1-11-13902/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2012. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-13902

Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi T.A (T.A) süüdistus KarS § 25 lg-te 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi

kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav T.A

Eluvõi asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral, väärtegude eest karistatud 7 (seitsmel) korral Tõkend: tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja riigi poolt määratud korras asenduskaitsjana advokaat Ahto Sirendi

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada T.A KarS § 25 lg-te 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõista 3 kuud vangistust. (kolm) KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui T.A ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse (ühe) (kuue) katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Süüdimõistetu on katseajal kohustatud:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas-

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

2

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks. Määrata T.A katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista välja T.A-lt

menetluskuluna 250 eurot sundraha. Ülejäänud osas jätta (kakssada viiskümmend) menetluskulu riigi kanda.

Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB

Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud“. KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel määrata, et T.A on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (ühe)

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule juhul kui on tegemist kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide

rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel

tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

Kuriteo asjaolud: T.A süüdistatakse selles, et tema isikuna, on süstemaatiliselt toime pannud vargusi püüdis 14.10.2010 kella 12:05 paiku ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus, Küüni 7 asuvast kauplusest „ABC Supermarket“ ühte 2,0 liitrist pudelit õlut "President“ väärtusega 2 (kaks) eurot ja 10 senti (endises vääringus 32,90 krooni). Kuritegu jäi lõpule viimata T.A tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni.

Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega pani T.A toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, so KarS §-de 25 lg 1 ja 2 - 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kahju ei ole, tsiviilhagi ei ole. Karistuse liik ja määr: KarS §-de 25 lg 1 ja 2 - 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui T.A ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt

3

kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:

• Elab kohtu määratud alalises elukohas;

• Ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et T.A, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et T.A on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse T.A süüdi tunnistada KarS § 25 lg-te 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas peaks kohus välja mõistma süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 435.- eurot. Samuti peaks kohus välja mõistma kaitsjale väljamakstud tasu ja postikulu.

KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades T.A

varalist seisundit ja asjaolu, et ta on töövõimetuspensionär, on põhjendatud tema osas jätta

menetluskulud osaliselt riigi kanda ja anda KrMS § 423 ja § 424 alusel võimalus menetluskulu tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Rutt Teeveer Kohtunik