2-24-121116/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-121116

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.10.2025, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25-121116

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi E.S.-i vastu võlgnevuse

nõudes

Hagihind

3098,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479;

asukoht: XXX, 10149 XXX), lepinguline esindaja Sigrid

Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ, XXXxxx

Kostja: E.S. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxx XXX-i,

xxxxx, XXX; tegelik elukoht teadmata; e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud

kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista E.S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 1801,22 eurot,

17.09.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 819,56 eurot ja sissenõudekulud 35

eurot.

3. Välja mõista E.S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 0,065% päevas alates

18.09.2024 tasumata põhivõlalt (1801,22 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni.

4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

5. Jätta rahuldamata hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitise osas summas 15 eurot.

6. Kohtuotsus tuleb E.S.-ile kätte toimetada esmalt kohtule teatavaks saanud

kontaktandmete kaudu. Kõigi muude kättetoimetamise võimaluste ammendumise

järel võib otsuse E.S.-ile kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud 1% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 99% ulatuses

E.S.-i kanda.

2. Määrata kindlaks Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud summas 620 eurot,

millest 420 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 180 eurot

2-25-121116

(km-ta) õigusabikulud.

3. Välja mõista E.S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 613,80

eurot.

4. Välja mõista E.S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis väljamõistetud

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas)

alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsusele (resolutsiooni p-d 1-3) kirjaliku kaja otsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja,

kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi

kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099,

LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a

EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja

märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“.

Kohtuotsuse resolutsiooni p-i 5 peale on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetluse käik

1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 04.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult E.S. 1920,90 euro saamiseks. 06.06.2024 tegi kohus võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 05.08.2024.a

määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2.Hageja esitas 17.09.2024 kohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista

kostja ja Elisa Eesti AS vahel 17.08.2015 sõlmitud liitumislepingust ja 07.04.2022 sõlmitud

osamaksetega vara müügilepingust tulenev põhinõue 1801,22 eurot, viivised 819,56 eurot

(põhinõudelt viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 19.10.2022 kuni hagi esitamiseni

17.09.2024 0,065% päevas põhinõudelt) ning sissenõudmiskulud 50 eurot (saadetud kirjad

12.03.2024, 20.03.2024 ja 04.04.2024 ning muud kulud 15 eurot – nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud

kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel ja e-maili teel, võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Lisaks viivise 0,065% päevas

põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.

Hagimaterjalide põhjal osutas Elisa Eesti AS kostjale teenuseid ning kostja kohustus tasuma

saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Kostja jättis maksmata

neli arvet, milles ei ole hageja arvestanud arvetel kajastuvat viivist ja meeldetuletustasu:

-

Arve nr 2034966340 maksetähtpäevaga 18.07.2022 summas 79,02 eurot;

-

Arve nr 2035295054 maksetähtpäevaga 18.08.2022 summas 76,70 eurot;

-

Arve nr 2035600042 maksetähtpäevaga 18.09.2022 summas 78,19 eurot;

-

Arve nr 2035945231 maksetähtpäevaga 18.10.2022 summas 1567,31 eurot.

Põhinõue kokku 1801,22 eurot.

2-25-121116

Elisa Eesti AS ütles lepingud üles 27.09.2022 ning loovutas 01.03.2024 nõuded hagejale.

3.19.09.2025.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja

kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Kohus

toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte 05.10.2024 avalikult. Kostja ei ole kohtu poolt

antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

4.Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid

tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult

põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa

ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab

kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt.

5.1.Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja TsMS § 367

alusel on põhivõlgnevus, viivis ja täiendav viivis hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud

ning need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista.

5.2.Kohus leiab aga, et sissenõudmiskulude hüvitise nõue ei ole õiguslikult osaliselt

põhjendatud.

VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000

euro.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud kokku 50 eurot. Puudub vaidlus, et

kostja on tarbija ning et nii esialgne võlausaldaja kui ka hageja on majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik. Kohus märgib, et VÕS § 1132 seab piirangud tarbijast võlgnikult nõutavatele

sissenõudmiskuludele ning seab neile konkreetsed ülempiirid ning tarbija kahjuks

kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised (VÕS § 1132 lg 6). VÕS § 1132 alusel on võlausaldajal

õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitist vaid siis, kui ta on need kulud reaalselt kandnud ning

võlausaldaja peab olema võimeline neid ka tõendama. Tegemist ei ole seadustatud hinnakirjaga.

Tarbijalt on õigus nõuda pärast lepingu lõppemist tasu kolme meeldetuletuskirja eest ning lisaks

sissenõudmiseks tehtud muude toimingute kulud (nt telefonikõned, võimalikud registripäringud,

võlgnikuga kohtumine jne) piirmäära ulatuses. Samuti tuleb lähtuda ka sama paragrahvi lõikes 3

sätestatud piirangust, s.o lepingu lõppemisest või eelmise tasulise meeldetuletuskirja saatmisest

on möödunud vähemalt 7 päeva, mida tuleb nõude hindamisel arvestada.

