Legislator Case Law & Legislation
2-25-117265/6 AI generated

2-25-117265/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-117265/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-25-117265 . Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Ülejäänud osas ei ole

Legislator headnote

AI generated

2-25-117265/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Ülejäänud osas ei ole

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Kohtujurist

Ervin Makko

Määruse tegemise aeg ja koht

28.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-117265

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA rahalise nõudega hagi

R. J. vastu

Tsiviilasja hind

75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja M. H. P.

Kostja R. J. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-25-117265 .

2. Jätta menetluskulud 27% ulatuses Osaühing EUROPARK ESTONIA ja 73%

ulatuses R. J. kanda.

3. Välja mõista R. J.lt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud

62,05 euro ulatuses.

4. Määrata kindlaks R. J.le hüvitatavate menetluskulude puudumine.

Edasikaebamise kord

Määruse p 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Ülejäänud osas ei ole

määrus edasikaevatav.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot.

Asjaolud ja Maakohtu põhjendused

1. Pärnu Maakohus andis 12.08.2025 Osaühing EUROPARK ESTONIA rahalise nõude R.

J. vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas

01.09.2025 taotluse menetluse lõpetamiseks ja menetluskulude kindlaksmääramiseks.

2-25-117265

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 85 eurot, millest 65 eurot on

riigilõiv ja 20 eurot on menetluskulu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4842 alusel.

Avalduse kohaselt on kostja tasunud võlgnevuse (põhiosa) pärast maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamist ja hageja on loobunud sissenõudmiskulude sissenõudmisest.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi

hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.

3. Arvestades, et kostja on hagejale põhivõlgnevuse tasunud, mõistab kohus hageja

01.09.2025 taotlust hagist loobumisena.

4. TsMS § 429 lg 1 teise lause alusel võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab tsiviilasja 2-25-117265 menetluse.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 432 ei saa menetluse lõpetamise tõttu hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

5. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta

kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu,

et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lg 5 täpsustab, et kui

hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema

nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Praegusel juhul tuleb kohtu hinnangul arvestada sellega, et kostja ei ole tasunud hageja

sissenõude kulu nõuet, mistõttu jaotab kohus TsMS § 168 lg 4 ja 5 alusel menetluskulud

vastavalt hageja kogu nõude suuruse ja kostja tasutud summa suurusele.

Maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduse kohaselt on hageja nõude suuruseks kokku 75

eurot, millest 55 eurot on kostja hagejale tasunud.

Seega jäävad menetluskulud 73% ulatuses kostja ja 27% ulatuses hageja kanda (55*100/75).

6. TsMS § 173 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude suuruse.

Tsiviilasja toimikust selgub, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisel 65 eurot. Arvestades, et hageja ei saa nõuda maksekäsu kiirmenetluses tasutud

poole riigilõivu tagastamist riigilt, määrab kohus riigilõivu suuruse kindlaks 65 euro ulatuses.

Lisaks määrab kohus kindlaks hageja menetluskulu 20 euro ulatuses TsMS § 4842 alusel.

Seega vastavalt menetluskulude jaotusele on kostjalt hageja kasuks hüvitatavate

menetluskulude summa kokku 62,05 eurot.

Kostjat ei ole menetluses esindanud lepinguline esindaja, mistõttu kohus määrab kindlaks

kostjale hüvitatavate menetluskulude puudumise.

7. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

8. TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seega ei ole käesolev kohtumäärus

vaidlustatav osas, milles kohus määras kindlaks menetluskulud.

2 / 3

2-25-117265

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

kohtunik

3 / 3