3-25-786/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.10.2025, Tallinnas

Haldusasja number

3-25-786

Haldusasi

O.A kaebus Sotsiaalkindlustusameti 14.01.2025 otsuse

nr P26-2025-204155 ja 26.02.2025 vaideotsuse nr 5.2-

3/4797-2 tühistamiseks ning kohustamisnõue

Menetlusosalised

Kaebaja — O.A

Vastustaja — Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja

Külli Vallimäe-Tuberg

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

2. Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 14.01.2025 otsus nr P26-2025-204155 ja 26.02.2025

vaideotsuse nr 5.2-3/4797-2.

3. Kohustada Sotsiaalkindlustusametit uuesti läbi viima kaebaja puude raskusastme

tuvastamise menetlus.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

5. Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja

perekonnanimed tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.11.2025.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline

esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

3-25-786

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O.A (kaebaja) esitas 14.12.2024 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse ning Eesti

Töötukassa kaudu Sotsiaalkindlustusametile taotluse puude raskusastme tuvastamiseks ning

vastava toetuse maksmiseks.

2. Eesti Töötukassa tuvastas 06.01.2025 otsusega nr TVH/25/000700 kaebajal puuduva

töövõime kaheks aastaks (dtl 13-15). Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 14.01.2025 otsusega nr

P26-2025-204155 (dtl 17-18) puude raskusastet ei tuvastatud. Kaebaja esitas 12.02.2025

SKA-le vaide (dtl 20-23), mis jäeti Sotsiaalkindlustusameti 26.02.2025 vaideotsusega nr 5.2-

3/4797-2 (dtl 24-31) rahuldamata.

3. Tallinna Halduskohtusse saabus 27.03.2025 kaebaja kaebus Sotsiaalkindlustusameti

14.01.2025 otsuse nr P26-2025-204155 ja 26.02.2025 vaideotsuse nr 5.2-3/4797-2

tühistamiseks. Lisaks palus kaebaja kohtul kohustada Sotsiaalkindlustusametit tegema

14.12.2024 taotluse alusel uus otsus, millega tuvastada vähemalt keskmine puude raskusaste

kehtivusega kaks aastat.

4. Tallinna Halduskohus võttis 08.04.2025 määrusega kaebuse menetlusse

Sotsiaalkindlustusameti 14.01.2025 otsuse nr P26-2025-204155 ja 26.02.2025 vaideotsuse nr

5.2-3/4797-2 tühistamiseks ühes nõudega kohustada Sotsiaalkindlustusametit kaebaja

14.12.2024 taotluse üle uuesti otsustama. Kohus tunnistas vastustajaks

Sotsiaalkindlustusameti.

5. Vastustaja esitas vastuse kaebusele 20.05.2025.

6. Asja lahendamine toimub kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

7. Kaebaja hinnangul ei lähtu Sotsiaalkindlustusameti otsus tema terviseseisundist ja

terviseseprobleemidest tulenevatest piirangutest. Otsus on koostatud tema tegelikku tervisliku

olukorda sh terviseprobleemide iseloomu, mõju ja prognoosi arvestamata. Kaebajal on

diagnoositud hulgiskleroos, mille tõttu esinevad arvestatavad piirangud liikumise valdkonnas

s.o kõndimisel, pikaajalisel seismisel ja istumisel. Jalgades (rohkem avaldunud vasakus jalas)

esinevad tundlikkusehäired ja nõrkus, kaebaja kõnnib vasakut jalga longates, tema üldine

koormustaluvus on alanenud, võimekus igapäevaselt füüsiliselt tegutseda on muutlik ja

ettearvamatu. Ülekoormuse korral või ebakindla pinnase korral kaotab kaebaja kergesti

tasakaalu, kukkumisoht on olemas ja reaalne. Ülekoormuse korral võivad tekkida ka

seljavalud ning selg kangeks muutuda. Lisaks on hulgiskleroosi tõttu piiratud ka kaebaja

käeline tegevus (samuti enim avalduv vasakus käes) ehk esinevad tundlikkushäired, raske on

midagi haarata või tõsta, teostada peenmotoorikat ja mõlema käe koostööd eeldavaid tegevusi

jms. Tema kehaline ja käeline tunnetus ja võime oma keha kontrollida sh ka

tualetitoimingutega seoses on alanenud, mistõttu vajab ta igapäevategevustes erinevat tuge ja

abi. Sageli on raskendatud ka selliste esmaste tegevuste teostamine nagu toidu valmistamine,

hügieeni eest hoolitsemine, riiete pesemine, nööpide sulgemine, paelte sidumine jms, milles

kaebaja vajab lähedaste abi ja tuge. Päeviti on olukord muutlik, ta ei tea kunagi ette, palju

jaksab ja suudab teha, kas ja kui kaua tegus olla. Kehalised haigused mõjutavad ka kaebaja

vaimset seisundit, suhtlemine on raske, väsib ära, mistõttu hoidub suhtlemisest. Tema

igapäevane toimimine ja tegutsemine on kehaliste ja vaimsete probleemide tõttu suurel määral

piiratud, vajab igapäevaselt erinevat tuge ja abi.

8. Eesti Töötukassa (töötukassa) tuvastas 06.01.2025 otsusega nr TVH/25/000700 kaebajal

puuduva töövõime leides, et esinevad mõõdukad tegutsemispiirangud liikumise ja käelise

2(10)

3-25-786

tegevuse valdkondades; piiratud on pikemate vahemaade kõndimine, kõnnib aeglaselt,

vasakut jalga longates. Väsib kergelt. Treppidest üles-alla liikumisel vajab käsipuust tuge.

Ühest kehaasendist teise siirdumisel esineb tasakaalukaotuse tunnet, on kukkumisoht.

Pikemal seismisel ja istumisel tekib lihasjäikust, väsimist. Vasakus jalas tõusnud lihastoonus,

langenud lihasjõud ja tundlikkus. Vasakus käes langenud tundlikkus, jõud, koordineeritud

tegevused rasked. Sellest tulenevalt piiratud raskemate esemete tõstmine ja kandmine ning

peenmotoorikaalased tegevused. 06.01.2025 eksperthinnangu (dtl 32-47) kohaselt on seisund

raskesti prognoositav kehtivusega 2 aastat, kuna tegu on kroonilise haigusega, mis kulgenud

ägenemistega. Alustatud on bioloogilise raviga, millega siiamaani olulist piirangute

vähenemist ei ole olnud. Plaanis taastusarsti visiit, edasised uuringud.

9. Arvestades eeltoodut on kaebajale arusaamatu, millele tuginedes leiab SKA vaidlustatud

otsuses, et tal ei esine piiranguid igapäevasel tegutsemisel ja ühiskonnaelus osalemisel

ulatuses, mis võimaldaks tuvastada vähemalt keskmise puude raskusastme. Otsuses on

selgitatud, et otsust tehes tugineti taotlusele ja töövõime hindamise menetluse dokumentidele.

Sotsiaalkindlustusamet pidas vajalikuks teostada täiendava ekspertiisi, mille tulemusel leiti, et

taotleja põeb hulgiskleroosi, kõnnimaa pikkus kuni 2 km, liikumine aeglane. Pikemal

liikumisel hakkab vasakut jalga kergelt lonkama, kand-varvas kõndi sooritab halvasti,

kandadele, varvastele tõuseb. Lihasjõud vasaku jala reie- ja säärelihaste osas vähenenud,

labajala osas normis. Liikumine, siirdumine, istumine ja seismine on iseseisev, vähemalt

keskmise puude raskusastme tuvastamiseks ei ole alust üheski valdkonnas (seal hulgas

erijuhtumina hinnates).

10. Kaebaja hinnangul ei vasta vaidlusalune otsus temal esinevate piirangute ulatusele ja

sellest tulenevale abivajadusele. Vaatamata määratud ravile ei ole kaebaja seisund paranenud,

piirangud püsivad ning on jätkuvalt ravi, abivahendite ja teenustega kompenseerimata, mida

tõendavad üheselt arusaadavalt ka terviseandmed. Ka on vaidlusalune otsus selges vastuolus

töötukassa poolt tuvastatuga ehk töötukassa leiab viimases töövõime hindamise menetluses, et

„kõnnib aeglaselt, vasakut jalga longates, kõnnak spastilis-pareetiline, esineb

tasakaalukaotuse tunnet, on kukkumisoht; haigus on kulgenud ägenemistega; alustatud

bioloogilise raviga, millega siiamaani olulist piirangute vähenemist ei ole olnud“, siis jääb

arusaamatuks, kuidas need piirangud ei mõjuta igapäevast tegutsemist ja ühiskonnaelus

osalemist puude raskusastet põhjustavas ulatuses. Lisaks tuvastas töötukassa maksimaalse

töövõime vähenemise ulatuse. Ka on ebaselge, kas ja kui palju arvestati otsust tehes

piirangute koosmõjuga ehk asjaoluga, et piirangud esinevad nii liikumisel kui ka käelises

tegevuses.

11. Kaebaja hinnangul on asjas kogutud tõenditega (taotlus, terviseandmed, töövõime

hindamise menetluses tuvastatu) tuvastatud püsivate terviseprobleemide olemasolu ehk

pikaajalised funktsioonipiirangud; asjaolu, et viidatud piirangud ei ole ravimitega,

abivahenditega ega teenustega jätkuvalt vähenenud ehk kompenseeritud ning et viidatud

piirangute tõttu esinevad jätkuvalt raskused igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus

osalemisel. Kaebaja leiab, et tal tuleks tuvastada vähemalt keskmine puue vähemalt kaheks

aastaks.

Vastustaja seisukohad

12. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja selgitab, et puude raskusastme

mittetuvastamine ei tähenda, et isikut peetakse terveks või et tal ei ole piiranguid

igapäevategevustel ja ühiskonnaelus osalemisel. Diagnoositud haigus ei anna aga iseseisvalt

alust tuvastada puude raskusastet.

12.1. Töötukassa otsusest tulenevalt on kaebajal mõõdukad tegutsemispiirangud liikumise

ning käelise tegevuse valdkondades, mille põhjuseks on närvisüsteemihaigus. Arvestades

3(10)

3-25-786

kaebaja tervisekahjustuse muutlikku iseloomu, on töötukassa otsusest tulenevalt tema

töövõime kahe aasta jooksul raskesti prognoositav. Kaebajal on seetõttu hinnatud töövõime

puuduvaks kestusega kaks aastat.

12.2. Tööealisele inimesele, kes taotleb samaaegselt nii töövõime hindamist kui puude

raskusastme tuvastamist, võib, aga ei pruugi puuduva töövõime tuvastamine alati tähendada,

et taotlejal tuleb tuvastada ka puude raskusaste. Sõltuvalt asjaoludest võivad inimese

terviseseisundist tulenevad piirangud takistada tal tavatingimustes ja täiskoormusega

töötamist, kuid siiski mitte olla piisavalt rasked, et oluliselt piirata igapäevast tegutsemist või

ühiskonnaelus osalemist. Puude raskusastme tuvastamisel tööealistel isikutel lähtutakse

raskustest, piirangutest või takistustest ühiskonnaelus osalemisel, mille põhjuseks on

pikaajalised funktsioonipiirangud (pikaajaline väljakujunenud, raskesti tagasipööratav või

pöördumatu seisund), mida ei saa kõrvaldada või oluliselt leevendada ravi või ravimitega.

12.3. PISTS § 23 lg 1 kohaselt tuvastab puude raskusastme SKA, kaasates vajadusel arstiõppe

läbinud isikuid. Praegusel juhul on vastustaja küsinud ekspertarsti arvamust kaebajal

liikumise valdkonnas puude raskusastme tuvastamise kohta. Ekspertarst, hinnates kaebajal

liikumisel esinevaid piiranguid, leidis, et ei ole alust vähemalt keskmise puude raskusastme

tuvastamiseks (dtl 58).

13. Töövõime hindamise käigus tehtud eksperdihinnangu järgi oleks liikumise valdkonnas

kaebaja piirangu aritmeetiline keskmine 2, mis määruse nr 18 § 6 lg 6 p 1 järgi tähendab seda,

et isikul esineb raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ja tal

tuvastatakse keskmine puude raskusaste. Teistes hinnatavates valdkondades oleks piirangute

aritmeetiline keskmine jäänud alla puude raskusastme tuvastamiseks vajaliku arvväärtuse.

Seega oleks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuses antud arvväärtustest

tulenevalt olnud kaebajal keskmine puude raskusaste võimalik tuvastada üksnes liikumise

valdkonna alusel.

13.1. Määruse nr 18 § 6 lg 5 sätestab, et SKA-l on õigus muude asjasse puutuvate andmete

põhjal korrigeerida piirangu aritmeetilist keskmist ja määruse § 4 lõike 5 punktis 3 nimetatud

valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtusi 0,5

ühiku võrra või vajaduse korral kaasata menetlusse arstiõppe läbinud isikuid. Nimetatud sätte

alusel ja tuginedes menetlusse kaasatud ekspertarsti arvamusele korrigeeris vastustaja kaebaja

inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevuste piirangute arvväärtust 0,5

ühiku võrra, mille tulemusel hindas vastustaja kaebaja piirangut kõnealuses valdkonnas

arvväärtusega 1,5.

13.2. Vastustaja möönab, et ei ole tõepoolest otsuses selgelt arvväärtuse korrigeerimisele

viidanud, siiski on vastustaja lähtunud kaasatud ekspertarsti seisukohast. Olenevalt

asjaoludest võib korrigeerimine toimuda suurenevalt või alanevalt. Määrus nr 18 ei täpsusta

rohkem korrigeerimist võimaldavaid tingimusi ning selle eesmärk on anda SKA-le teatud

paindlikkus näiteks ka olukorras, kus SKA ei tee uut tervikhindamist ning tugineb puude

raskusastme tuvastamisel töövõime hindamise käigus koostatud eksperdihinnangule.

14. Vastustaja selgitab, et liikumisfunktsiooni puhul hinnatakse inimese võimekust liikuda

iseseisvalt, ilma kõrvalise abita. Kui terviseandmetest nähtuvalt ei vaja inimene

liikumisfunktsiooni osas kõrvalabi, loetakse liikumisfunktsioon iseseisvalt teostatavaks. Kui

kõrvalabi vajadus on episoodiline, sõltuvalt mõnest elulisest situatsioonist, ei ole selline

kõrvalabi vajadus puude raskusastme tuvastamise aluseks. Ekspertarst on tutvunud kaebaja

poolt antud enesehinnanguga ja sellega arvestanud. Kaebaja viited kõrvalabi vajadusele

peavad leidma veenva meditsiinilise selgituse ja põhjenduse terviseandmetes. Kuna

eksperdiarvamus antakse dokumendipõhiselt, seonduvad terviseandmed väga otseselt puude

raskusastme tuvastamise alustega (sh hindamine võtmetegevuste kaupa ja sidusus

4(10)

3-25-786

rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikaatoriga (RFK) hinnatavates valdkondades

esinevate piirangute kirjeldamisel). Ekspertarstid ei tee eksperdiarvamuste andmisel

visiidipõhiseid ekspertiise, st taotlejat ei ole võimalik kutsuda läbivaatusele, tuginetakse

terviseandmetes kirjeldatule, mida analüüsitakse meditsiiniliste eriteadmistega ekspertarsti

poolt.

14.1. Vastustaja ei jäta ühelgi juhul erijuhtumi regulatsiooniga arvestamata, kuid lähtub

sellest, et erijuhtumi kohaldamine on erandlik ja põhjendatud olukorras, kus terviseseisundi ja

väliste takistuste koosmõju raskendab isiku igapäevast tegutsemist või ühiskonnaelus

osalemist. Erijuhtumit saab kohaldada näiteks ka juhul, kui mitmes valdkonnas on

tuvastatavad kergemad piirangud, mis meditsiiniliselt käsitledes tõenäoliselt üksteist

võimendavad (hinnatakse kergemaid piiranguid koosmõjus). Samuti kohaldatakse erijuhtumit

terviseandmete alusel, mis tööealise isiku puhul ei ole määratletud töövõime hindamise

metoodika alusel üheski võtmetegevuses või on võtmetegevuste üleselt mitmes valdkonnas

piiranguid põhjustavad, mis vastavad kokkuvõttes vähemalt keskmisele puude raskusastmele,

hinnates isiku üldist sooritusvõimet. Praegusel juhul ei ole vastustaja tuvastanud selliseid

keskkondlikke ja suhtumuslikke takistusi, mille koosmõjul kaebaja terviseseisundiga oleksid

kaebajal esinevad tegutsemis- ja osalemispiirangud raskemad.

14.2. Ekspertarst võtab arvamuse andmisel arvesse kõik tervise infosüsteemis leiduvad

asjassepuutuvad andmed. Mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseks vajaliku tervisetõendi

väljastamine seondub puude raskusastme tuvastamisega seetõttu, et kajastab perearsti

hinnangut kaebajal esinevatele piirangutele. Juhtimisõiguse tõendil puudusid märked

piirangute, eritingimuste ja sõiduvahendi kohandamise vajaduse kohta.

14.3. Kuna vastustaja korrigeeris üksnes liikumise valdkonna piirangu aritmeetilist keskmist,

on ka otsust põhjendatud valdavalt vastava valdkonna piirangu osas. Vastustaja möönab, et

vaidlustatud otsuse põhjendused võiksid olla mõnes osas põhjalikumad. Küll on aga

vastustaja hinnangul otsuse põhjendustes esitatud ekspertarsti arvamuse pinnalt mõistetav,

miks vastustaja ei tuvastanud kaebajal liikumise valdkonnas piiranguid, mis oleksid vähemalt

keskmise puude raskusastme kohased.

KOHTU PÕHJENDUSED

15. Leian, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

16. Kaebaja esitas 14.12.2024 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA)

ühistaotluse töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks

ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määramiseks. Töötukassa tuvastas 06.01.2025 otsusega

nr TVH/25/000700 kaebajal puuduva töövõime kaheks aastaks. Sotsiaalkindlustusameti

14.01.2025 otsusega nr P26-2025-204155 puude raskusastet ei tuvastatud.

17. Seega on vaidlus selle üle, kas vastustaja on õiguspäraselt jätnud kaebaja puude

raskusastme (puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse (PISTS) § 2 lg 1¹) tuvastamata

olukorras kus ühistaotluse menetlemisel tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti poolt koostatud

eksperthinnangus on leitud, et kaebajal puudub töövõime.

18. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 1 järgi on puue inimese

anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle,

mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus

osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 2¹ järgi tuvastatakse 16-aastasel kuni

vanaduspensioniealisel inimesel (tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja

ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue.

Keskmine puue on PISTS § 2 lg 2¹ kohaselt inimesel, kellel esineb igapäevases tegutsemises

5(10)

3-25-786

või ühiskonnaelus osalemises raskusi (p 3); raske puue on inimesel, kellel igapäevane

tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud (p 2) ning sügav puue on inimesel,

kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud (p 1).

19. Seaduses ei ole üheselt defineeritud, mida mõista PISTS § 2 tähenduses „igapäevase

tegutsemise või ühiskonnaelus osalemise“ all, kuid sotsiaalkaitseministri määruse nr 18

„Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse

tingimused“ (määrus nr 18) § 2 p-de 3–4 ning § 6 lg-te 6 ja 7 põhjal saab järeldada, et sellega

tähistatakse üldistavalt määruse nr 18 § 4 lg-s 5 loetletud valdkondi ja võtmetegevusi, millest

lähtuvalt hinnatakse isikul määruse nr 18 § 4 lg-le 6 vastavate piirangute esinemist või

puudumist.

20. Puude raskusastme tuvastamine ei ole kaalutlusotsus, vaid meditsiinivaldkonna

ekspertteadmistel põhinev hindamisotsus (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2019 otsus nr

3-18-1588, p 19; 05.11.2020 otsus nr 3-19-2182, p 11; 03.06.2021 otsus nr 3-20-1281, p 11).

Seega ei pea kohus asja lahendamisel kontrollima kaalutlusreeglite järgimist. Halduskohus on

pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus (HKMS § 4 lg-d 1 ja 4).

See hõlmab pädevust tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud

eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuste

raskusastme määramisel), sest sellest sõltub puude raskusastme tuvastamine (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24).

21. Kaebaja 14.12.2024 taotlus oli esitatud nii töövõime hindamiseks kui puude raskusastme

tuvastamiseks. Tulenevalt PISTS § 2³ lg-st 7 kasutab SKA sellisel juhul puude raskusastme

tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud ekspertarvamust ja töötukassa antud

töövõime hindamise otsust. Samas võib SKA PISTS § 2³ lg 1 kohaselt puude tuvastamiseks

kaasata vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid.

22. Kohtupraktikas on leitud, et kuigi nii töövõime hindamine kui ka puude raskusastme

tuvastamine lähtuvad taotleja terviseseisundist, on nende menetluste eesmärk ning seetõttu ka

rakendatav metoodika erinev (nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2022 otsus nr 3-20-1141, p

12, 03.06.2021 otsus nr 3-20-1281, p 17). Seetõttu on mõistetav, miks võib mõnel juhul

inimesel töövõime puududa osaliselt või täielikult, kuid puude raskusastet temal ei tuvastata.

Nii arvestatakse töövõime hindamisel riski, et töötamisel halveneb inimese tervislik seisund,

puude raskusastme tuvastamisel lähtutakse aga üksnes olemasolevast olukorrast (takistused,

piirangud). Hinnata tuleb, kas raskused igapäevatoimingutes kestavad enamuse ajast ja

avalduvad suures osas elulistes olukordades. Inimesel võib sõltuvalt asjaoludest esineda

takistus või piirang töötamisel, kuid see ei pruugi alati tähendada ühiskonnaelus, tavaelus

osalemise takistatust. Töövõime hindamise korral vaadeldakse inimese võimet töötada

tavatingimustes, mis võib tähendada füüsilist koormust, psüühilist survet, ajalisi piiranguid

puhkamisele, ravimite manustamisele jne. Inimese igapäevatoimingud on aga teistsugused,

nende puhul saab inimene vabamalt planeerida oma tegevusi, nende intensiivsust, tempot jne.

Terviseseisundist tulenevad piirangud, takistused igapäevaelus võivad inimesel küll esineda,

kuid need võivad olla kerged, s.o oma olemuselt sellised, mis ei ületa teatud künnist, et

küündida vähemalt keskmise puude raskusastmeni. Seega põhimõtteliselt võib esineda

olukordi, kus isikul on piiratud või puuduv töövõime kuid puude raskusastme tuvastamiseks

alust ei ole.

23. Puude raskusastme tuvastamisel kasutatav eksperdiarvamus on tõend, mis on

halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav (Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-

17-1110, p 24; vrd ka Riigikohtu 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p-d 13–15). Puude

raskusastme tuvastamisel kasutatav eksperdiarvamus ei ole SKA-le küll vahetult siduv, kuid

6(10)

3-25-786

ekspertarsti järeldused saab siiski ümber lükata eelkõige konkureeriva eksperdiarvamusega (vt

Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 22, 24 ja 26).

24. SKA on vaidlustatud otsuses märkinud, et on otsuse tegemisel aluseks võtnud kaebaja

taotluses sisalduvad andmed, Eesti Töötukassa töövõime hindamise käigus koostatud

eksperdiarvamuse ja töövõime hindamise otsuse ning SKA ekspertarsti A.T arvamuse.

Viidatud arvamuse on vastustaja esitanud ka kohtule (dtl 58). Tuleb möönda, et vastustaja

viidatud ekspertarvamus, millele otsuses tuginetakse, on äärmiselt üldsõnaline.

Kohtutoimikusse esitatud arvamuse näol on tõenäoliselt tegemist vastustaja sisemise

andmebaasi vms väljatrükiga, mis on allkirjastamata ja arvamuse andmise kuupäevaks on

märgitud 14.01.2025 ehk vaidlustatud otsuse kuupäev. Dokumendist nähtuvalt on selle

„registreerija“ A.T, saatja nimi puudub, seotud dokumendid puuduvad. Tekstiväli sisaldab

üldistavat teksti, mis kirjeldab kokkuvõtvalt kaebaja terviseandmetes sisalduvat, seejuures

puuduvad viited konkreetsetele TIS kannetele, millele kirjeldus tugineb ning lõpus on toodud

järeldus selle kohta, et kuna kaebaja liikumine, siirdumine, istumine ja seismine on iseseisev,

siis ei ole vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks alust (s.h. erijuhtumina

hinnates). Puuduvad igasugused viited õigusaktidele ja/või metoodikale, millest arvamuse

andja on juhindunud ning selle põhjal ei ole võimalik aru saada, millised on need täpsemad

asjaolud, miks isikul, kel on küll tuvastatud puuduv töövõime, esinevad piirangud ei võimalda

tuvastada isegi keskmise puude raskusastmele vastava puude olemasolu. Ka vaidlustatud

otsuses igasugused sellised põhjendused puuduvad, viited õigusaktidele on küll olemas kuid

ka need on liialt üldised, sisaldades näiteks viiteid määruse nr 18 §-dele 6, 7 ja 8, samas

koosnevad need paragrahvid mitmest erinevast lõikest ja lõiked omakorda punktidest. Seega

ei ole otsusest võimalik aru saada, millistele sätetele täpsemalt SKA on tuginenud.

Vaidlustatud otsuse puudub ka igasugune viide selle kohta, et ekspertarsti hinnangu alusel

tulemust korrigeeriti.

25. Eelkirjeldatu põhjal olen seisukohal, et SKA 14.01.2025 otsus, millega jäeti kaebajal puue

tuvastamata, on koostatud põhjendamiskohustust rikkudes ning selle põhjal ei ole ei kohtul

ega ka otsuse adressaadil võimalik aru saada, millel põhineb SKA hinnang, et kaebajal ei ole

võimalik tuvastada vähemalt keskmise puude raskusastmele vastavat puuet. Otsuses viidatud

ja kohtule esitatud eksperthinnang siin samuti abiks ei ole, sest ka see on oluliste

põhjendamispuudustega ning kohtule esitatud dokumendi esmasel vaatlusel ei ole võimalik

aru saada, et tegu on üldsegi ekspertarsti arvamusega.

26. Alles 26.02.2025 vaideotsuses on vastustaja asunud vaidlusalust otsust põhjendama, tuues

välja ka täpsemad viited õigusaktidele. Sellist olukorda ei saa pidada hea halduse põhimõttega

kooskõlas olevaks. Need viited on asjakohased ning pidanuks olema välja toodud juba algses

haldusaktis.Haldusakti adressaadil peab olema kohe algse haldusakti põhjal võimalik

veenduda, millistele asjaoludele ja õigusnormidele tuginedes haldusakt on antud, seda eriti

siinses olukorras, kus kaebaja töövõime on hinnatud täielikult puuduvaks. Selline olukord

tekitab inimeses mõistetavalt segadust ja seega on SKA-l haldusorganina seda suurem

kohustus inimesele arusaadavalt selgitada, miks sellistes olukordades ka keskmisele puude

raskusastmele vastavat puuet ei tuvastata.

27. Niisiis on SKA alles vaidemenetluses asunud enda algset seisukohta täiendavalt

põhjendama. Vaidemenetlusse on vastustaja kaasanud täiendavalt ekspertarsti F.J (dtl 57), kes

on asunud kokkuvõtvalt samuti seisukohale, et piirangud liikumisel ei vasta vähemalt

keskmisele puude raskusastmele. Nimetatud täiendav eksperdiarvamus kirjeldab küll

eelmisega võrreldes veidi täpsemalt kaebaja terviseandmeid, viidates neuroloogi 03.12.2024

sissekandele, siiski on selle põhjal keeruline aru saada, millel täpsemalt põhineb ekspertarsti

järeldus, et terviseandmetele tuginedes on puude raskusastme tuvastamine toimunud

7(10)

3-25-786

õiguspäraselt ning vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks ei ole alust üheski

valdkonnas, sealhulgas erijuhtumina hinnates. Sealjuures nähtub hinnangust, et ekspertarst

tugineb peaasjalikult kaebaja käelise tegevuse hindamisele: „ Ühe käe funktsioonihäire,

eeldusel kui teise käe liikuvus on normaalses ulatuses, ei ole puude raskusastmele vastav

piirang. Taotleja on valdavalt käelistel tegevustel iseseisev. Ta saab pead kammida, mütsi

pähe panna, üheliitrilist anumat vöö kõrgusel tasapinnal liigutada, telefoni kasutada.

Piirangud käelistel tegevustel ei vasta vähemalt keskmisele puude raskusastmele“. Ekspertarst

on seega teinud kokkuvõtte, et ühe käe funktsioonihäire, eeldusel kui teise käe liikuvus on

normaalses ulatuses, ei ole puude raskusastmele vastav piirang. Vaideotsuses järgnevatest

põhjendustest nähtub aga, et tegelikult tuleneb tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti

hinnangust, et kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate

piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 2, mis omakorda annab määruse

nr 18 § 6 lõike 6 punkti 1 kohaselt aluse keskmise puude raskusastme tuvastamiseks

nimetatud valdkonnas.

28. Seega nähtub vaideotsusest, et ühe valdkonna (so. liikumise valdkonna) andmete põhjal

oleks siiski alust kaebajal keskmise puude raskusastme tuvastamiseks, mida aga paraku algses

otsuses üleüldse mainitud ei ole. Siiski ei ole vastustaja pidanud lõppastmes puude

raskusastme tuvastamist võimalikuks, sest on, viidates määruse nr 18 § 6 lõikele 9

(vaideotsuses on ekslikult viidatud lõikele 5), otsustanud korrigeerida kaebajal vastavas

valdkonnas esinevat piirangut 0,5 ühiku võrra ning saanud seeläbi tulemuseks 1,5, mis

määruse nr 18 kohaselt ei ole piisav keskmise raskusastmega puude tuvastamiseks.

Vaideotsusest ei ole võimalik aru saada, millel SKA selline otsustus põhineb.

29. Vastavalt määruse nr 18 § 4 lõikele 2 arvestab arstiõppe läbinud isik arvamuse andmisel

puude raskusastet taotleva isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite

kasutamist ja määratud ravi järgimist. Praegusel juhul on kaebajal diagnoositud hulgiskleroos,

mis on teadaolevalt krooniline ja progresseeruva kuluga haigus. Kaebaja põeb nimetatud

haigust juba üle 15 aasta. Kaebaja on taotluses kirjeldanud oma piiranguid liikumisel, käelises

tegevuses ja vaimse võimekuse valdkonnas. Kaebaja kirjelduste kohaselt on tema

terviseseisund järjepidevalt halvenenud, mitmete funktsioonide täitmine on häiritud ja

suutlikkus on vähenenud. Dokumendipõhisest töövõime hindamise 06.01.2025

eksperthinnangus välja toodud terviseandmetest nähtub, et kaebaja on pikemalt haige

korduvate ägenemistega, bioloogilise raviga alustatud 2023, kuid piirangud on jäänud püsima,

on osaliselt kohanenud (dtl 36).

30. Määruse nr 18 § 6 lg 9 sätestab, et SKA-l on õigus muude asjasse puutuvate andmete

põhjal korrigeerida piirangu aritmeetilist keskmist ja valdkonna võtmetegevuste sooritamisel

esinevate piirangute raskusastmete arvväärtusi 0,5 ühiku võrra või vajaduse korral kaasata

menetlusse arstiõppe läbinud isikuid. Korrigeerimist tuleb SKA-l kirjalikult põhjendada.

Vaideotsuses viitab SKA eelpooltoodud ekspertarstide arvamustele kuid viimastes ei ole

piirangute aritmeetilise keskmise korrigeerimise küsimust otseselt mainitud ja puudutatud.

Viidatud ekspertarvamustest ei selgu, millistele andmetele tuginedes on selline korrigeerimine

läbi viidud. Ainuke läbiv põhjendus näib olevat see, et kaebaja suudab iseseisvalt liikuda ja

vaidemenetluses antud ekspertarvamus toob välja, et kaebajale on väljastatud perearsti poolt

ka sõiduki juhtimisõiguse tõend, mis kehtib kuni 14.01.2034, analüüsimata on aga jäetud

kaebaja viited sellele, et selle, et kaebaja liikumine on haigusest tulenevate närvikahjustuste

tõttu oluliselt piiratud ning piirangud on progresseeruva iseloomuga. Samuti pole

ekspertarstid kaalunud käesoleval juhul erijuhtumi hindamise võimalust.

31. SKA 07.03.2025 vastuses Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) selgitustaotlusele (dtl

76-80) on SKA EPIKoja küsimusele 0,5-ga korrigeerimise kohta selgitanud järgmist: Kuna

8(10)

3-25-786

sotsiaalset ja meditsiinilist perspektiivi on praktikas keeruline täielikult lahutada, on SKA

peaspetsialistil võimalus tutvuda isiku eelmise puude raskusastme hindamisega. Kui ilmneb

märkimisväärne lahknevus varasemalt tuvastatud puude liigi või raskusastme ja töövõime

hindamise alusel kujuneva tulemuse vahel, võib peaspetsialist kaasata SKA ekspertarsti,

esitades küsimuse: „Kas on õigustatud korrigeerimine 0,5 punktiga?“ Lähtudes ekspertarsti

hinnangust võib peaspetsialist kohandada valdkonna võtmetegevuste piirangute raskusastmete

arvväärtusi 0,5 ühiku võrra kas üles- või allapoole. Kui korrigeerimine toimub allapoole, on

vajalik ekspertarsti põhjendus. Samuti võib ekspertarst hinnata, et juhtum vajab põhjalikumat

analüüsi, ning suunata töö ekspertarsti töölauale täieliku arvamuse andmiseks. Sellistel

juhtudel tehakse lõplik otsus ekspertarsti kaasamisel.

32. Vastustaja vastusele lisatud lisadest (dtl 60-61 ja 63-64) nähtub, et kaebajal on varasemalt

2021. aastal tuvastatud keskmine puude raskusaste 21.01.2021-20.01.2023 (keskmisele puude

raskusastmele vastav muu (käeline tegevus) kõrvalekalle) ning 2023. aasta veebruari otsusega

jäetud puude raskusaste määramata. Seega tõenäoliselt kaasas SKA praegusel juhul

ekspertarsti tulemuse korrigeerimiseks, kuna eelmisel hindamisel 2023. aastal kaebajal puude

raskusastet ei tuvastatud. Samas on käesoleval juhul kaebajal diagnoositud krooniline ja

progresseeruv haigus, terviseandmetest lähtuvalt ei ole olenemata alustatud ravist olulist

paranemist toimunud ning kaebajal esineb enda sõnul igapäevases tegutsemises või

ühiskonnaelus osalemises raskusi. See et inimene oma pidevalt halveneva tervisliku seisundi

ja suutlikkusega mõnevõrra harjub ja kohaneb ning püüab olenemata raskustest iseseisvalt

liikuda, ei tähenda seda et tal ei esineks piiranguid ja raskusi, mis võiks olla puude

raskusastmele vastavad piirangud.

33. Kokkuvõtlikult nähtub eeltoodust, et SKA 14.01.2025 otsus, milles SKA leidis, et

kaebajal ei ole võimalik tuvastava vähemalt keskmisele puude raskusastmele vastavat puuet,

on oluliste põhjendamispuudustega ning ehkki vaideotsuses on vastustaja asunud otsust

täiendavalt põhjendama, ei ole olemasolevatele andmetele tuginedes võimalik kohtul siiski

veenduda, et SKA on kaebaja puude raskusastme tuvastamise menetluse kohaselt läbi viinud

ning arvesse võtnud kõiki asjakohaseid andmeid. Ekspertarstide hinnangud, millele vastustaja

tugineb, on samuti sedavõrd üldsõnalised, et kohtul puudub võimalus kontrollida, millistele

andmetele tuginevalt on ekspertarstid leidnud, et kaebajal ei ole alust tuvastada keskmist

puuet.

34. Ülaltoodud põhjendustel rahuldan kaebuse ja tühistan Sotsiaalkindlustusameti 14.01.2025

otsuse nr P26-2025-204155 ja 26.02.2025 vaideotsuse nr 5.2-3/4797-2. SKA-l tuleb kaebaja

puude raskusastme tuvastamise menetlus uuesti läbi viia.

Menetluskulud

35. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste

kulud nende endi kanda.

Isikute nimede asendamine lahendis

36. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata

tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda

üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise

isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab

avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(10)

3-25-786

Maret Hallikma

10(10)