2-24-14581/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu

Määruse tegemise aeg ja koht

29.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-14581

Kohtuasi

Azo International Chemical Limited hagi

Azointernational OÜ ja Luxury Cloud S.R.L vastu

tehingute tagasivõitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.08.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Azo International Chemical Limited määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): Azo International

Chemical Limited (välisriigi registrikood 2693238),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Albert Linntam ja

vandeadvokaat Gerli Helene Gritsenko

Kostja I: Azointernational OÜ (registrikood 14765172)

Kostja II: Luxury Cloud S.R.L (välisriigi registrikood

MI2520431)

Kostjate esindaja: vandeadvokaat Asso Prii

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 04.08.2025 määrus jätta muutmata, arvestades ka käesoleva

määruse põhjendusi.

2. Azo International Chemical Limited määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

2-24-14581

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on Azo International Chemical Limited (hageja) hagi

Azointernational OÜ (kostja I) ja Luxury Cloud S.R.L (kostja II) vastu tehingute

tagasivõitmiseks. Hageja palub hagiga tunnistada kehtetuks: 1) kostjate vahel 04.07.2024

dateeritud nõude loovutamise leping, millega kostja I loovutas kostjale II oma nõude Edmond

Pharmacy S.R.L vastu summas 495 480 dollarit koos kõigi õigustega ja kohustustega; 2)

kostjate vahel 04.07.2024 dateeritud nõude loovutamise leping, millega kostja I loovutas

kostjale II oma nõude ACS DOBFAR S.P.A vastu summas 238 071,8 eurot koos kõigi

õigustega ja kohustustega.

2. Harju Maakohus tagas hagi 29.09.2024 määrusega, milleks:

-

keelas EDMOND PHARMA S.R.L-il Itaalia Monza esimese astme kohtu (Tribunale

Ordinario di Monza) 09.09.2024 kohtuotsusest tsiviilasjas nr R.G. 9480/2022

tulenevate nõuete täitmine Luxury Cloud S.R.L-le või tema poolt määratud isiku(te)le

kuni käesoleva kohtumenetluse lõpuni;

-

keelas Luxury Cloud S.R.L-il teha mistahes tehinguid nõuetega EDMOND PHARMA

S.R.L vastu, mis tulenevad Itaalia Monza esimese astme kohtu (Tribunale Ordinario di

Monza) 09.09.2024 kohtuotsusest tsiviilasjas nr R.G. 9480/2022;

-

keelas ACS DOBFAR s.p.a-l Itaalia Lodi esimese astme kohtu (Tribunale Ordinario di

Lodi) 18.11.2023 kohtuotsusest tsiviilasjas nr R.G. 1254/2021 tulenevate nõuete

täitmine Luxury Cloud S.R.L-le või tema poolt määratud isiku(te)le kuni käesoleva

kohtumenetluse lõpuni;

-

keelas Luxury Cloud S.R.L-il teha mistahes tehinguid nõuetega ACS DOBFAR s.p.a

vastu, mis tulenevad Itaalia Lodi esimese astme kohtu (Tribunale Ordinario di Lodi)

18.11.2023 kohtuotsusest tsiviilasjas nr R.G. 1254/2021.

3. Kostjad esitasid 18.06.2025 Harju Maakohtule taotluse hagi tagamise tühistamiseks.

Taotluse kohaselt tühistas Tallinna Ringkonnakohus 28.03.2025 määrusega tsiviilasjas 2-23-

18026 kõik hagi tagamise abinõud, hinnates hagi perspektiivi hagi tagamiseks liiga madalaks.

14.05.2025 avaldusega võttis hageja tsiviilasjas 2-23-18026 tagasi enda nõuded põhinõude

osas 3 964 119,82 eurot ning viivisenõude osas 1 591 560,2 eurot, menetlus jätkub põhinõude

1 610 508,26 eurot ja viivisenõude 321 291,74 eurot üle. Tsiviilasjas 2-25-7639 taotles hageja

nõuete loovutamise teel Hiina äriühingule viimase kaudu samade hagi tagamise abinõude

kohaldamist, mis tsiviilasjas 2-23-18026 tühistati, kohus jättis hagi tagamata. Hageja on

proovinud samade nõuete osas varem saavutada hagi tagamist ka Itaalias ja Šveitsis, kuid

tulemuseta. Kostjad leiavad, et kuivõrd kohtud on mitmes erinevas tsiviilasjas ja kohtuastmes

väljendanud, et nõuded, mis hagejal on saanud kostja I vastu olla, on väga madala

perspektiiviga või perspektiivitud, on äärmiselt ebatõenäoline, et hageja saaks kostja I vastu

täitedokumendi. Kuna käesolev hagi rajaneb ainuüksi eeldusel, et hagejal tekib hagi

rahuldamise korral täitedokument tsiviilasjas 2-23-18026, tuleb ka käesolevas asjas hinnata

tsiviilasjas 2-23-18026 esitatud hagi perspektiivi ja usutavust. Tagasivõitmise hagi tagamine

ei saa olla põhjendatud, kui kohtud on pidanud hageja põhinõuete perspektiivi sedavõrd

2-24-14581

madalaks, et puudub alus nende tagamiseks. Seoses kõigi hagi tagamise abinõude

tühistamisega tsiviilasjas 2-23-18026 on ära langenud ka hagi tagamise alus. Kostjal I on

võimalik aresti alt vabastatud nõuded ACS DOBFAR S.P.A ja K-Flex vastu maksma panna

ning seeläbi saada rahalisi vahendeid võimaliku kohtulahendi täitmiseks. Lisaks sellele on

kostjal I ka sissenõutavaks muutunud nõue EDMOND PHARMA S.R.L. vastu 567 577,79

euro ulatuses, mille käsutamine ja täitmine on käesolevas tsiviilasjas keelatud. Hagi tagamise

tühistamisel saaks kostja I uuesti ka selle nõude omanikuks ja selle sisse nõuda, st tema

rahalised vahendid suureneksid veelgi. Kostja II on valmis nõuded kostjale I tagasi

loovutama. Kostja palub, juhul kui kohus ei pea hagi tagamise tühistamist täies ulatuses

võimalikuks, et kohus muudaks hagi tagamist selliselt, et kostjal II oleks võimalik nõuded

kostjale I tagasi loovutada ja võlgnikel EDMOND PHARMA S.R.L ja ACS DOBFAR s.p.a-l

oleks lubatud nõuete täitmine kostjale I.

4. Hageja 28.07.2025 seisukoha kohaselt on hagi tagamise abinõude kohaldamine jätkuvalt

vajalik ja põhjendatud. Hagi tagamise põhjuseks käesolevas asjas oli asjaolu, et hageja nõue

kostja I vastu tsiviilasjas 2-23-18026 on perspektiivne. Seejuures ei olnud tagamise aluseks

tsiviilasjas 2-23-18026 kohaldatud hagi tagamise kehtivus. Hagi tagamise meetmete

tühistamine tsiviilasjas 2-23-18026 ei tähenda automaatselt, et hageja nõue kostja I vastu

oleks perspektiivitu ja põhjendamatu. Kohus hagi tsiviilasjas 2-23-18026 läbi vaatamata

jätnud ei ole, seega on hagi jätkuvalt perspektiivne. Kõik käsundita asjaajamise eeldused on

täidetud – hageja tegeles selgelt võõra asja ajamisega, tehes seda ilma õigusliku aluseta ja

üksnes kostja I huvides ning vastavalt kostja tegelikule tahtele. Kostja I tegevus – kaupade

edasimüümine ilma tarnijatele tasumata – kinnitab, et hageja poolne asjaajamine oli vajalik

ning kostja enda poolt heaks kiidetud. Lisaks ei ole kostja I majanduslik seisnud vahepeal

paranenud, vaid pigem oluliselt halvenenud. Kostja I on oma 18.06.2025 taotluses kinnitanud,

et tema ainsateks reaalseteks varadeks on nõuded Itaalia ühingu ACS DOBFAR S.P.A ja

Poola ühingu K-Flex vastu. Hagejale teadaolevalt ei ole nõue K-Flexi vastu veel sissenõutav,

kuna selle suhtes toimub kohtuvaidlus Poolas. Samuti on Itaalias peatatud ACS DOBFAR

S.P.A vastu algatatud täitemenetlus. Isegi juhul, kui kostjal õnnestuks need nõuded

realiseerida, on kostja I varasemalt avalikult väljendanud kavatsust suunata kõik saadud

vahendid cash-pooling skeemi kaudu Meridiana Holding S.P.A-le ja Giglio Group S.P.A-le.

Sellise tegevusega muudaks kostja I ennast maksejõuetuks ning raskendaks või muudaks

võimatuks hageja nõuete tegeliku täitmise. Hageja leiab, et nõuete tagasiloovutamine kostjalt

II kostjale I võrdub sisuliselt hageja nõuete tunnustamisega. Sellise tagasiloovutamise tegelik

eesmärk on vabaneda hagi tagamiseks seatud arestidest ja käsutuskeeldudest, mis omakorda

võimaldaks nõuded edasi loovutada kolmandatele isikutele ning seeläbi muuta kohtu poolt

seatud tagamismeetmed mõttetuks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 04.08.2025 määrusega kostjate 18.06.2025 taotluse hagi

tagamise tühistamiseks ning tühistas kõik 29.09.2024 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõud.

6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib kohus TsMS § 386 lg 2 kohaselt asjaolude

muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või

muul seadusega sätestatud alusel poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Mitterahalise hagi

tagamise võib raha maksmise vastu tühistada või muuta üksnes hageja nõusolekul või

mõjuval põhjusel.

2-24-14581

7. Hageja on hagi alusena välja toonud, et tal on kostja I vastu käsundita asjaajamisest tulenev

nõue ning seonduv viivisenõue, mille osas on pooleli tsiviilasi 2-23-18026. Riigikohus on

selgitanud, et kui hagejal puudub võlgniku vastu täitedokument ning ta esitab TsMS §-le 369

tuginedes abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe tagasivõitmise hagi koos

ühisvara jagamise nõudega, tuleb kohtul hagi tagamisel tulenevalt TsMS § 381 lg-st 2

kontrollida mh seda, kas hageja rahaline nõue vähemalt ühe kostja vastu on õiguslikult

perspektiivikas ning kas hageja on oma nõuet põhistanud TsMS § 235 mõttes (2-21-3244, p

15.1).

8. Kohus leidis, et seisukoht on asjakohane mistahes tehingu tagasivõitmise hagi esitamisel

enne täitedokumendi saamist. Esitatu kohaselt on pärast käesolevas asjas hagi tagamist

Tallinna Ringkonnakohus 28.03.2025 määrusega tsiviilasjas 2-23-18026 tühistanud kõik

tsiviilasjas 2-23-18026 kohaldatud hagi tagamise abinõud, leides, et hagi perspektiiv on liiga

madal, et selle tagamine oleks õigustatud. Ringkonnakohus märkis, et hagiavalduse

põhjendused ei ole piisavad põhistamaks ühtegi VÕS § 1018 lg 1 p-de 1–3 tingimustest, so

käsundita asjaajamise nõude eeldus.

9. Kohus leidis, et olukorras, kus nõude perspektiiv, mille kohta peaks hageja täitedokumendi

saama, on hinnatud selle nõude realiseerimiseks toimuvas kohtumenetluses tagamiseks liiga

väheseks, ei ole teistsugust hinnangut võimalik anda ka tagasivõitmise hagi

perspektiivikusele. Käesolevas asjas esitatud hagi rahuldamise eelduseks on tsiviilasjas 2-23-

18026 esitatud hagi rahuldamine. Vastavas menetluses esitatud nõuete perspektiivikust ei ole

võimalik ümber hinnata vastava menetluse väliselt. Samas ei ole ka hageja oma vastuses

taotlusele toonud välja uusi asjaolusid võrreldes ringkonnakohtu 28.03.2025 määruses

käsitletutega. Mh on 28.03.2025 määruses hinnatud hageja väiteid seoses kostja I endiste

juhatuse liikmete poolt väidetavalt antud heakskiiduga.

