2-24-16621/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Aleksandr Kondrašov, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

28.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-16621

Kohtuasi

Z.B ja R.Y hagi Y.X-i vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.01.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Z.B ja R.Y apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I Z.B (isikukood XXX)

Hageja II R.Y (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja R.H, lepinguline esindaja

Indrek Repnau

Kostja Y.X (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Anastassia Rumjantseva

Kohtuistungi toimumise aeg

28.10.2025

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 24.01.2025 otsus ja lõpetada tsiviilasja nr 2-24-16621

menetlus.

2. Kinnitada alljärgnev kompromiss:

3.1. Y.X tasub Z.B-le igakuist elatist 375 eurot ning R.Y-le igakuist elatist 375

eurot, tasudes selle R.H arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX

järgneva kalendrikuu eest ette jooksva kalendrikuu viimaseks kuupäevaks

alates 01.09.2025.

3.2. Kokkulepe sõlmimise ajaks on Y.X tasunud 2025. a septembri eest elatist 400

eurot Z.B ja R.Y peale kokku. Tasutud elatise osa arvestatakse septembri osas

elatisest maha, s.o septembri eest kuulub tasumisele 350 eurot. Oktoobrikuu

elatis Z.B-le ja R.Y-le on kokkuleppe sõlmimise seisuga tasumata ja tasutakse

koos septembris tasumata elatise osaga hiljemalt oktoobri lõpuks koos novembri

elatisega (kõik kokku 1850 eurot).

3.3. Z.B ja R.Y loobuvad tagasiulatuva elatise nõudest.

3.4. Z.B ja R.Y seaduslikud esindajad lepivad kokku, et üle 500 euro ulatuvad

hariduse ja tervisega seonduvad (nt breketid, koolilõpetamise ja

2-24-16621

vahetusõpilasprogrammides osalemine) ühekordsed kulud kooskõlastavad

seaduslikud esindajad omavahel eelnevalt ja kannavad võrdsetes osades.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Menetlusosalised on loobunud määruse vaidlustamise õigusest. Määrus ei ole

edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.B (hageja I) ja R.Y (hageja II) esitasid 01.11.2024 Harju Maakohtule oma ema R.H

(ema) kaudu hagi Y.X-i (kostja, isa) vastu mõlema hageja kasuks november 2023 – oktoober

2024 elatise võla 1725 eurot ja igakuise elatise 500 eurot väljamõistmiseks.

Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt elavad hagejad emaga. Hagejate väitel on mõlema

hageja igakuised keskmised kulud 1050 eurot (lisaks tavapärastele kuludele mõlemal

klassirahad, kooli väljasõitude ja ühisüritustega seonduvad kulud, hagejal II kulud

vahetusõpilasena Saksamaal, jalgratta kulu). Hagejal I on diagnoositud atoopiline dermatiit,

mistõttu tarbib ta ainult ökoloogiliselt puhtaid tooteid nii toiduks kui hügieeniks, mis on

kallimad.

Alates vanemate lahkuminekust on kostja tasunud hagejatele elatist vähem kui seaduses

sätestatud miinimumsumma ja maksed on laekunud ebaregulaarselt. Kostja esindaja kinnitas

01.08.2023 kostja nimel, et kostja maksab lastele seaduses sätestatud miinimumelatist ja tasub

elatise võlast vähemalt 50 eurot kuus lapse kohta. Kostja elatise maksmise kokkuleppest kinni

ei pidanud, tasudes vähem.

Sotsiaalkindlustusametilt laekub hagejate ema kontole 128 eurot kuus. Hagejatele teadaolevalt

saab kostja lastetoetust Soome Vabariigist. Kuna mõlemad vanemad saavad peretoetusi, ei

arvestanud hagejad nõude esitamisel toetustega. Kostjal on Eesti keskmisest oluliselt suurem

sissetulek. Vanemate vahel ei ole sõlmitud lastega suhtlemise korra lepingut ning suhtlemise

korda ei ole määratud ka kohtulahendiga.

Tagasiulatuva elatise osas oli kummalgi hagejal õigustatud ootus saada elatist ühes kuus 350

eurot.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, leides, et hagejate igakuised kulud on põhjendamatud,

ülepaisutatud ega vasta tegelikkusele. Perekonnaseaduse alusel arvutatav elatise suurus hageja

I osas on 244,56 eurot ja hageja II elatis on 287,72 eurot. Hagejate ema saab lapsetoetust.

Tagasiulatuv elatisenõue on alusetu. Kostja on tasunud elatist vähem, kuna hagejad viibisid

tema juures ja kostja kandis sel perioodil hagejatega seotud ülalpidamiskulud. Kostja on

kandnud ka ühekordseid kulusid (koolilõpureis, riided).

3. Maakohus rahuldas 24.01.2025 hagi osaliselt, jättes rahuldamata hagejate nõude

tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks ja mõistes kostjalt välja hageja I kasuks elatise 147,97

eurot kuus alates 01.11.2024 kuni tema täisealiseks saamiseni ja hageja II kasuks elatise

225,58 eurot kuus alates 01.11.2024 kuni tema täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis

maakohus poolte endi kanda.

Maakohus luges hageja I põhjendatud kulutuste suuruseks vähemalt 810 eurot kuus ja hageja

II põhjendatud kulutuste suuruseks vähemalt 910 eurot kuus, millest riikliku toetuse 128 eurot

mahaarvamisel on kummagi vanema kohustuse suuruseks hageja I osas 373 eurot (746 / 2) ja

hageja II osas 423 eurot (846 / 2). Maakohus ei tuvastanud kostja sissetulekut, kuna hagejad

2-24-16621

nõudsid hagis kulupõhist elatist ja kostja ei tuginenud väitele, et tal puudub majanduslik

võimekus nõutavat elatist tasuda. Maakohus järeldas asjas esile toodu pinnalt, et hageja I on

viibinud kostjaga keskmiselt 8 päeva kuus ja hageja II 7 päeva kuus.

4. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada. Hagejad heitsid kaebuses maakohtule ette elatise suuruse

arvutamisel kostja elustandardiga mittearvestamist ja üldise hinnatõusu mittearvestamist.

Maakohus ei arvestanud hageja I tervisliku seisundiga (atoopiline dermatiit). Samuti tuvastas

maakohus ebaõigesti laste isa juures viibimise aja ning jättis tähelepanuta isa varasema

võlatunnistuse elatise tasumise kohta, milles olid kajastatud suuremad summad kui maakohtu

väljamõistetu. Hagejad vaidlesid vastu ka menetluskulude poolte endi kanda jätmisele.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata.

6. Pooled jõudsid 28.10.2025 toiminud kohtuistungil kompromissile käesoleva määruse

resolutsioonis märgitud tingimustel ning esitasid kompromissi ringkonnakohtule

kinnitamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu

otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1

ja § 659 alusel tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine

TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja lahendamist kompromissiga.

8. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise

õiguslikest tagajärgedest ja TsMS §-des 430 ja 432 sätestatust.

9. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kolleegium peab

poolte menetluskuludega seotud taotlust põhjendatuks.

10. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kuivõrd pooled

loobusid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest, ei saa

kohtumääruse peale määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)