3-24-2185/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Kaire Pikamäe, Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-2185

Haldusasi

X.X.-i kaebus Elva Vallavalitsuse 16. aprilli 2024. a

korralduse nr 160 ja 25. juuni 2024. a korralduse nr

309 (vaideotsus) tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31. märtsi 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja / kaebaja – X.X.

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. märtsi 2025. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X.-ile kuulub kinnistu asukohaga XXX . Kinnistu asub Liivaku paisjärve kaldal,

mille omanik on XXX . Kaebaja soovis paigaldada enda kinnistul asuva elamu

keskkonnasõbralikuks ja säästlikuks kütmiseks Liivaku paisjärve põhja maasoojussüsteemi

kontuuri (torustiku).

2. X.X. esitas Keskkonnaametile veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotluse,

mille alusel Keskkonnaamet registreeris 4. jaanuar 2024 kaebaja soovitud tegevuse, s.o

maasoojussüsteemi veekogusse paigaldamise. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringul

on kõrvaltingimusena märgitud: „Kui kavandatav tegevus toimub võõral maatükil, siis peab

registreeringu taotleja saama nõusoleku maaomanikult (Elva Vallavalitsus).“.

3. X.X. esitas Elva vallale taotluse Liivaku paisjärve maasoojussüsteemi paigaldamiseks

vajaliku nõusoleku saamiseks.

4. Elva Vallavalitsus otsustas 16. aprilli 2024. a korraldusega nr 160 „Loa mitteandmine

vallavara koormamiseks“ mitte lubada kaebajal ehitada vallale kuuluvasse Liivaku paisjärve

tehnorajatist,- maasoojussüsteemi.

5. X.X. esitas 16. aprilli 2024. a korralduse nr 160 vaidlustamiseks vaide, mis jäeti 25. juuni

2024. a korraldusega nr 309 rahuldamata.

6. X.X. esitas 25. juulil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada

korraldused nr 160 ja 309. Kaebaja hinnangul on korraldus nr 160 haldusakt, mis ei ole

õiguspärane. Korraldus on põhjendamata ja rikuti uurimispõhimõtet. Vaideotsusega puudusi

ei kõrvaldatud. Korraldus nr 160 on korralduses endas märgitu kohaselt antud kohaliku

omavalitsuse korralduse (KOKS) § 30 lg 1 p 2 ja Elva vallavara valitsemise korra § 23 lg 1

alusel. KOKS § 30 lg 1 p 2 sätestab, et valla- või linnavalitsus lahendab ja korraldab kohaliku

elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla või linna põhimäärusega on

pandud täitmiseks valitsusele. Elva vallavara valitsemise korra § 23 lg 1 sätestab, et vallavara

koormamise otsustab vallavalitsus, kui koormamine tuleneb seadusest või koormatakse

kinnisasja tehnorajatise talumiseks. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus haldusorgan

reguleerib korraldusega isiku õigusi puudutavat üksikjuhtumit. Tegemist on haldusaktiga,

mille andmine on vastustaja enda õigusaktis ette nähtud.

7. Tartu Halduskohus tagastas 31. märtsi 2025. a

määrusega

kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse

puudumise tõttu järgmiste põhjendustega.

7.1. Praeguses asjas on vaidluse all, kas XXX Liivaku paisjärve omanikuna keeldus

õiguspäraselt kaebajale nõusoleku andmisest antud veekogusse maasoojussüsteemi

paigaldamiseks. Veeseaduse (VeeS) § 196 lg 2 p 7 kohaselt on maasoojussüsteemi

veekogusse paigaldamine veekeskkonnariskiga tegevus ja see tuleb registreerida. VeeS § 196

lg 1 kohaselt annab veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine õiguse sama §-i lg-s 2

nimetatud üheks või mitmeks tegevuseks, s.o antud juhul maasoojussüsteemi veekogusse

paigaldamiseks. Küll aga on registreeringu üheks kõrvaltingimuseks, et kui tegevus toimub

võõral maatükil, siis peab registreeringu taotleja saama nõusoleku maaomanikult.

7.2. Tegemist on eraõigusliku vaidlusega. Kaebaja poolt Liivaku paisjärve maasoojussüsteemi

paigaldamine riivaks Elva valla kui selle veekogu omaniku omandiõigust. Omand on

asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi isiku täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on

õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste

rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad AÕS §

68 lg 2 järgi olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Kinnisomandi

kitsendused on AÕS § 140 järgi seadusjärgsed või need seatakse kohtulahendi või tehinguga.

7.3. Olukorras, kus üks isik on kohustatud oma kinnisasjal kitsenduse talumiseks nõusoleku

andma, saab maakohus selle nõusoleku tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ja

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg 1 esimese lause alusel asendada. Vaatamata sellele,

et Liivaku paisjärv ei ole eraomandis, vaid kuulub kohalikule omavalitsusele, on tegemist

oma olemuselt siiski tsiviilõigusliku vaidlusega ning taoline nõue tuleb lahendada maakohtus.

Praegusel juhul ei ole põhjendatud eraõigusliku regulatsiooni asendamine avalik-õiguslikuga

ning kaebajal tuleb oma õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses maakohtus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. X.X. esitas määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada ja saata

kaebus halduskohtule menetluse võtmise otsustamiseks järgmistel põhjendustel.

7.1. Korralduse nr 160 peale esitatud kaebuse lahendamine on halduskohtu pädevuses. XXX

ei ole korraldusega nr 160 otsustanud ainult mitte anda nõusolekut paisjärve torustiku

paigaldamiseks ehk oma kinnisasja koormamiseks. XXX keelas kaebajal ka ehitamise. Kui

vastustaja lahendas korraldusega nr 160 ehitusõiguse ja nõusoleku andmise korraga, siis

tulnuks see ka korrektselt vormistada. Paisjärve koormamiseks nõusoleku andmisele eelnev

haldusmenetlus peab igal juhul alluma halduskohtulikule kontrollile.

7.2. Riigikohtu praktikas on selgitatud, et kui tsiviilõigusliku tahteavalduse kujunemist

reguleerivad avaliku õiguse normid, on tegemist avalik-õigusliku menetluse ja selle raames

haldusakti andmisega (RKKKo 1-22-3155/132, p 49; RKHKo, 3-3-1-72-13, p 12).

7.3. Korraldus nr 160 ei ole selge ega üheselt mõistetav. Kui nõustuda halduskohtu

määrusega, toob see kaasa olukorra, kus kaebajal ei ole võimalik ehitada maasoojussüsteemi

enam isegi mitte sel juhul, kui vastustaja nõusolek paisjärve koormamiseks asendatakse

maakohtu otsusega. Ehitusõiguse välistamine korraldusega nr 160 on vaieldamatult

ebaseaduslik, kuna vastustaja ei ole seda küsimust lahus nõusoleku andmisest üldse

käsitlenud. Seetõttu on jäetud teostamata kõik haldusakti seaduslikkuseks vajalikud sammud.

9. XXX nõustus määruskaebusele esitatud vastuses halduskohtu seisukohtadega, et

kaebuses tõstatud küsimused tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse raames.

Vallavalitsuse nõusolek on vajalik asjaõigusseaduse (AÕS) § 158 lg 1 ja lg 3 kohaselt,

kuna X.X. soovib tehnovõrku või -rajatist rajada Elva vallale kuuluvasse järve (valla

omand). Vallavalitsus keeldus nõusoleku andmisest ehk X.X.-iga kokkuleppe

sõlmimisest AÕS § 158 lg 3 esimese lause kohaselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

11. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringust nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks

maasoojussüsteemi paigaldamine Elva vallale kuuluvasse Liivaku paisjärve.

Keskkonnaamet seadis registreeringu kõrvaltingimusena, et kavandatava tegevuse

võõral maatükil toimumise korral peab taotleja saama nõusoleku maaomanikult (Elva

Vallavalitsus). Kaebaja esitas Elva Vallavalitsusele taotluse nõusoleku saamiseks ja

Elva Vallavalitsus lahendas taotluse korraldusega nr 160 „Loa mitteandmine vallavara

koormamiseks“, millega korraldas mitte lubada kaebajal ehitada vallale kuuluvasse

Liivaku paisjärve tehnorajatist,-maasoojussüsteemi.

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et nõusoleku saamine võõral maal

tegutsemiseks on oma olemuselt eraõiguslik. Halduskohtul ei ole pädevust lahendada

kaebaja ja valla vahelist eraõiguslikku vaidlust ega tühistada kinnisasja omaniku

otsustust, millega kinnisasja omanik ei ole andnud nõusolekut enda kinnisasjale

kaebaja taotletud tegevuseks.

13. Ringkonnakohtu hinnangul on Elva Vallavalitsuse korraldusest nr 160 mõistetav,

et XXX Liivaku paisjärve omanikuna on lahendanud Liivaku paisjärve planeeritava

tegevusega seotud nõusoleku saamise küsimust. Korraldus on sisustatud selgitustega,

miks vald ei pea enda vara koormamist kaebaja soovitud maasoojussüsteemi

talumiseks põhjendatuks. Kuigi korralduses on viidatud ehitamisele, nähtub korralduse

tervikpildist, et vald on keeldunud nõusoleku andmisest oma kinnisasja

koormamiseks. Vastuses määruskaebusele on XXX samuti selgitanud, et X.X.

soovib tehnovõrku või -rajatist rajada Elva vallale kuuluvasse järve (valla omand) ning

vallavalitsus keeldus nõusoleku andmisest.

14. Kaebaja viide Riigikohtu lahenditele (RKKKo 1-22-3155/132, p 49 ja RKHKo 3-

3-1-72-13, p 12) ei ole praegusel juhul asjakohased. Riigikohus on eelmärgitud asjades

märkinud, et kui tsiviilõigusliku tahteavalduse kujunemist reguleerivad avaliku õiguse

normid, siis on tegemist avalik-õigusliku menetlusega ja selle raames haldusakti

andmisega. Eeltoodud lahendites ei ole käsitlenud aga olukorda, mis puudutab

nõusoleku saamist valla omandisse kuuluva kinnisasja koormamiseks kaebaja

soovitud viisil. Vaidlustatud korralduses märgitu kohaselt on küll keeldumine tehtud

KOKS § 30 lg 1 p 2 ja Elva vallavara valitsemise korra § 23 lg 1 alusel, kuid ainult see

ei anna alust lugeda asja lahendamist halduskohtu pädevusse. Eelmärgitud normid

annavad vallavara koormamise otsustusõiguse vallavalitsusele, kui vallavara

koormamine tuleneb seadusest või koormatakse kinnisasja tehnorajatise talumiseks.

Ringkonnakohus leiab, et vaadata tuleb aga asja olemust, kas on põhjendatud

eraõigusliku regulatsiooni asendamine avalik-õiguslikuga. Põhiseaduse § 32 sätestab,

et omand on puutumatu ja võrselt kaitstud. AÕS § 68 lg 1 järgi isiku täielik õiguslik

võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda

kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede

kõrvaldamist. AÕS § 158 lg 3 kohaselt reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -

rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata,

määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi

seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtuga, et oma olemuselt on kinnisasja koormamiseks nõusolekust

keeldumine tsiviilõiguslik vaidlus ning taoline nõue tuleb lahendada maakohtus.

15. Eeltoodust lähtudes jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.

märtsi 2025. a määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)