet kasutati sihipäraselt.

32. Halduskohus nõustus PRIA seisukohtade ja kriitikaga OÜ Mesikar teiseks

investeeringuks olnud mesitarude ja mesilasperede soetamise kohustuse ning puukooli

rajamise kohustuse ja maakasutuse mittenõuetekohase täitmise kohta (otsuse p 39). Kuna

kaebaja II halduskohtu seisukohale apellatsioonkaebuses vastu ei vaielnud, ringkonnakohus

sellel teemal ei peatu.

33. Ringkonnakohus nõustub kokkuvõtlikult halduskohtu seisukohaga (otsuse p 41) selles, et

OÜ Mesikar rikkus toetuskõlblikkuse tingimusi ning tegemist oli sedavõrd olulise

rikkumisega, mis ei anna alust toetuse osaliseks tagasinõudmiseks.

III

34. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus Maajõud OÜ ja OÜ Mesikar

apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 14.02.2025. a otsuse muutmata.

Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

ringkonnakohus teeb otsuse kaebajate I ja II kahjuks ning vastustaja ei ole menetluskulude

taotlust esitanud, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)