2-25-121116

Teave lepingu lõppemise kohta, meeldetuletuskirjade saatmise aja, sisu ja viisi kohta ning muude

toimingute tegemise aeg, sisu ja kulud peavad nähtuma hagist, sest tagaseljaotsust tehes saab

kohus hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel lähtuda üksnes kostjale kättetoimetatud

hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt

omaks võetuks. Kohus ei saa tagaseljaotsust tehes hinnata ega arvestada võimalikke hagile

lisatud tõendeid. Hagi õiguslikult põhjendatus peab nähtuma hagist endast. Kui hageja on

hagisse asjaolud kirjutanud puudulikult või on rikkunud seaduses sätestatud piiranguid, siis ei

saa sissenõudmiskulude hüvitise nõuet pidada vastavas ulatuses õiguslikult põhjendatuks.

Õiguslikult põhjendamatus ulatuses peab kohus nõude aga jätma rahuldamata.

5.3.Hagist nähtub, et hageja on kolmel korral (25 eurot + 5 eurot + 5 eurot) kostjale

meeldetuletuskirjad saatnud ning ei esine VÕS § 1132 lg-s 3 märgitud piiranguid. Selles osas on

sissenõudmiskulude hüvitise nõue õiguslikult põhjendatud. Küll aga ei nähtu hagist hageja poolt

tehtud muude toimingute täpsemad asjaolud, nt kuhu ja mis kulu eest on hageja teinud päringuid,

kuhu ja millal võlanõude avaldanud jne. Kohus leiab, et selles osas ei saa nõuet õiguslikult

põhjendatuks lugeda ainuüksi selgitusel, et hageja on üldisemalt teinud mingeid muid

toiminguid. Seega ei ole hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõue õiguslikult põhjendatud 15

euro ulatuses ja selles osas tuleb jätta nõue rahuldamata.

Hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõue on põhjendatud kokku 35 euro ulatuses.

6.Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1801,22 eurot,

17.09.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 819,56 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot.

Lisaks täiendava viivise alates 18.09.2024 0,065% päevas põhinõudelt 1801,22 eurot, kuni

põhinõude tasumiseni.

7.Kohus leiab, et käesolevat otsust on vajadusel võimalik kostjale kätte toimetada avalikult

Ametlike Teadaannete vahendusel. Hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse proovis kohus

edastada kostja võimalikule e-posti aadressile XXX. E-kirjale kostja ei vastanud. Maksekäsu

kiirmenetluses on kostjale 06.06.2024, 11.06.2024, 14.06.2024 proovitud avaldus kätte

toimetada aadressil XXX, elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud. Kostja ema on

varasemas menetluses kinnitanud, et kostja ei ela aadressil XXX-i. Ema kostjaga ei suhtle ja

tema kontakte ei tea. Vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele on

Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur vastanud 11.07.2024, et nende registris on seisuga

06.10.2019 isiku E.S.-i elukohaks märgitud XXX. Täpsemad andmed isiku elu- ja viibimiskoha

osas puuduvad. Isiku sidevahendina on registreeritud mobiiltelefoni number XXX seisuga

05.2013. varasemas menetluses on XXX Tartu korteriomanik (kostja endine elukaaslane)

kinnitanud, et kostja ei ela enam antud aadressil, ei ela enam koos. Kostja aadressi ei tea.

Paljudes varasemates kohtumenetlustes on võlgnikule hagi avalikult kätte toimetatud hagi

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtule pole teada muid kontaktandmeid.

Kohtul pole teavet, et vahepealsel ajal on midagi kostja kontaktandmetes muutunud. Kohtu

hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha

kindlakstegemiseks. Täidetud on menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS §

317 mõttes. Kohus märgib, et esmalt püüab kohus otsust kätte toimetada muudel viisidel, kuid

kui kättetoimetamine tavapärasel viisil ei õnnestu, annab kohus juba otsuses loa avalikuks

kättetoimetamiseks.

Menetluskulude jaotus

8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral

2-25-121116

pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda ja

1% ulatuses hageja kanda.

TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista

nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 420 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu

tasunud seaduses ettenähtud määras ja see on põhjendatud.

Hageja taotles kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohus leiab, et

maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot on põhjendatud TsMS § 4842 alusel.

Hageja taotles kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 338 eurot. TsMS § 175 lg 1

kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulud summas 338 eurot (km-ta, sest

hageja on käibemaksukohustuslane). Hageja esindaja on õigusabi osutanud 2 h (täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja analüüs, hagi ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine

ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule) tunnitasuga 169€/h (km-ta, sest hageja on

käibemaksukohustuslane). Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat

töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt.

Arvestades asja keerukust, mahtu ja hagi lühikest sisu, on ajakulu põhjendatud 1,5h ulatuses.

Kohus leiab, et tasumäär 169€/h ei ole asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus selgitab, et 169€/h

vastab keskmisele vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja on jurist. Arvestades hageja

esindaja kvalifikatsiooni, asja keerukust ja esitatud hagi sisu (rahuldamata jäänud nõude osas

hagis asjaolud puudulikud) on põhjendatud tasumääraks 120€/h.

Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 620 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv, 20

eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 180 eurot lepingulise esindaja tasu (1,5h x 120€/h).

Kohus jättis menetluskulud 1% ulatuses hageja kanda ja 99% ulatuses kostja kanda. Hageja

menetluskuludest (620 eurot) jääb hageja kanda seega 6,20 eurot ja kostja kanda 613,80 eurot.

Kostja menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid

tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 613,80 eurot.

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg

1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik