2-24-146941/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtujurist

Kohtunik

Laura Otto

Ants Mailend

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.10.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-146941

Tsiviilasi

Lennuabi OÜ hagi Finnair OYJ vastu võlgnevuse

ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

3027,66 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Lennuabi OÜ (registrikood 14065010),

lepinguline esindaja Nele Mals

Kostja Finnair OYJ (välisriigi kood 0108023-3

LEI), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Timo Kullerkupp ja Kai Villemson ning

vandeadvokaadi abi Mikk Ilves

Menetlusliik

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja Lennuabi OÜ hagist osaline loobumine reisijaga RP seotud

põhinõudest summas 250 eurot, sissenõudmiskuludest summas 40 eurot ja

põhinõudelt arvestatud viiviste osas ning lõpetada selles osas menetlus.

2. Rahuldada hagi.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue summas 2200 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivised summas 57,90 eurot ja sissenõudmiskulud summas 200 eurot.

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras arvestatuna põhinõudelt 2200 eurot alates 15.03.2025 kuni

võlgnevuse täieliku tasumiseni.

5. Määrata hageja menetluskulud 60% ulatuses kostja kanda. Ülejäänud

menetluskulud määrata poolte endi kanda.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 852 eurot.

7. Kostja on kohustatud maksma hagejale viivist menetluskulude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Juhindudes TsMS § 442 lg-st 10 ja § 637 lg-st 21, ei anna kohus luba käesoleva kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult siis, kui on täidetud TsMS § 637 lg

21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. Lennuabi OÜ (hageja) esitas 20.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Finnair OYJ (kostja) vastu 3120 euro saamiseks. Kostja esitas nõudele vastuväite.

Pärnu Maakohus lõpetas 20.02.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle

menetlemiseks Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 14.03.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu lennu hilinemise

hüvitise, sissenõudmiskulu ja viivise väljamõistmiseks. Parandatud hagiavaldus digitoimiku

lk dtl 92.

3. Hagiavaldus põhineb järgmistel lendudel:

1) SK reisis 11.05.2024 kostja opereeritaval lennul AY1024 suunaga Tallinn-Helsinki-

Delhi. Lend pidi saabuma 11.05.2024 kell 17:50, kuid hilines väljumisel 53 minutit

ja saabus 46 minutilise hilinemisega Helsingisse 11.05.2024 kell 18:36. Nimetatud

hilinemise tõttu jäi reisija maha 11.05.2024 kell 18:30 väljuvast Helsingi-Delhi

lennust ning jõudis sihtkohta järgmisel päeval, s.o 12.05.2024, kuigi pidi sihtkohta

jõudma 11.05.2024 kell 05:20. Lennu vahemaa Tallinn - Delhi vahel on 5200 km.

2) RP reisis 20.05.2024 kostja opereeritaval lennul AY1256 suunaga Budapest-

Helsinki-Tartu. Lend AY1256 pidi saabuma 20.05.2024 kell 22:15, kuid hilines

väljumisel 3 tundi ja saabus Helsingisse 21.05.2024 kell 00:55. Nimetatud hilinemise

tõttu jäi reisija maha 21.05.2024 kell 23:55 väljuvast Helsingi-Tartu lennust ning

2 (9)

jõudis sihtkohta üle 6 tunni hiljem, kuigi pidi sihtkohta jõudma 21.05.2014 kell

00:40. Lennu vahemaa Budapest -Tartu vahel on 1 305 km.

3) PM ja SS reisisid 03.06.2024 kostja opereeritaval lennul AY1020 suunaga Tallinn-

Helsinki-London. Lend AY1020 pidi saabuma 03.06.2024 kell 15:25, kuid hilines

väljumisel 43 minutit ja saabus 39 minutilise hilinemisega Helsingisse 03.06.2024

kell 16:04. Nimetatud hilinemise tõttu jäid reisijad maha 03.06.2024 kell 16:00

väljuvast Helsingi-London lennust ning jõudsid sihtkohta üle 3,5 tunni hiljem

03.06.2024 kell 20.40, kuigi pidid sihtkohta jõudma 03.06.2024 kell 17:05. Lennu

vahemaa Tallinn-London vahel on 1879 km.

4) MN reisis 06.06.2024 kostja opereeritaval lennul AY1020 suunaga Tallinn-Helsinki-

Edinburgh. Lend AY1020 pidi saabuma 06.06.2024 kell 15:25, kuid hilines

väljumisel 1 tund 27 minutit ja saabus Helsingisse 06.06.2024 kell 16:48. Nimetatud

hilinemise tõttu jäi reisija maha 06.06.2024 kell 16:30 väljuvast Helsingi- Edinburgh

lennust ning jõudis sihtkohta järgmisel päeval, s.o 07.06.2024, kuigi pidi sihtkohta

jõudma 06.06.2024 kell 17:15. Lennu vahemaa Tallinn- Edinburgh vahel on 1705

km.

5) RH reisis 21.06.2024 kostja opereeritaval lennul AY1602 suunaga Nice-Helsinki-

Tallinn. Lend AY1602 pidi saabuma 21.06.2024 kell 15:35, kuid hilines väljumisel

58 minutit ja saabus Helsingisse 21.06.2024 kell 16:06. Nimetatud hilinemise tõttu

jäi reisija maha 21.06.2024 kell 16:35 väljuvast Helsingi- Tallinn lennust ning jõudis

sihtkohta üle 4,5 tunni hiljem 21.06.2024 kell 21.30, kuigi pidi sihtkohta jõudma

21.06.2024 kell 16:55. Lennu vahemaa Nice-Tallinn vahel on 2,120 km.

4. Eelnimetatud lendude puhul jõudsid reisijad sihtpunkti enam kui 3 tunnise hilinemisega ning

reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 lõige 1 punkti a)

alusel hüvitist 250 eurot, punkti b) alusel hüvitist 400 eurot ja punkti c) alusel hüvitist 600

eurot. Nõuded loovutati hagejale. Hageja nõuab 2450 euro väljamõistmist lennu hilinemise

eest, 240 euro väljamõistmist sissenõudmiskulu hüvitamiseks, 64,48 eurot sissenõutavaks

muutunud viivised ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra järgi arvestatud viivise

väljamõistmist kuni põhivõla rahuldamiseni.

5. Kostja vaidles 09.05.2025 hagile vastu (dtl 107):

1) Lend AY1024 hilines erakorralise asjaolu tõttu. Seda teenindama pidanud lennuki

hilinemise varasemal lennul põhjustasid Helsingi lennujaamas aset leidnud ehitustööd,

millest tingituna kehtestas lennujuhtimiskeskus Helsingi lennujaamas lennupiirangud.

Lisaks broneeris reisija pileti nii, et ümberistumisega lennule ei jäänud piisav ajavaru. .

Samas on kostja kasutusele võtnud kõik mõistlikud meetmed, et leevendada lennu

AY1024 hilinemisega kaasnenud tagajärgi. Vaidlusalune lend jõudis Helsingisse

kohaliku aja järgi 11.05.2024 kell 18.37. Kostja pakkus reisijale asenduslennuks lennu

AY121 suunal Helsingi-Delhi, mis väljus 12.05.2024 kohaliku aja järgi kell 18.33 ning

saabus 13.05.2024 kohaliku aja järgi kell 04.53.

2) Lend AY1256 suunal Budapest-Helsingi hilines erakorraliste asjaolude tõttu - seda

teostama pidanud õhusõiduki hilinenud saabumise, õhusõiduki defekti ja Budapesti

lennujaamas esinenud ilmastikuolude tõttu. Kostja on kasutusele võtnud kõik mõistlikud

meetmed, et leevendada lennu AY1256 hilinemisega kaasnenud tagajärgi. Vaidlusalune

lend jõudis Helsingisse kohaliku aja järgi 21.05.2024 kell 00.54. Kostja pakkus reisijale

asenduslennuks lennu AY1011 suunal Helsingi-Tallinn, mis väljus kohaliku aja järgi kell

05.59 ning saabus kell 06.27.

3 (9)

3) Lend AY1020 (03.06.2024 ja 06.06.2024) hilines erakorralise asjaolu tõttu. Viidatud

hilinemise põhjustasid perioodil 15.04.2024 kuni 12.06.2024 Helsingi lennujaamas aset

leidnud ehitustööd, millest tingituna kehtestas lennujuhtimiskeskus Helsingi lennujaamas

lennupiirangud. Lisaks broneeris reisija pileti nii, et ümberistumisega lennule ei jäänud

piisav ajavaru. Samas on kostja kasutusele võtnud kõik mõistlikud meetmed, et

leevendada lennu AY1020 hilinemisega kaasnenud tagajärgi. 03.06.2024 lend jõudis

Helsingisse kohaliku aja järgi kell 16.05. Asenduslennuks pakkus kostja lendu suunal

Helsingi-London, mis väljus Helsingist kohaliku aja järgi kell 19.54 ning saabus

kohaliku aja järgi kell 20.53. Seega hilinesid reisijad lõppsihtkohta üksnes 3 tundi ja 48

minutit. 06.06.2024 lend jõudis Helsingisse kohaliku aja järgi kell 16.49.

Asenduslennuks pakkus kostja lendu suunal Helsingi-Edinburgh, mis väljus Helsingist

07.06.2024 kohaliku aja järgi kell 06.51 ning saabus kohaliku aja järgi kell 07.34

4) Lend AY1602 suunal Nice-Helsingi hilines erakorraliste asjaolude tõttu. Viidatud

hilinemise põhjustasid lennujuhtimiskeskuse poolt kehtestatud piirangud. Kõnealuse

lennu teekonnal oli selle planeeritud väljumisajal väga tihe liiklus ning turvalisuse

kaalutlustel lükati lennu väljumine edasi. Kostja ei saanud vältida viidatud lennu

hilinemist. Samas on kostja kasutusele võtnud kõik mõistlikud meetmed, et leevendada

lennu AY1602 hilinemisega kaasnenud tagajärgi. 21.06.2024 lend AY1602 jõudis

Helsingisse kohaliku aja järgi kell 16.13. Kostja pakkus reisijale asenduslennuks

22.06.2024 lennu AY1011 suunal Helsingi-Tallinn, mis väljus kohaliku aja järgi kell

06.01 ning saabus kohaliku aja järgi kell 06.25.

Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et ei vastuta vaidlusaluste lendude hilinemise eest ning

hagi tuleb jätta rahuldamata.

6. Hageja nõustub kostja seisukohtadega seoses lennu AY1256 hilinemisega ning loobub

reisija RP hüvitise nõudest ja sellega seotud kõrvalkuludest (dtl 241). Muus osas hageja

kostja vastuväidetega ei nõustu.

7. Kumbki pool ei teatanud enda ärakuulamise soovist.

8. Kohus selgitas 17.09.2025 määruses lihtmenetluse korda ja määras tähtaja täiendava

seisukoha ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks (dtl 253).

Kohtu põhjendused

9. Hageja loobus 04.09.2025 menetlusdokumendis reisijaga RP seonduvast nõudest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Juhindudes TsMS § 428 lg

1 p-st 3, võtab kohus vastu hagist osalise loobumise reisijat RP puudutava põhinõude

summas 250 eurot, sissenõudmiskulude summas 40 eurot ja põhinõudelt arvestatud

viivisenõude osas ja lõpetab nende nõuete osas menetluse.

10. Kohus leiab, et ülejäänud osas tuleb hagi rahuldada ning põhjendab seda alljärgnevaga.

Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul vastavalt TsMS §

444 lg 2.

11. Reisijad on loovutanud oma nõuded hagejale. VÕS § 164 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib

võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või

osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus

võlausaldaja senise asemele. VÕS § 168 lg 2 kohaselt peab senine võlausaldaja uuele

võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. VÕS §

4 (9)

170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele

võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet

tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on

nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi

võlgnikule. VÕS § 171 lg 1 järgi võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks

vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid

senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.

12. Hüvitise nõude õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2014 määrus

nr 261/2004 (Määrus), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist

mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise

ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91. Nimetatud määruse

artikkel 7 (1) näeb ette, et reisijal on õigus hüvitisele kuni: 250 euro ulatuses kõikide kuni

1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri

pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste

lendude puhul; 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude

puhul. Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist

mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega. Seega määruse artiklile 7 lg

1 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude tühistamise puhul õigus

hüvitisele 600 euro ulatuses. Artikli 7 lg 2 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri

pikkuste lendude puhul, mis hilinevad alla nelja tunni lennuettevõtjal õigus vähendada

hüvitist 50%. Artikli 7 lg 4 kohaselt mõõdetakse vahemaid vahemaa mõõtmise

suurringjoone meetodil. Artikli 7 lg 3 järgi osutatud hüvitist makstakse sularahas,

elektroonilise pangaülekandena, pangakorralduse või pangatšekkidena või kirjalikul

kokkuleppel reisijaga reisitšekkides ja/või muudes teenustes.

13. Määruse artikkel 5 lõige 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise maksmisest,

kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks eeldust:

-

tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud ja

-

lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida lennutõrget.

Selle tähenduses võib erakorralisteks asjaoludeks pidada sündmusi, mis oma olemuselt või

põhjuselt ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema

tegeliku kontrolli alt.

14. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust järgmistes asjaoludes:

-

SK reisis 11.05.2024 kostja opereeritaval lennul AY1024 suunaga Tallinn-Helsinki-

Delhi. Lend pidi saabuma 11.05.2024 kell 17:50, kuid hilines väljumisel 53 minutit ja

saabus 46 minutilise hilinemisega Helsingisse 11.05.2024 kell 18:36. Reisija jäi maha

11.05.2024 kell 18:30 väljuvast Helsingi-Delhi lennust ning jõudis sihtkohta järgmisel

päeval, s.o 12.05.2024, kuigi pidi sihtkohta jõudma 11.05.2024 kell 05:20. Lennu

vahemaa oli 5200 km.

-

PM ja SS reisisid 03.06.2024 kostja opereeritaval lennul AY1020 suunaga Tallinn-

Helsinki-London. Lend AY1020 pidi saabuma 03.06.2024 kell 15:25, kuid hilines

väljumisel 43 minutit ja saabus 39 minutilise hilinemisega Helsingisse 03.06.2024 kell

16:04. Reisijad jäid maha 03.06.2024 kell 16:00 väljuvast Helsingi-London lennust ning

jõudsid sihtkohta üle 3,5 tunni hiljem 03.06.2024 kell 20.40, kuigi pidid sihtkohta

jõudma 03.06.2024 kell 17:05. Lennu vahemaa oli 1879 km.

-

MN reisis 06.06.2024 kostja opereeritaval lennul AY1020 suunaga Tallinn-Helsinki-

Edinburgh. Lend AY1020 pidi saabuma 06.06.2024 kell 15:25, kuid hilines väljumisel 1

5 (9)

tund 27 minutit ja saabus Helsingisse 06.06.2024 kell 16:48. Reisija jäi maha 06.06.2024

kell 16:30 väljuvast Helsingi- Edinburgh lennust ning jõudis sihtkohta järgmisel päeval,

s.o 07.06.2024, kuigi pidi sihtkohta jõudma 06.06.2024 kell 17:15. Lennu vahemaa oli

1705 km.

-

RH reisis 21.06.2024 kostja opereeritaval lennul AY1602 suunaga Nice-Helsinki-

Tallinn. Lend AY1602 pidi saabuma 21.06.2024 kell 15:35, kuid hilines väljumisel 58

minutit ja saabus Helsingisse 21.06.2024 kell 16:06. Reisija jäi maha 21.06.2024 kell

16:35 väljuvast Helsingi- Tallinn lennust ning jõudis sihtkohta üle 4,5 tunni hiljem

21.06.2024 kell 21.30, kuigi pidi sihtkohta jõudma 21.06.2024 kell 16:55. Lennu

vahemaa oli 2120 km.

-

Kõik eelnimetatud reisijad loovutasid oma hüvitise nõuded hagejale.

15. Alljärgnevalt analüüsib kohus iga lennuga seonduvat nõuet eraldi.

Lend AY1024 kuupäevaga 11.05.2025

16. Kostja vaidleb lennust AY1024 tulenevale nõudele vastu seoses asjaoluga, et reisija

hilinemise lõppsihtkohta põhjustasid lennuettevõtjast mittesõltuvad asjaolud. Nendeks olid

ehitustööd, millest tingituna kehtestas lennujuhtimiskeskus Helsingi lennujaamas

lennupiirangud. Lisaks broneeris reisija pileti nii, et ümberistumisega lennule ei jäänud

piisav ajavaru. Samuti on kostja veendunud, et võttis tarvitusele kõik mõistlikud meetmed

parima asenduslennu pakkumisel.

17. Hageja vaidles vastu, väites, et kostja oli ehitustöödest teadlik juba märtsis 2024, seega ei

olnud tegemist ettenägematu asjaoluga. Samuti ei võtnud kostja kasutusele kõiki vajalikke

meetmeid, et hilinemist vältida või selle tagajärgi leevendada. Kostja oleks saanud suunata

reisija varasemale Tallinn–Helsingi lennule või muule lennule, millega oleks reisija varem

sihtpunkti jõudnud. Lisaks märgib hageja, et lendude vaheline ümberistumisaeg 40 minutit

oli kostja enda määratud miinimumi piires.

18. Kohtu hinnangul ei olnud vaidlusaluse lennu hilinemist põhjustanud piirangud ootamatud

ega ettenägematud. Ehitustööd ja sellest tulenevad võimalikud lennupiirangud olid

kavandatud juba varem ja kestnud mitu nädalat, seega olid need kostja jaoks ettenähtavad ja

kestva iseloomuga, mille mõju vähendamiseks oli lennuettevõtjal aega reageerida.

19. Isegi juhul, kui pidada ehitustöödest tulenevaid lennujuhtimiskeskuse piiranguid

erakorraliseks asjaoluks, ei ole kostja tõendanud, et ta võttis kasutusele kõik vajalikud

meetmed Määruse art 5 lg 3 mõttes. Kostja teadis või pidi teadma, et samal perioodil

esinevad sagedased lennuviivitused Helsingis, kuid ei muutnud eelnevalt lennuaegu ega

pakkunud varasemat Tallinn–Helsingi lendu. Samuti ei tõendanud kostja, et ta uuris

võimalusi toimetada reisija sihtkohta muu lennuettevõtja kaudu varem kui järgmisel päeval.

Euroopa Kohus on selgitanud (C-74/19, p 61), et „kõik vajalikud meetmed“ hõlmavad ka

reisija ümberbroneerimist esimesel võimalusel, sh teise lennuettevõtjaga, kui see ei too kaasa

ebamõistlikke ohverdusi. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja pakutud

alternatiivlennud oleksid olnud tegelikult võimatud või et vabu kohti polnud.

20. Kohtu hinnangul ei saa reisijale ette heita liiga lühikest ümberistumisaega, kuna kostja

kodulehe järgi oli Schengeni alast mitte-Schengeni alasse lendude miinimumaeg 35 minutit

(dtl 238) ning broneeritud 40 minutit jäi selle piirangu piiresse.

Kostja oli ise vastutav, et tagada piisav ümberistumisaeg oma ühendlendudel. Mõistlikult

käituv vedaja peaks vältima pileti müümist jätkulennule kui lendude vahele jääv aeg on tema

hinnangul liiga lühike, et õigeaegselt jätkulennule jõuda.

6 (9)

21. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2004 määruse

261/2004 art 7(c) alusel kostjalt hageja kasuks välja hüvitis summas 600 eurot.

22. VÕS § 113(1) lg 1 alusel mõistab kohus nõude sissenõudmiskulude hüvitisena kostjalt

hageja kasuks välja 40 eurot.

Lend AY1020 kuupäevadega 03.06.2024 ja 06.06.2024

23. Kostja vaidleb lennust AY1020 tulenevatele nõuetele vastu seoses asjaoluga, et reisijate

hilinemise lõppsihtkohta põhjustasid lennuettevõtjast mittesõltuvad asjaolud. Nendeks olid

Helsingi lennujaamas aset leidnud ehitustööd, millest tingituna kehtestas

lennujuhtimiskeskus Helsingi lennujaamas lennupiirangud. Lisaks broneerisid reisijad

03.06.2024 kuupäevaga pileti nii, et ümberistumisega lennule ei jäänud piisav ajavaru.

Samuti on kostja veendunud, et võttis tarvituse kõik mõistlikud meetmed parima

asenduslennu pakkumisel.

24. Hageja vaidles vastu, leides, et kostja teadis Helsingi lennujaama renoveerimistöödest juba

enne 15.04.2024 ja lend AY1020 hilines igapäevaselt. Seega ei saa väita, et tegemist oli

ootamatu ja vältimatu erakorralise asjaoluga. Samuti ei võtnud kostja kasutusele kõiki

vajalikke meetmeid hilinemise vältimiseks ega pakkunud reisijatele varasemat Tallinna–

Helsingi lendu. Lisaks leiab hageja, et 35-minutiline ümberistumisaeg oli kostja enda

veebilehel kehtestatud miinimumi piires.

25. Eespool lennu AY1024 hilinemise põhjuste kohta esitatud hinnang (otsuse p 19) kehtib ka

siin. Vaidlusaluse lennu hilinemist põhjustanud ehitustöödest tulenevad piirangud ei olnud

erakorralised. Piirangute ettenähtavust tõendab ka hageja poolt esile toodud asjaolu, et lend

AY1020 hilines ehitustööde perioodil igapäevaselt (dtl 242).

26. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et ta võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed

Määruse art 5 lg 3 mõttes. Kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et ta oleks kaalunud

varasema Tallinna–Helsingi lennu pakkumist; teavitanud reisijaid perioodi kestvate

hilinemiste riskist; kohandanud lennugraafikut või personali kasutust ajutise lennuraja

sulgemise ajaks.

27. 35-minutiline ümberistumisaeg vastas kostja enese poolt avaldatud minimaalselt vajalikule

ajale. Hilinenud jõudmine väravasse ei olnud üldtingimuste rikkumine. Reisijad ei saanud

oma jätkulennule minna, kuna eelnev lend hilines kostja kontrolli all olnud põhjustel, mitte

nende enda tegevuse tõttu. Ümberistumise risk oli seotud vedaja graafikuga, mille

planeerimise eest vastutas kostja ise.

28. Kuna hüvitise tasumiseks on täitmata erakorraliste asjaolude esinemise eeldus, ei pea kohus

vajalikuks täiendavalt analüüsida, kas lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud

meetmed, et vältida lennutõrget. Isegi, kui viimasega nõustuda, ei vabasta see kostjat

vastutusest, kuna algne hilinemine ei olnud erakorraline ega täielikult vältimatu.

29. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2004 määruse

261/2004 art 7(b) alusel kostjalt hageja kasuks välja 1200 eurot (3x400).

30. VÕS § 113(1) lg 1 alusel mõistab kohus nõude sissenõudmiskulude hüvitisena kostjalt

hageja kasuks välja 120 eurot (3x40 eurot).

Lend AY1602 kuupäevaga 21.06.2024

7 (9)

31. Kostja vaidleb lennust AY1602 tulenevale nõudele vastu seoses asjaoluga, et reisija

hilinemise lõppsihtkohta põhjustasid lennuettevõtjast mittesõltuv asjaolu. Selleks oli

lennujuhtimiskeskuse poolt kehtestatud piirangud, kuivõrd viidatud lennu teekonnal oli selle

planeeritud väljumisajal väga tihe liiklus ning turvalisuse kaalutlustel lükati lennu väljumine

edasi. Samuti on kostja veendunud, et võttis tarvitusele kõik mõistlikud meetmed parima

asenduslennu pakkumisel.

32. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kostja piisavalt tõendanud, et lennu AY1602 hilinemise

otseseks põhjuseks olid lennujuhtimiskeskuse kehtestatud lennuliikluse piirangud Nice

lennujaamas, mis olid seotud lennuliikluse tiheduse ja turvalisusega.

Lisadest 27 ja 28 nähtub, et piirangud kehtisid just selle lennu planeeritud väljumise ajal.

Sellised lennujuhtimise piirangud ei ole oma olemuselt omased lennuettevõtja tavapärasele

tegevusele ning on tema kontrolli alt väljas. Seetõttu tuleb neid käsitada määruse tähenduses

erakorraliste asjaoludena.

33. Kohus nõustub, et kostja ei saanud vältida lennu AY1602 hilinemist, kuna väljumine sõltus

lennujuhtimiskeskuse otsusest, kuid kostja ei ole tõendanud, et ta oleks rakendanud kõiki

vajalikke meetmeid, et vähendada hilinemise mõju reisijale. Kostja ei tõendanud, et ta uuris

võimalusi toimetada reisija sihtkohta muu lennuettevõtja kaudu varem kui järgmisel päeval

(vt p 20 põhjendusi). Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja pakutud

alternatiivlennud, mis oleksid jõudnud sihtkohta samal päeval, oleksid olnud tegelikult

võimatud või et vabu kohti polnud.

34. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2004 määruse

261/2004 art 7(b) alusel kostjalt hageja kasuks välja hüvitis summas 400 eurot.

35. VÕS § 113(1) lg 1 alusel mõistab kohus nõude sissenõudmiskulude hüvitisena kostjalt

hageja kasuks välja 40 eurot.

36. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kogusummas 2200

eurot (600 + 1200 + 400) ja sissenõudmiskulud kogusummas 200 eurot (5x40).

37. Viivisenõude arvestuse (alates 20.12.2024 kuni 14.03.2025) õigsust pole kostja

vaidlustanud. Juhindudes VÕS § 113 lg 2 teisest lausest mõistab kohus viivise summas

57,90 eurot kostjalt hageja kasuks välja.

38. Vastavalt hageja nõudele ja juhindudes TsMS §-st 367, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja viivise VÕS § 113 lg 2 teises lauses ettenähtud määraga alates 15.03.2025

(kaasaarvatud) kuni põhinõude 2200 eurot tasumiseni.

Menetluskulud

39. Hageja loobus oma nõuetest ühe lennu osas viiest. Ülejäänud nõuded rahuldatakse.

Juhindudes TsMS § 162 lg-test 1 ja 4, § 163 lg-st 1ja § 168 lg-st 4 peab kohus õiglaseks

määrata hageja menetluskulud 3/5 ulatuses kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud poolte

endi kanda. Arvestus lähtub sellest, et 4/5 ulatuses oli hageja menetluses edukas ja 1/5

ulatuses oli edukas kostja, edumäära järgi peaks määrama kummalegi poolele hüvitise.

Menetluse asjaolusid ja poolte isikuid arvestades ei pea aga kohus kostja menetluskulusid

vajalikuks ja põhjendatuks hageja omadest suuremas ulatuses. Kui määrata menetluskulude

jaotamine nii, et kostja peaks hüvitama 4/5 hageja menetluskuludest ja hageja 1/5 kostja

menetluskuludest ning teha vastastikuste nõuete tasaarvestus, oleks tulemus sama, mis kohus

eespool määras.

8 (9)

40. Hageja menetluskuludeks on riigilõivud summas 420 euro ja lepingulise esindaja tasu 2065

eurot 14,75 töötunni eest tunnitasumääraga 140 eurot (käibemaksuta. Hageja 03.10.2025

avaldus, dtl 255).

41. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel

lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse

kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). Lisaks riigilõivule saab maksekäsu kiirmenetluses nõuda

menetluskulude hüvitist summas 20 eurot (TsMS § 484(2)). 20.12.2024-21.02.2025 perioodi

õigusabitoiminguid ajamahuga 50min (dtl 256) ei võta kohus seega hüvitamiskõlbuliku

menetluskulu arvestamisel arvesse.

42. Selliste nõuete esitamine on hageja majandustegevuseks, mistõttu toimingute tegemine

kohtus pidi olema tavapärane ja efektiivselt tehtav. Samas on kostja esitanud menetluses

faktilisi vastuväiteid, millega tegelemise vajadus on suurendanud töömahtu. Koos eelmises

punktis (p 42) selgitatuga hindab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks

1000 eurot.

43. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest (p 40) mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulude hüvitise 852 eurot (1420 x 60%).

44. Hageja taotluse alusel (dtl 257) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus lahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ants Mailend

kohtunik

9 (9)