10. Kohus leidis, et kuivõrd tsiviilasjas 2-23-18026 esitatud nõuete perspektiiv on hinnatud

tsiviilasjas 2-23-18026 tagamiseks liiga väheseks, ei ole tagamiseks piisava rahuldamise

perspektiiviga enam ka käesolevas asjas esitatud tagasivõitmise nõuded. Kohus rahuldas

kostjate taotluse hagi tagamise tühistamiseks TsMS § 386 lg 2 alusel seoses asjaolude

muutumisega.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

11. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta jõusse

29.09.2024 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud, määruskaebuse läbivaatamisega

seotud menetluskulud jätta kostjate kanda.

12. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on hagejal nõudeõigus kostja I vastu tulenevalt

käsundita asjaajamise sätetest (VÕS § 1018 lg 1 jj). Hageja esitas seetõttu 21.12.2023

vastavasisulise hagi. Harju Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 19.01.2024 määrusega

(tsiviilasja number 2-23-18026). Kõik VÕS § 1018 lg 1 sätestatud õigustatud käsundita

asjaajamise eeldused on käesoleval juhul täidetud.

13. Kostjal I puudub piisav vara kohtuotsuse täitmiseks ning samuti esineb tõsine kahtlus, et

kostja I on hakanud oma varasid ühingust välja viima võlgade tasumise vältimise eesmärgil.

Praegusel juhul on alus hagi tagamiseks TsMS § 377 lg 1 ja 2 järgi. Hagi tagamine on vajalik,

et vältida olukorda, kus kostjad saaksid 04.07.2024 dateeritud nõude loovutamise lepingute

alusel loovutatud, võõrandatud või rahaks tehtud nõudeid edasi kanda, raskendades või

2-24-14581

muutes võimatuks hageja õiguste realiseerimise, kui kohtulahend tsiviilasjas nr 2-23- 18026

peaks hageja kasuks jõustuma. Kohtuotsuse täitmine muutuks võimatuks, kui kostja II

loovutaks kohtumenetluse ajal nõudeõigused edasi või kui kolmandad isikud tasuksid nõude

esemeks oleva summa kostja II kontole. See muudaks tagasivõitmise hagi tervikuna (kõikides

hagis esitatud nõuetes) eesmärgipäratuks ja oleks vastuolus hageja õiguste võimalikult

efektiivse kaitse põhimõttega.

14. Vaidlustatud määruse tuum seisneb järelduses, et kuna Tallinna Ringkonnakohus tühistas

28.03.2025 tsiviilasjas nr 2-23-18026 kohaldatud hagi tagamise abinõud, tuleb tühistada ka

käesolevas asjas 29.09.2024 määrusega kohaldatud abinõud. Selline lähenemine on

õiguslikult väär. TsMS § 377 lg 1 esimese lause järgi võib kohus hagi tagada, kui on alust

arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

Riigikohtu praktika kohaselt otsustab kohus hagi tagamise üksnes siis, kui hagi (ja taotlus)

vastab formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav ja õiguslikult perspektiivikas, ning hageja on

oma nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud TsMS § 381 lg 2 mõttes põhistanud

(usutavaks teinud). Ühegi tingimuse hulka ei kuulu see, kas teises asjas on vahepeal

tagamismeetmed tühistatud.

15. Hagi tagamise määrus ei ole sisuline kohtuotsus ning sellega ei anta hinnangut nõude

põhjendatusele. Hagi tagamise menetluses lähtutakse peamiselt poolte väidetest, tõendeid

sisuliselt ei hinnata ning seega ei tähenda tagamismeetmete tühistamine automaatselt hagi

põhjendamatust või perspektiivitust tervikuna. Seega on kohus eksinud, kui ta samastas teises

asjas tehtud tühistamismääruse käesoleva asja tagamise eeldustega. Tsiviilasjas 2-23-18026 ei

ole kohus hagi jätnud läbi vaatamata ning menetlus jätkub. Kui nimetatud asjas esitatud hagi

oleks perspektiivitu, oleks kohus TsMS § 423 lg-de 1 või 2 alusel jätnud hagi läbivaatamata,

mida kohus aga teinud ei ole. Järelikult ei saa teises tsiviilasjas (2-23-18026) 28.03.2025

tehtud määrust käsitada käesoleva asja hagi tagamise eeldusena, mille ära langemine tingiks

hagi tagamise abinõude kohaldamata jätmise käesolevas asjas.

16. Kohtu järeldus rajaneb vaid teises tsiviilasjas tehtud kohtumäärusel, mida ei saa käsitada

käesolevas asjas asjaolude muutumisena TsMS § 386 lg 2 mõttes. Jõustunud hagi tagamise

kohtumääruse tühistamine eeldab faktiliste või õiguslike asjaolude muutumine võrreldes hagi

tagamise ajaga. Asjaolude muutumine võib olla seotud eelkõige § 377 lg-tes 1 või 2 sätestatud

hagi tagamise alusega. See võib näiteks olla olukord, kus on ära langenud varem esinenud oht

hageja nõude täidetavusele (TsMS § 377 lg 1). Mitterahalise hagi tühistamist võib näiteks

taotleda juhul, kui ära on langenud vajadus vältida olulist kahju või omavoli või muu põhjus,

mis kohtu hinnangul hagi tagamist õigustas (TsMS § 377 lg 2).

17. Kostjatel lasus seega kohustus tõendada (mitte põhistada) konkreetne uus asjaolu või

esitada uus tõend, mille tõttu tagamise alus on ära langenud. Kohus pidi omakorda näitama,

milline tagamise eeldus (TsMS § 377 lg-d 1–2, § 381 lg 2) on käesolevas asjas ära langenud

ja mille tõttu. Seda ei ole tehtud: ei ole tõendatud, et hageja nõue oleks muutunud

perspektiivituks, ega sedagi, et täitmise raskenemise oht oleks reaalselt vähenenud või

kadunud. Üksnes viitamine teises tsiviilasjas tehtud hagi tagamise meetmete tühistamisele ei

täida TsMS § 386 lg 2 eeldusi. Seega ei olnud 29.09.2024 määruse tühistamine põhjendatud.

18. Kostjad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Hageja on tsiviilasjas 2-23-18026 esitanud 08.09.2025 järjekordse hagi tagamise taotluse,

mille kohus on jätnud 10.09.2025 määrusega rahuldamata, leides, et hageja ei ole enda nõude

aluseks olevaid asjaolusid piisavalt põhistanud, hageja on rikkunud tõekohustust, hageja

käitumine viitab menetlusõiguste kuritarvitamisele ning teinud hagejale ja tema esindajatele

2-24-14581

trahvihoiatuse. Sellises olukorras ei saa olla õigustatud ka hagi tagamine käesolevas

tsiviilasjas. Hageja on esitanud 28.07.2025 seisukoha ja tõendid. Needsamad tõendid ning

väited on hageja esitanud varasemalt ka tsiviilasjas 2-23-18026 ning see ei ole kohut veennud.

Vastupidi, kohus on esitanud oma seisukohad hageja nõuete põhjendatuse osas 10.09.2025

määruses, leides, et hageja väited faktiliste asjaolude kohta on ebausutavad, vastuolulised,

ebaloogilised, põhistamata ning hageja on kohut eksitanud ja menetlusõiguseid kuritarvitanud.

Väär on hageja väide, et kostja I on asunud end asunud varatuks tegema või et kostja I

majanduslik olukord ei võimaldaks tal hageja nõudeid täita. Kostjal I on piisavalt vara hageja

nõuete täitmiseks. Tsiviilasjas 2-23-18026 kohaldatud hagi tagamiste 28.03.2025 Tallinna

Ringkonnakohtu määrusega tühistamise tõttu on hagejal võimalik maksma panna oma

sissenõutavad nõuded Itaalias ja saada seal piisavalt rahalisi vahendeid, et täita tulevikus

hageja nõuded, kui kohus peaks need mingis osas rahuldama. Sh on kostjal I sissenõutavaks

muutnud nõue tulenevalt Itaalia Lodi esimese astme kohtu 18.11.2023 otsusest, millega kohus

mõistis ACS DOBFAR-ilt kostja I kasuks välja põhivõlgnevuse 2 749 622 eurot ehk 3 001

115 USA dollarit. Lisaks on Poola Gdański ringkonnakohus teinud 20.03.2024 otsuse,

millega mõistis Poola äriühingult K-Flex kostja I kasuks välja põhivõlgnevuse 813 138,11

USA dollarit ning menetluskulud summas 170 605,28 Poola zlotti (kokku 775 451,53 eurot).

Hageja väited, et kostja I kulutab viivitamatult kõik saadavad vahendid (miljonid eurod) ära,

on alusetu ja paljasõnaline. Kostjad rõhutavad ka seda, et hageja nõuded tsiviilasjas 2-23-

18026 on oluliselt muutunud võrreldes 29.09.2025 hagi tagamise seisuga, kuna hageja on

14.05.2025 avaldusega enda nõuded tagasi põhinõude osas summas 3 964 119,82 eurot ning

viivisenõude osas summas 1 591 560,2 eurot. Menetlus jätkub põhinõude 1 610 508,26 eurot

ja viivisenõude 321 291,74 eurot üle – kokku menetlusse jäänud nõue 1 931 800 eurot.

19. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu

määrus on selle seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna

kohtumääruse tühistamiseks alust. TsMS § 667, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jääb maakohtu

määrus muutmata, arvestades ka käesoleva määruse õiguslikke põhjendusi. Ringkonnakohus

nõustub kõigi vaidlustatud määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-

test 5 ja 6 käesolevas lahendis neid ei korda. Määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

21. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja selles, et hagi tagamise tühistamise

eeldused ei ole täidetud. TsMS § 386 lg 2 kohaselt võib kohus asjaolude muutumise korral,

eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega

sätestatud alusel poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Mitterahalise hagi tagamise võib

raha maksmise vastu tühistada või muuta üksnes hageja nõusolekul või mõjuval põhjusel.

Õigusteooria kohaselt on poole taotlusel hagi tagamise tühistamise põhiline alus asjaolude

muutumine, s.o faktiliste või õiguslike asjaolude muutumine võrreldes hagi tagamise ajaga.

Mitterahalise hagi tühistamist võib taotleda juhul, kui ära on langenud vajadus vältida olulist

kahju või omavoli või muu põhjus, mis kohtu hinnangul hagi tagamist õigustas (§ 377 lg 2)

(vt TsMS II komm, § 386, p 3.2.2.1. b ja p 3.2.2.2. b).

22. Asja materjalidest nähtuvalt tagas maakohus hagi 29.09.2024 määrusega TsMS § 377 lg 2

ja 3 alusel (dtl 430-431), mitte lg 1 alusel, nagu on ekslikult aru saanud hageja. Sealjuures

2-24-14581

tugines maakohus hagiavalduses esile toodule, mille kohaselt on hagejal nõudeõigus kostja I

vastu tulenevalt käsundita asjaajamise sätetest, milles esitatud hagi menetletakse tsiviilasjas

number 2-23-18026, kostjal I puudub piisav vara kohtuotsuse täitmiseks, kostja I on hakanud

oma varasid ühingust välja viima, oma vara peitma ning end varatuks tegema, et vältida

tsiviilasjas nr 2-23-18026 tehtava otsuse täitmist.

23. Seega tuli kostjatel käesolevas asjas hagi tagamise tühistamise avalduse esitamisel

usutavaks teha ja tõendada, et asjaolud on võrreldes maakohtu poolt käesolevas asjas hagi

tagamise ajaga muutunud. Ringkonnakohtu hinnangul on see kostjatel õnnestunud.

24. Kostjate 18.06.2025 taotluse ja selle lisade (dtl 1117-1207) kohaselt on Tallinna

Ringkonnakohus teinud 28.03.2025 tsiviilasjas nr 2-23-18026 määruse, millega on tühistatud

kõik nimetatud tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise abinõud (sh nõuete arestid ACS

DOBFAR s.p.a. vastu summas 2 741 948 eurot ja 238 071,80 eurot, mis on muutunud

sissenõuetavaks). Hageja esitatud uue hagi tagamise taotluse jättis maakohus samas

menetluses 10.04.2025 taas rahuldamata. Hageja loovutatud nõuete alusel esitatud hagi

menetluses tsiviilasjas nr 2-25-7639 jättis maakohus samuti hagi tagamise avalduse

rahuldamata. Ringkonnakohtu eespooltoodud määrus ei olnud sellest nähtuvalt edasikaevatav

(dtl 1123), maakohtute määrused ei olnud edasikaevatavad tulenevalt TsMS § 390 lg-st 1.

Kohtute eespool nimetatud otsustuste tulemusena on kostjal I ringkonnakohtu hinnagul

olemas piisav vara nõudeõiguste näol, mis on võimalik võlgnike suhtes maksma panna, et

seeläbi saada rahalisi vahendeid tsiviilasjas nr 2-23-18026 hageja järelejäänud nõude summas

1 931 800 eurot rahuldamiseks. Seda eeldusel, et eelnimetatud tsiviilasjas esitatud hagi osutub

edukaks.

25. Kuna kostjad on tõendanud hagi tagamise aluse (so kostjal I piisava vara

puudumise/kostja I varatuse) ära langemise, on sellega ühtlasi täidetud nii TsMS § 386 lg 2

esimese lauses sätestatud asjaolude muutumise kui ka teises lauses sätestatud mõjuva põhjuse

olemasolu hagi tagamise abinõude tühistamiseks. Ringkonnakohtu seda seisukohta ei muuda

ka määruskaebusest nähtuv hageja jätkuv tuginemine väitele, kostjal I puudub piisav vara

kohtuotsuse täitmiseks ning kostja I on hakanud oma varasid ühingust välja viima, kuna see

väide on jäänud põhistamata. Väite põhistamise kohustus pidi olema hageja lepingulistele

esindajatele teada nii TsMS §-st 235 kui ka poolte vahel toimuvast menetlusest tsiviilasjas nr

2-23-18026, milles kõrgem kohus selgitas, et kui usutavamad väited esitab kostja, kes taotleb

hagi tagamise määruse tühistamist, tuleb hagi tagamise määrus tühistada (vt RKTKm,

26.02.2025, 2-23-18026, p 13).

26. Kuna hageja on oma väited põhistamata jätnud, kostjad on aga usutavaks teinud, et kostja

I majanduslik olukord võimaldab tsiviilasjas nr 2-23-18026 esitatud hagiavalduse edukuse

korral hageja nõuet täita, oleks hagi tagamise abinõude tühistamisest keeldumine alusetu.

Eeldatavasti põhjustaks see kostjale II ka olulist kahju, arvestades, et hagi tagamise

29.09.2024 määrusega oli muuhulgas keelatud Itaalia Monza ja Lodi esimese astme kohtute

otsustest tulenevate nõuete täitmine ka kostjale II.

27. Lõpetuseks selgitab ringkonnakohus, et hagi tagamise aluse äralangemise tõttu ei oma

käesolevas vaidluses tähtsust see, et tsiviilasjas nr 2-23-18026 esitatud hagi menetlemine

maakohtus jätkub. Põhimõtteliselt on Eesti kehtiva õiguse järgi võimalik, et kohus võib juhul,

kui ta jätab hagi õigusliku perspektiivituse tõttu tagamata, jätkata hagi menetlemist ning ei ole

välistatud, et ta hiljem siiski leiab hagi olevat õiguslikult perspektiivika ning rahuldab hagi (vt

RKTKm, 06.06.2018, 2-17-18239, p 12). Toodust tulenevalt jääb hageja tuginemine väitele,

et tema rahalise nõude üle peetavas kohtumenetluses ei ole hagi läbi vaatamata jäetud,

2-24-14581

mistõttu on see jätkuvalt lubatav, tagajärjetuks. Eeltoodud seisukohti arvestades on väär ka

see hageja arusaam, nagu oleks maakohus käsitlenud teises tsiviilasjas tehtud määrust hagi

tagamise eeldusena.

Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

28. Kuivõrd hagi tagamise või selle tühistamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja

menetlust lõpetavaks määruseks TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, ei märgita selles

määruses menetluskulude jaotust.

29. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 390 lg 1 teisest lausest, arvestades

hageja nõude tegelikku väärtust (495 480 USA dollarit + 238 071,8 eurot) (vt ka RKTKm,

04.11.2015, 3-2-1-121-15, p 14).

30. Määruskaebuse esitamine hagi tagamise tühistamise või ühe tagamisabinõu teisega

asendamise määruse peale peatab määruse täitmise.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik/