2-25-12302/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-25-12302

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2025, Tallinn

Kohtuasi

Bondora AS-i hagi Xi vastu rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

2834,99 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Kostja: X (isikukood XXX), e-post: xxx

Asja läbivaatamise viis

kirjalik (liht)menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bondora AS-i hagiavaldus Xi vastu.

2. Mõista Xilt Bondora AS-i kasuks välja põhivõlg 2188,57 eurot, 30.07.2025 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 424,28 eurot ja viivis põhivõlalt (2188,57 eurot) VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.07.2025 kuni kohustuse kohase

täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Mõista Xilt Bondora AS-i kasuks välja menetluskulud 485 eurot. Kostjal tuleb välja

mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning

ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2-25-12302

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Bondora AS ja kostja sõlmisid 02.06.2022 laenulepingu nr BL2823653, mille alusel sai

kostja 3500 eurot laenu. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel. Kostja on teinud lepingu alusel tagasimakseid 1311,43 eurot. Kuna

kostja rikkus lepingust tulenevat laenu tagasimaksmise kohustust, ütles hageja lepingu

erakorraliselt üles.

2. Hageja nõuab põhivõla jäägi ja seadusjärgse viivise tasumist. Kostja sai laenu 3500 eurot ja

on teinud tagasimakseid 1311,43 eurot. Hageja on arvestanud kõik maksed põhivõla

katteks, mille tulemusena on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga kokku

2188,57 eurot. Lisaks põhivõlgnevusele palub hageja kostjalt välja mõista 30.07.2025

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 424,28 eurot ning edasiulatuva viisise VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.07.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Kostja sai hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 01.09.2025. Kostja palub

kohtule 01.09.2025 saadetud e-kirjas, et kõik dokumendid vaadataks läbi ja suunataks tema

kohtutäiturile, kuna praegusel ajal on just see viis võlgade tasumiseks nii kostja kui ka

võlausaldajate jaoks kõige mugavam ja teostatavam. Kostja palgast arvestatakse igakuiselt

maha 20% kogu töötasust, mis võimaldab tal elada miinimumpalga piiril ning samas tasuda

võlgu automaatselt, ilma et see tooks kaasa kaotusi või kahjusid kostja ega tema ettevõtete

poolelt.

4. Kohus selgitas 29.09.2025 elektronkirjaga kostjale õiguslikku olukorda ning palus esimesel

võimalusel teatada, kas ta peab hageja nõuet põhjendatuks ning on valmis seda täitma,

sellisel juhul saab kohus vaidluse lahendada õigeksvõtul põhineva otsusega ilma

kohtuistungit pidamata.

5. Kuna kostja kohtu kirjale ei vastanud, andis kohus 13.10.2025 kostjale tähtaja hageja

menetluskuludele vastuväidete esitamiseks kuni 21.10.2025 ning teatas lahendi tegemise

aja. Kostja kohtunõudele ega hagile sisuliselt vastanud ei ole.

6. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad ta menetluskulud riigilõivust (385

eurot) ja lepingulise esindaja kulust (100 eurot). Hageja ei taotle menetluskuludelt

arvestatud käibemaksu hüvitamist. Hageja taotleb hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt

arvestatava viivise kostjalt väljamõistmist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Maakohus rahuldab hageja nõude täies ulatuses.

2/4

2-25-12302

8. Hageja ja kostja sõlmisid 02.06.2022 laenulepingu, mille alusel kostja sai 3500 eurot laenu

(dtl 8-28). Laen on kostjale välja makstud lepingu sõlmimise päeval (dtl 29). Laen tuli

tagasi maksta 60 osamaksega vastavalt graafikule (dtl 30-32). Kuna kostja rikkus lepingust

tulenevat laenu tagasimaksmise kohustust, edastas hageja 09.11.2023 kostjale lepingu

ülesütlemise hoiatuse ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 08.12.2023

(dtl 33-35). Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu 11.12.2023 avaldusega

erakorraliselt üles (dtl 36-38).

9. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust

kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

10. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

16,95% (kohaldus alates 01.01.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks pooltevahelise lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,95%

= 50,85%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe kohaselt 37,56% (dtl 44). Sarnase tulemuse annab

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator

(37,91%). Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi

väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

11. Kostja on teinud tagasimakseid summas 1311,43 eurot. Hageja nõuab põhivõla

tasumist summas 2188,57 eurot. Arvestuse aluseks olev tehe on järgmine: 3500 – 1311,43 =

2188,57. Lisaks põhivõlgnevusele palub hageja kostjalt välja mõista 30.07.2025 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 424,28 eurot ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 31.07.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

12. Hageja on piiranud oma nõude põhivõla ja seadusjärgse viivitusintressi tasumise

nõudega. Hageja ei nõua kasutusintressi, lepingujärgsete tasude (lepingu sõlmimise tasu,

haldustasu) ega sissenõudmiskulude maksmist. Seetõttu ei ole vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise kontroll käesolevas asjas vajalik. Hageja nõue vastab sellele, mis tal

oleks isegi juhul, kui vastutustundliku laenamise põhimõtet oleks rikutud (VÕS § 4034 lg

7).

13. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja

tasumata põhivõla 2188,57 eurot. Lepingu ülesütlemine 11.12.2023 avaldusega oli kehtiv,

kuna kostja oli võlgnevuses vähemalt kolme osamaksega ning kostjat oli varasema kirjaga

hoiatatud lepingu ülesütlemise eest. Ülesütlemine oli kooskõlas lepingu punktiga 13.2.1 ja

VÕS §-ga 416.

14. Lisaks põhivõlale mõistab maakohus kostjalt välja ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 12.12.2023 (lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast).

Hagiavalduse esitamise (s.o 30.07.2025) seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivise

summa 424,28 eurot. Maakohus ei tuvastanud hageja viivisearvestuses vigu (dtl 48).

Hageja on nõudnud alates hagiavalduse esitamisest sissenõutavaks muutuva viivise

väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase

täitmiseni. See nõue on kooskõlas TsMS §-ga 367 ning kohus rahuldab ka selle.

Menetluskulud

15. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja taotleb hagiavalduselt tasutud riigilõivu ja õigusabikulu kostjalt väljamõistmist ning

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist seaduses ettenähtud ulatuses.

16. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud

riigilõivust (385 eurot) ja lepingulise esindaja kuludest (100 eurot). Hageja taotleb kostja

3/4

2-25-12302

kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist. Kostja menetluses ei osalenud

ning tal menetluskulusid tekkinud ei ole.

17. Hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 385 eurot, mis vastab hagi hinnale (RLS §

59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus). Kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

18. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist ja väljamõistmist summas

100 eurot (ilma käibemaksuta), s.o fikseeritud tasu hagi koostamise eest. Kohtu hinnangul on

hageja õigusabikulude suurus põhjendatud.

19. Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludena 385 + 100 = 485 eurot.

Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile

kohtunik

4/4