2-25-6441/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-6441

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2025, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-6441

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi F.A. vastu võla nõudes

Hagihind

721,92 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Revensen OÜ (registrikood: 1625699; aadress:

Tartu mnt 13, Tallinn, 10145 Harju maakond);

Hageja esindaja: Irina Vassiljeva (ik 48802140218), Irina

Vassiljeva Õigusbüroo OÜ, telefon +372 5697 6775, e-post:

Kostja: F.A. (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: XXX ,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx XXX , telefon XXX, e-post: e-

post:

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja osaline loobumine hagist, s.o. summas 97,16 eurot.

2. Kohus menetleb hagi hageja poolt ümberarvestatud nõude alusel.

3. Hagiavaldus rahuldada.

4. Välja mõista kostjalt F.A. hageja Revensen OÜ kasuks 11.11.2024.a

järelmaksulepingust nr KLIX-794-00814270 tulenev sissenõutavaks muutunud

võlgnevus summas 181,66 eurot, millest 176,81 eurot põhiosa ja 4,85 eurot intress.

5. Välja mõista kostjalt F.A. hageja Revensen OÜ kasuks alates 13.09.2025 viivis

põhivõlalt (176,81 eurot) kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõude, s.o. 176,81 euro

ulatuses.

6. Välja mõista kostjalt F.A. hageja Revensen OÜ kasuks 11.11.2024.a

järelmaksulepingu nr KLIX-794-00814270 alusel edasiulatuvalt põhinõue 509,21

eurot ja määrata selle tasumise kord igakuiste osamaksetena järgmiselt:

6.1.alates 11.10.2025 kuni 11.10.2026 – 36,37 eurot;

1 (5)

6.2. 11.11.2026 – 36,40 eurot.

7. Järelmaksulepingu alusel kostjalt F.A. väljamõistetud summad tuleb kostjal tasuda

Revensen OÜ arveldusarvele EE067700771008684951. Makse selgituseks märkida

võlgniku nimi, isikukood, tsiviilasja number.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud võrdsetes osades kostja ja hageja kanda.

2. Määrata hageja menetluskulud summas 415 eurot, millest 175 eurot riigilõiv ja 240

eurot õigusabikulud.

3. Mõista kostjalt F.A. hageja Revensen OÜ kasuks välja menetluskulud 207,50

eurot.

4. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis punktis 3 välja mõistetud

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5. Tagastada hagejale Revensen OÜ enam tasutud riigilõiv 105 eurot. Riigilõiv

tagastada Revensen OÜ arveldusarvele nr EE067700771008684951 LHV Pangas,

selgitusega „riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-25-6441“.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Revensen OÜ esitas 26.04.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse F.A. vastu

järelmaksulepingust nr KLIX-794-00814270 tuleneva võla nõudes.

Esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja AS Citadele banka Eesti filiaal (registrikood

11971924 järelmaksulepingu nr KLIX-794-00814270 972,91 euro saamiseks. Laenusummaks

872,91 eurot. Omafinantseering 100 eurot. Kostja tellis UAB Kesko Senukai Digital (1a.ee)

Peegelkaamera Canon EOS 250D + EF-S 18-55mm IS STM + EF 75 300mm III väärtusega

kokku 972,91 eurot, millest omafinantseering summas 100 eurot. Kostja on tellitud toote kätte

saanud. Pooled sõlmisid järelmaksulepingu nr KLIX-794-00814270, mille alusel võttis kostja

tarbijakrediiti kauba või teenuse soetamiseks summale 872,91 eurot. Intress 33,64% aastas,

viivisemäär 29% aastas ja 0,080% päevas, tagasimakseperioodiga 24 kuud, kohustusega

tasuda alates 11.12.2024 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 11.kuupäevaks laenu põhiosa

maksed summas 48,56 eurot ja viimane osamakse suurus 47,67 EUR. Osamaksete tasumine

toimub iga kuu 11.kuupäeval järelmaksulepingus oleva maksegraafiku alusel. Kokku

kohustus kostja tasuma 1164,55 eurot. Kehtiv maksegraafik oli kättesaadav ka laenuandja

kodulehel. Viimane makse 11.11.2026.a. Laenuandja maksis kostjale laenu välja. Kostja oma

kohustusi korrapäraselt ei täitnud, peale järelmaksulepingu sõlmimist on kostjalt laekunud

200 eurot.

Pärast hoiatuste esitamist kostjale ütles laenuandja järelmaksulepingu 02.04.2025 üles ja

nõudis kogu võlgnetava summa tasumist 14 päeva jooksul. Kostja laenuandja nõuetele ei

reageerinud ja laenuandja loovutas 22.04.2025 talle kuuluva nõude hagejale. Kostjale saadeti

sellekohane teade.

2 (5)

Hageja nõuab hagis kostjalt põhivõla 709,20 eurot tasumist, intressivõla tasumist summas

58,27, viivisevõla tasumist seisuga 26.04.2025 summas 13,52 eurot, sissenõudmiskulude

tasumist summas 25 eurot, kokku nõue 805,99 eurot.

Hagi hind TsMS § 133 lg 1 alusel arvutatuna 1011,66 eurot. Hageja palub hagi rahuldada

tagaseljaotsusega kui kostja kohtule ei vasta.

2. Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte

kätteandmisportaali KÄPO vahendusel 25.06.2025.

Kostja hagiavaldusele ega ka hiljem kohtule ei vastanud.

Kohu kirjaga 03.09.2025 teatas pooltele, et menetleb asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt

lihtsustatud korras. Kohus selgitas hagejale, et asjas võib olla olukord, kus laenuandja ei

veendunud kostja krediidivõimelisuses ning võib olla rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud

kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul

peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.

Hageja esitas 12.09.2025 nõude ümberarvestuse, avalduse osaliselt nõudest loobumiseks,

avalduse hagihinna täpsustamiseks ja enam tasutud riigilõivu tagastamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus, olles analüüsinud esialgset hagiavaldust, nõude ümberarvestust, avaldust osaliselt

nõudest loobumiseks ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

4. Kohus juhindub asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga

kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava

asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki

asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS

§ 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS §

108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

VÕS § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt

võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse tulenevalt VÕS § 4034 lg -st 7. Hageja võlgnevuse

ümberarvestuse kohaselt on hageja arvestanud kostja poolt lepingu täitmiseks tasutud summa

200,00 eurot põhivõla ja seadusjärgse intressi katteks. Ümberarvestuse tagajärjeks on, et

lepingu ülesütlemise seisuga 02.04.2025 oli kostjal ettemaks ja puudus alus lepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks. Seetõttu ei saanud kostja laenukohustus muutuda kogu

ulatuses sissenõutavaks. Hageja esitab nõude ümberarvestuse, mille järgi on

järelmaksulepingust tuleneva nõude põhiosa muutunud sissenõutavaks summas 176,81 eurot

(2025.a maikuu maksest 31,33 eurot, juuni, juuli, augusti ja septembrikuu maksed kogu

ulatuses) ja intressimaksed muutunud sissenõutavaks summas 4,85 eurot. Kokku on

järelmaksulepingust tulenev kohustus muutunud nõude ümberarvestamise ajaks

3 (5)

sissenõutavaks summas 181,66 eurot. Hageja palub selle võlgnevuse kostjalt välja mõista ja

nõue on põhjendatud. Kohus rahuldab selles osas hagi.

Hageja palub sissenõutavaks muutunud nõudelt välja mõista ka viivised alates

ümberarvestuse tegemise ajast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus märgib,

et viivisenõue on põhjendatud, kuid sissenõutavaks muutunud viiviseid (nagu märgib hageja

oma nõudes) käesoleval juhul ei ole.

5. Kostja on 11.11.2024.a sõlmitud järelmaksulepingu katteks teinud makseid detsembris

2024, veebruaris 2025, märtsis 2025 ja aprillis 2025. Peale seda makseid ei toimunud. Kostjal

oli järelmaksulepingu järgi kohustus teha iga kuu makse summas 48,56 eurot. Kuna kostja ei

ole kohustust tasunud ka kohtumenetluse kestel, on hageja seisukohal, et kostja ei kavatse

oma kohustust täita ka tulevikus. Kostja ei ole nõudele vastu vaielnud. Hageja koostas ja

edastas kostjale ümberarvestatud nõude tasumise kohta maksegraafiku 12.09.2025 (dtl 90-

92).

6. Hageja palub TsMS § 369 alusel kostjalt välja mõista ka edasiulatuvad maksed alates

12.09.2025 esitatud graafiku alusel. Hageja palub kohtul kindlaks määrata kohtuotsuse

täitmise korra ja määrata kindlaks igakuiste maksete tegemise kuupäeva ja summa. Kohus on

seisukohal, et tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste täitmist saab kohtulahendis

nõuda, kui saab eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida ja hageja on tõendanud, millal

muutub hagetav nõue sissenõutavaks. Hageja on need nõuded täitnud ja tõendanud, s.h.

näidanud koostatud maksegraafikus, millal tuleb iga osakohustus täita ja millises summas.

Kostja ei ole kohustust tasunud alates maikuus 2025 ja võib eeldada, et võlgnik ei täida oma

kohustust õigel ajal ka edaspidi.

TsMS § 445 lg.1 järgi Kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või

et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

Hageja on palunud kohtuotsuse täitmise korra määrata, hageja nõuded on ümberarvestuse

tulemusena vähenenud ja vastavalt hageja taotlusele märgib kohus otsuse resolutsioonis,

millistel kuupäevadel ja summades tuleb kohustus täita.

7. Nõude ümberarvestuse tulemusena loobub hageja oma nõudest summas 97,16 eurot.

Hagist loobumise avaldus vastab TsMS § 429 lg 1nõuetele, kohus võtab loobumise vastu ja

kajastab selle kohtulahendi resolutsioonis.

8. Hageja täpsustab hagi hinna, mille kohaselt on ümberarvestatud nõudel põhineva hagi

hind 726,77 eurot (12.09.2025.a menetlusdokumendi p.10), millest põhinõue 690,87 eurot,

intressinõue 17,96 eurot, viivise nõue ühe aasta eest 17,94 eurot. Kohus parandab siinkohal,

et ümberarvestatud hagisse kuuluv põhinõue ei ole mitte 690,87 eurot, vaid 686,02 eurot.

Põhinõude hulka ei arvutata intresse nagu hageja on seda teinud. Hagi põhinõue koosneb

edasiulatuvast põhinõudest 509,21 eurot ja sissenõutavaks muutunud nõude põhiosast s

176,81 eurot, s.o. kokku 686,02 eurot. Hagi hind 721,92 eurot.

9. Kohus rahuldab nõude sisulise otsusega (mitte tagaseljaotsusega). Kohtu hinnangul

puuduvad muud põhjendused otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks, mistõttu otsust

viivitamata täidetavaks ei tunnistata.

Menetluskulude jaotus

10. Hageja vähendas menetluse käigus oma nõuet ja kohus võttis loobumise vastu.

Vähendatud nõude osas kohus rahuldab hagi. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulude

4 (5)

jaotamisel tuleb lähtuda hagi osalise rahuldamise korral rakendatavatest sätetest, et tulemus

oleks õiglane.

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg-st 4

tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud,

välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude

pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja loobus hagist põhjusel, et nõue tuli ümber arvestada

hagejast (laenuandjast) olenevatel põhjustel. See tähendab, et hagist loobumise ja nõude

vähenemise riski ei kanna kostja.

Kohus jaotab seetõttu menetluskulud poolte vahel võrdsetes osades.

11. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista riigilõivu summas 175

eurot ning õigusabikulud 240 eurot, samuti viivise menetluskuludelt. Hageja palub

tagastada talle enam tasutud riigilõivu 35 eurot (1/2 riigilõivust).

Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust – hageja on tasunud riigilõivu 280 eurot, s.o. summa

mis tuli tasuda hagihinnalt kuni 1500 eurot. Hageja pidi tasuma riigilõivu (lahendatud

nõudelt) 175 eurot. Seega on riigilõivu tasutud enam 105 eurot ja see on võimalik TsMS §

150 lg 1 p 1 alusel tagastada. Hageja on riigilõivu tagastamise taotluse esitanud.

Kohus loeb riigilõivu 175 eurot ja hageja menetluskulud 240 eurot põhjendatud ja vajalikuks

kuluks. Kokku hageja menetluskulu 415 eurot, mis tuleb pooles osas ehk 207,50 eurot välja

mõista kostjalt ja pooles osas jääb hageja kanda.

12. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

13. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS §

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik

5 (5)