3-25-3453/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3453

Määruse kuupäev

29. oktoober 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses tema tervise kahjustamisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Kuulutada haldusasja menetlus Viru Vangla 21. oktoobril 2025 esitatud

videosalvestise osas kinniseks.

3. Keelata kaebajal tutvuda Viru Vangla 21. oktoobril 2025 esitatud videosalvestisega ja

saada sellest koopiaid.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 121 lg 4, § 79 lg 5, § 88 lg 5 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa

esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 18. augustil 2025 Viru Vanglale taotluse mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses tema tervise kahjustamisega. Kaebaja istus 16. augustil 2025 kella 11.30

ajal tootmishoone sööklas vangla toolile, tooli metallist jalad läksid katki ning kaebaja kukkus

põrandale. Kaebaja tundis kukkumise tagajärjena valu puusa piirkonnas vasakul pool ning

talle tekkis paremale jalale hematoom.

2. Viru Vangla jättis 10. oktoobri 2025. a otsusega nr 1-9/3-25/77-2 kaebaja kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata. Ebamõistlik oleks väita, et vangla hoolsuskohustus hõlmab igal

ajahetkel inventari korrashoiu kontrollimist. Kaebaja pühkis enne toolile istumist seda

rätikuga ega tuvastanud selle käigus, et tool oleks vigane. Seega ei olnud probleemi tooli

seisukorraga võimalik mõistlikul isikul tuvastada tooli nähes ega katsudes. Tooli purunemine

ja kaebaja kukkumise ennetamine oli vangla kontrolli alt väljas ehk ei esine kahju

hüvitamiseks vajalikku süü elementi.

3-25-3453

3. Kaebaja esitas 14. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot. Kaebaja istus 16. augustil 2025 Viru

Vanglas toolile, toolil tuli metallist jalg ära ning kaebaja kukkus põrandale. Kaebaja sai

vigastuse ja tundis valu vasaku jala ning puusa piirkonnas. Vangla peab tagama

kinnipeetavale tervisliku eluruumi ning vastutab kaebaja tervise kahjustamise eest. Kaebaja

palub Viru Vanglalt välja nõuda asjaga seonduv ettekanne ja videosalvestis 16. augusti 2025.

a sündmusest.

4. Viru Vangla esitas 21. oktoobril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid, sh kaebaja kirjeldatud tõendid. Vangla palub 16. augusti 2025. a

sündmust puudutava videosalvestise osas kuulutada haldusasja menetlus kinniseks ning

piirata kaebaja ligipääsu sellele.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus otsustab esmalt kaebuse tagastamise (I) ning seejärel piirab kaebaja ligipääsu Viru

Vangla esitatud tõendile (II).

I

6. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

7. Tervisekahju puhul tuleb riive intensiivsuse hindamisel lähtuda isikule saabunud

võimalikest negatiivsetest tagajärgedest ja tervisekahju ulatusest. Kaebaja kirjeldab, et toolilt

kukkumine põhjustas talle valu ning tal tekkis hematoom ehk verevalum. Seega ei saabunud

kaebajale kukkumisega tõsiseid vigastusi. Arvestades, et kaebajal tekkis väidetavalt üksnes

verevalum, siis sai toolilt kukkumine põhjustada talle lühiajalist valu ning mitte intensiivseid

kannatusi. Eeltoodut arvestades on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne.

8. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1

tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse

alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi

saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg

1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral.

Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu

halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud

kohtupraktika).

9. Vangistusseaduse § 41 lg 1 kohaselt koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema

inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või

ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Justiitsministri

13. juuni 2006. a määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 3 lg 1 p 4

kohaselt on vangla ülesanne tagada vanglas kinni peetavatele isikutele tervislik eluruum.

3-25-3453

Seega peab vangla tagama kinnipeetavatele nõuetekohased ja inimväärsed

kinnipidamistingimused. Eeltoodu aga ei tähenda, et vanglal oleks võimalik vältida iga vangla

inventari osaks oleva eseme tavapärast kulumist ning elulisi situatsioone, mis eseme

kulumisega võivad kaasneda, sh tooli kulumisest tingitud kukkumist. Kohtule esitatud

videosalvestisest 16. augusti 2025. a sündmuse kohta nähtub, et kaebaja puhastab enne toolile

istumist seda rätikuga ja liigutab tooli, seejärel istub kaebaja toolile, tooli jalad murduvad ning

kaebaja kukub toolilt põrandale. Kaebaja ei tuvastanud enne toolile istumist, et toolil esineks

mingeid puudusi ning samal põhjusel ei saanud seda mõistlikul viisil tuvastada ka vangla.

Samuti ei põhjustanud toolilt kukkumine kaebajale mittevaralist kahju. Videosalvestiselt ei

ilmne, et kaebajale oleks kaasnenud kukkumisega olulisi kannatusi või vigastusi. Kohus

nendib, et kaebaja võis kukkumisel mõningast valu tunda, kuid kaebaja tõuseb koheselt püsti,

liigutab ennast, kõnnib ning mõne aja pärast istub järgmisele toolile. Seega võisid kaebajale

kaasneda 16. augustil 2025 toolilt kukkumise tõttu teatud ebamugavused, kuid eeltooduga

kaebajale tekkinud kahjulikud tagajärjed piirduvad. Kaebajale ei ole tegelikku tervisekahju

kaasnenud. Kuna kaebajale ei ole kahju tekkinud, siis puudub alus rahalise hüvitise

väljamõistmiseks või rahalise hüvitise asemel vangla tegevuse õigusvastasuse

kindlakstegemiseks (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 19. juuni 2025. a otsus asjas nr

3-22-1384, p-d 13 ja 14). Seega on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

II

11. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab

kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks,

kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse

või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe

kaitseks. Tuginedes HKMS § 79 lg 1 p-le 1 võib kinniseks kuulutatud menetluses

menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi

julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe

hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 2

kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik

üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise

õigusest olla menetlustoimingu juures.

12. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb Viru Vangla 21. oktoobril 2025 esitatud

videosalvestise osas menetlus asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks

kinniseks kuulutada ning piirata esitatud tõendile kaebaja ligipääsu. Avaliku teabe seaduse §

35 lg 1 p 9 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teabeks teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse

kohta. Kuna videosalvestise vaatlus võimaldaks kaebajal näha Viru Vangla kaamerate

vaateulatust ja vaatenurki ning tutvuda salvestiste kvaliteedi ja resolutsiooniga, sisaldab

vangla esitatud tõend teavet turvasüsteemide kohta, mille kaebajale avalikustamine ei ole

põhjendatud. Kaebajale teabele ligipääsu võimaldamine ohustab vangla julgeolekut. Viru

Vangla huvi saladuse hoidmiseks kaalub üles kaebaja huvi videosalvestisega tutvuda.

Videosalvestisel kajastuva sündmuse kokkuvõtlik kirjeldus nähtub haldusasja materjalidest

ning kaebajal on sel viisil võimalik videosalvestise sisuga tutvuda.

3-25-3453

13. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud

juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki

toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba toimikuga

tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2014. a

määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 8). Praegusel juhul on saladuse hoidmine võimalik tagada

HKMS § 88 lg 2 alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse piiramise

kaudu.

14. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus haldusasja menetluse Viru Vangla 21. oktoobril

2025 esitatud videosalvestise osas kinniseks ning keelab kaebajal eelnimetatud tõendiga

tutvuda ja saada sellest koopiaid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider