2-25-915/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Dagmar Danoa Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-915

Tsiviilasi

V. L. hagi O. N. vastu kinkelepingu tühistamiseks

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: V. L. (isikukood: XXX, elukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Riho Viik (XXX)

Kostja: O. N. (isikukood XXX, rahvastikuregistrijärgne

elukoht XXX; tegelik elukoht teadmata)

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Tuvastada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXX

teise (II) jao omanikukande nr 3 ebaõigsus.

3. Tuvastada O. N. (isikukood XXX) kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu

registriosa nr XXX omanikukande muutmiseks selliselt, et kustutada O. N.

omanikukanne ja teha uus kanne, millega kanda kinnistusraamatu registriossa nr

XXX omanikuna V. L. (isikukood XXX) ning asendada O. N. tahteavaldus

omanikukande muutmiseks käesoleva tagaseljaotsusega.

4. Jätta tagaseljaotsuse täitmiseks kehtima Harju Maakohtu 20. jaanuari 2025

määrusega siinses asjas kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kanti

kinnistusraamatu registriossa nr XXX kinnisasja käsutamise keelumärge hageja

kasuks.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Jätta menetluskulud O. N. kanda.

7. Mõista kostjalt O. N. hageja V. L. kasuks välja tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv

summas 490 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot, kokku summas 910 eurot.

8. Toimetada tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab

poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv

tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229,

AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või

LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

2. V. L. esitas 17.01.2025 Harju Maakohtule hagi O. N. vastu kinkelepingu tühistamiseks.

Koos hagiavaldusega esitati hagi tagamise avaldus, mille kohus rahuldas 20.01.2025.

Kohus võttis hagi menetlusse 23.01.2025. V. L. esitatud hagiavalduse kohaselt tegi hageja

tütrele kingituse, kinkides talle notariaalselt 39,6 m2 korteri aadressil XXX, registriosa nr

XXX. Kostja lahkus korterist päriselt, lahkus ka Eesti Vabariigist. Kostja on näidanud

laste ja nende vanaema kui lähedaste inimese suhtes üles jämedat tänamatust. Hageja loeb

kostja jämedaks tänamatuseks laste korterisse üksi mahajätmist, kingitud korteri püsivat

mahajätmist, hagejale tütre elatisraha ja korteri kommunaalkulude mittetasumist, hageja ja

lastega kontaktide lõpetamist. Kostjale kingitud korteris praegu keegi ei ela ja selle eest

kommunaalmakseid kostja ise ei tasu. Kostja pole selle aja jooksul tütre ülalpidamiseks

hagejale elatusraha maksnud. Kõik kulud seoses korteri ja lapselapsega on jäänud hageja

kanda. Need jämeda tänamatuse ilmingud on seotud otseselt kostjaga ja talle hageja poolt

kingitud korteriga. 31.01.2024 tegi Harju Maakohus kohtu algatusel määruse tsiviilasjas

nr XXX, millega võeti kostja O. N.-ilt ära hooldusõiguse tema laste sh tütre suhtes.

Tütrele määrati eestkostjaks (isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus) hageja ehk vanaema

V. L. (isikukood XXX). Kostjal pole enam kohustust laste suhtes, sest ta pole enam nende

eestkostjaks. Seoses laste üleskasvatamisega oligi korter kostjale hageja poolt kingitud ja

nüüd on see kohustus kostjal ära langenud.

3. Harju Maakohtu 23.01.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 14

päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.

4. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse

või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole

kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega

dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

5. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega TsMS § 317 lg-te 1 ja 5

alusel (dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast) kostjale kätte 29.08.2025.

Vastamise tähtaeg saabus 12.09.2025. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.

6. Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille

puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses

nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse

tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt

omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades

õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks.

Menetluskulud

7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

8. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

9. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS

§ 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel

mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

10. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hagejal on kandnud

menetluskuluna riigilõivu 490 eurot ning lepingulise esindaja kulusid 420 eurot. Kohus

leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele.

Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi

kuulus kuni 3500 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 420 eurot. Tasutud riigilõiv

420 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. RLS § 59 lg 17 kohaselt tuleb hagi

tagamise taotluse esitamisel tasuda 70 eurot riigilõivu. Kuivõrd hageja on esitanud hagi

tagamise taotluse, mille kohus rahuldas 20.01.2025 määrusega, on eelnimetatud

menetluskulu põhjendatud.

11. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks

120 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud

asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmise hinnaga, mis on

põhjendatud ja ei ületa sarnase õigusteenuse eest juristile makstavat tasu

menetlustoimingute tegemise ajal.

12. Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu, keerukust ja sisu ning hagi hinda, peab kohus

lepingulise esindaja tasu põhjendatuks menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses ehk

3,5 tunni ulatuses. Toimingute kirjeldus on järgnev: Õigusabi O. N.-iga kinkelepingu

tühistamiseks, kinnistusraamatu kande muutmiseks seoses jämeda tänamatusega sh

esindatavaga kohtumised ja kontaktid, tõenditega tutvumine, õiguslik analüüs; hagi

koostamine ja koos tõenditega kohtule esitamine. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja

lepingulise esindaja kulu 420 eurot pidada täies ulatuses vajalikuks ja põhjendatuks.

13. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 910 eurot (420+490).

14. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik