2-23-7808/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

28.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-7808

Kohtuasi

B.S-i avaldus täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks

(täiteasi nr 022/2010/11058)

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.03.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

B.S-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) B.S (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Mart Angerjärv

Puudutatud isik (sissenõudja) Swedbank AS (registrikood

10060701), lepinguline esindaja Külli Reinfeld

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 20.03.2024 määrus muutmata.

2. B.S-i määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta B.S-i kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-23-7808

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. B.S (avaldaja, võlgnik) esitas 29.05.2023 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse

aegumisega lõpetamiseks täiteasjas nr 022/2010/11058 (täiteasi).

1.1. Avalduse kohaselt on avaldaja suhtes algatatud täiteasi, kus täitedokumendiks on Tallinna

notar Gunnar Savisaar 30.04.2008 notariaalne dokument (keelumärke kustutamise avaldus,

hüpoteegi kustutamise avaldus, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping) nr. 2099.

Täitedokument esitati esimest korda täitmiseks 16.12.2010. Täiteasi on kohtutäitur Elin

Vilippuse (kohtutäitur) menetluses.

1.2. Avaldaja esitas kohtutäiturile avalduse, milles palus lõpetada täitemenetluse täitmise

aegumise tõttu, kuid sissenõudja Swedbank AS (puudutatud isik, sissenõudja) ei andnud

nõusolekut täitemenetluse lõpetamiseks. Avaldaja leiab, et nõude täitmine aegus 01.03.2021

või 05.04.2021.

1.3. Avaldaja leiab, et ta ei ole kuidagi takistanud täitemenetluse läbiviimist ning puudutatud

isik saanuks enda nõude Y-i kaasomandi osa arvelt rahuldatud, kui ta oleks seda soovinud.

Avaldaja ja puudutatud isik ei ole sõlminud kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepet.

Leping oli puudutatud isiku ja Y-i vahel. Avaldaja on avaldanud korduvalt soovi omandada

XXX kinnisasja Y-i kaasomandi osa. Täitmise aegumine ei ole olnud peatunud. Avaldaja

hinnangul tuleks hea usu põhimõttest lähtuvalt lugeda täitmine aegunuks ning jätta täitmise

aegumise peatumise sätted kohaldamata.

2. Koos avaldusega esitas avaldaja kohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

Maakohus rahuldas avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas käesolevas tsiviilasjas

30.05.2022 määrusega täiteasjas läbiviidavad täitetoimingud kinnisasja (registriosa nr

XXXXX) asukohaga XXX (XXX kinnisasi), avaldajale kuuluva kaasomandi osa suhtes kuni

käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni.

Puudutatud isiku ja kohtutäituri seisukohad

3. Puudutatud isik leidis, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Nõude täitmine ei ole aegunud,

kuna täitemenetlus on olnud peatatud nii kohtumäärustega kui ka kohtutäituri otsuse alusel.

Täitemenetluse peatamisega peatub ka aegumine, kuna ajal, mil täitemenetlus on peatatud, ei

saa kohtutäitur sissenõudja nõude rahuldamiseks täitetoiminguid teha, mistõttu võiks

täitedokumendi täitmise periood mööduda nii, et täitetoiminguid läbi viia ei õnnestugi.

Täitemenetlus oli peatatud 24.03.2016–19.12.2016 Harju Maakohtu 24.03.2016 määrusega

tsiviilasjas nr 2-16-4138; 18.05.2020–13.06.2022 Harju Maakohtu 18.05.2020 määrusega

tsiviilasjas nr 2-20-7152; 07.07.2022–15.03.2023 kohtutäituri 07.07.2022 otsusega, kuivõrd

avaldaja vaidlustas kohtutäituri poolt määratud kinnisasja enampakkumise alghinna, mistõttu

kohustus kohtutäitur pöörduma kohtu poole eksperdi määramiseks. Täitemenetlus on ka

käesoleval hetkel peatatud 30.05.2022 kohtumäärusega kuni asjas tehtava kohtulahendi

jõustumiseni.

4. Kohtutäitur teatas, et täitemenetlus oli algatatud ka avaldaja abikaasa Y-i suhtes.

19.01.2011 võttis avaldaja kohtutäituriga ühendust ning andis teada, et võlgnikud soovivad

kohustuse refinantseerida, mistõttu andis sissenõudja võlgnikule aega vara iseseisvaks

müümiseks kuni 16.05.2011. Kohtutäitur tõi välja, et Harju Maakohtu 30.08.2011 määrusega

2-23-7808

tsiviilasjas nr 2-11-36486 algatas kohus Y-i pankrotimenetluse, 27.09.2011 kuulutas kohus

Y-i pankroti välja ning tema suhtes läbiviidavad täitemenetlused lõpetati; seoses ühisomaniku

Y-i pankrotiga peatus ka avaldaja ja sissenõudja kasuks hüpoteegiga koormatud kinnisasja

suhtes läbiviidav menetlus, kuivõrd kinnistusraamatu andmetel kuulus vara ainult Y-i

omandisse. 24.03.2016 peatas kohtutäitur täitemenetluse Harju Maakohtu 24.03.2016 määruse

nr 2-16-4138 alusel ning uuendas täitemenetluse 30.12.2016; Tallinna Ringkonnakohus jagas

oma 11.03.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-14310 abikaasade Y-i ja avaldaja ühisvara,

muuhulgas ka XXX kinnisasja, kohtutäitur pidi sissenõude pöörama avaldajale kuuluvale

mõttelisele osale. Harju Maakohus peatas 18.05.2020 tsiviilasjas nr 2-20-7152 täitemenetluse

ja keelas kohtutäituril avaldajale kuuluva XXX kinnisasja kaasomandiosa müügi. Kohtutäitur

uuendas täitemenetluse 14.06.2022. Avaldaja vaidlustas 06.07.2022 enampakkumise

alghinna. Kohtutäitur taotles eksperdi määramist kohtult (tsiviilasi nr 2-22-9938) ning peatas

07.07.2022 täitemenetluse. Täitemenetlus uuendati 15.03.2023 ja peatati uuesti 30.05.2023.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 20.03.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse rahuldamata

ja täitemenetluse täiteasjas lõpetamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda, kuid

menetluskulude puudumise tõttu nende rahalise suuruse kindlaks määramata. Maakohus

tühistas alates vaidlustatud määruse jõustumisest Harju Maakohtu 30.05.2022 määrusega

seatud esialgse õiguskaitse.

5.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib võlgnik täitemenetluse seadustiku (TMS) §

2231 lg 1 esimese lause järgi esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude

täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva

nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg.

5.2. Maakohus tuvastas, et täiteasja täitedokument on Tallinna notar Gunnar Savisaare

30.04.2008 notariaalne dokument (keelumärke kustutamise avaldus, hüpoteegi kustutamise

avaldus, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping) nr. 2099. Sissenõudja esitas

täitmisavalduse 16.12.2020 ning täitmisteade toimetati võlgnikule kätte 28.12.2010.

Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine algas seega 16.12.2010 (TsÜS § 157 lg 1

ja § 159 lg 1). Kuna täiteasjas ei olnud nõuded 01.03.2011 aegunud, hakkas neile alates

01.03.2011 kulgema kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohane 10 aasta pikkune aegumistähtaeg.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse

rakendamise seaduse 21.03.2016 redaktsioonist lähtuvalt on aegumise ümberarvutamise

algusaja kuupäev 05.04.2011, st täiteasjas esitatud nõuete täitmine sai aeguda kõige

varasemalt alates 05.04.2021.

5.3. Maakohus leidis, et antud asjas täitedokumendist tuleneva nõude täitmine ei ole aegunud,

sest aegumise peatumise tõttu ei ole möödunud TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg.

Kohtutäitur ja sissenõudja on toonud esile, et aegumine on korduvat peatunud.

Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine võib peatuda nii tsiviilseadustiku üldosa

seaduse 10. ptk 5. jao sätete alusel kui ka TsÜS § 157 lg 6 esimeses lauses sätestatud

täiendaval alusel. Täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg peatub ka nt juhul, mil

kohus on rakendanud TMS §-s 45 märgitud abinõusid, st täitemenetluse peatanud, täitmise

pikendanud või ajatanud (RTKTm 11.05.2022, 2-21-10665, p 12.4).

5.4. Kohtutäituri andmetel teatas 19.01.2011 avaldaja kohtutäiturile, et soovib kohustuse

refinantseerida ning võlgniku taotlusel andis sissenõudja võlgnikule aega vara iseseisvaks

2-23-7808

müümiseks kuni 16.05.2011. Kuna võlgniku taotluse alusel andis sissenõudja võlgnikule

täiendava tähtaja kuni 16.05.2011 ja perioodil 19.01.2011 kuni 16.05.2011 eelduslikult

täitetoiminguid ei tehtud, olid maakohtu hinnangul täidetud TsÜS § 162 eeldused. Aegumise

peatumine eeldab TsÜS § 162 kohaselt kohustatud ja õigustatud isiku kokkulepet ning

maakohtu arvates oli käesoleval juhul selline kokkulepe olemas. Nõude täitmise aegumine oli

seega peatunud perioodil 19.01.2011–16.05.2011 ning nimetatud aega ei saa arvestada

aegumistähtaja hulka. Seega pikenes aegumistähtaeg 118 päeva võrra.

5.5. Kohtutäitur tõi esile, et Harju Maakohtu 30.08.2011 määrusega kuulutati välja Y-i

pankrot ning lõpetati tema suhtes läbiviidav täitemenetlus, seoses ühisomaniku pankrotiga

peatus ka avaldaja ja sissenõudja kasuks hüpoteegiga koormatud kinnisasja suhtes läbiviidav

menetlus. Kohtutäituri hinnangul peatus menetlus, kuivõrd kinnistusraamatu andmetel kuulus

vara ainult Y-i omandisse. Maakohtu arvates olenemata sellest, millised olid andmed

kinnistusraamatus, ei saa asuda seisukohale, et kuivõrd 30.08.2011 määrusega kuulutati välja

Y-i pankrot ja tema osas täitemenetlus lõpetati, peatus ka avaldaja suhtes läbiviidav

täitemenetlus.

5.6. Maakohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-16-4138 (avaldaja ja Y-i kaebus kohtutäituri

29.02.2016 otsusele täiteasjades nr 022/2010/11058 ja 022/2016/595) otsustas maakohus

24.03.2016 määruses, et esialgse õiguskaitse korras tuleb peatada täitemenetlus mh täiteasjas

nr 022/2010/11058 kuni kaebuse lahendamise kohta tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Tsiviilasjas nr 2-16-4138 jõustus kohtulahend 19.12.2016. Kohtutäitur peatas 24.03.2016

täitemenetluse ning uuendas täitemenetluse 30.12.2016. Maakohtu hinnangul peatus

täitemenetluse nr 022/2010/11058 aegumine poolte õiguste tasakaalustamiseks tsiviilasjas nr

2-16-4138 tehtud 24.03.2016 kohtumääruse alusel seega perioodiks 24.03.2016 kuni

19.12.2016, kuna kohus peatas täitemenetluse. Nimetatud perioodil sissenõudja oma õigusi

realiseerida ei saanud. Seadusandja mõtteks ei ole täitemenetluse peatamise võimalusega

kahjustada ja lasta sissenõudja nõude täitmise sel ajal aeguda. Seega pikenes aegumistähtaeg

271 päeva võrra.

5.7. Tsiviilasjas nr 2-20-7152 (avaldaja hagi sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks) rahuldas Harju Maakohus 18.05.2020 kohtumäärusega taotluse hagi

tagamiseks ning peatas täitemenetluse täiteasjas osaliselt kuni asjas tehtava kohtulahendi

jõustumiseni, milleks keelas avaldajale kuuluva XXX , Tallinn kinnisasja kaasomandiosa

müügi täiteasjas kinnistu nr XXXXX 4. jakku 2. järjekohale sissenõudja kasuks sisse kantud

hüpoteegi realiseerimiseks. Lahend jõustus 13.06.2022 ja kohtutäitur uuendas täitemenetluse

14.06.2022. Maakohtu hinnangul peatus täitemenetluse aegumine poolte õiguste

tasakaalustamiseks tsiviilasjas nr 2-20-7152 tehtud 18.05.2020 kohtumääruse alusel seega

perioodiks 18.05.2020 kuni 13.06.2022, kuna kohus peatas täitemenetluse. Nimetatud

perioodil ei saanud sissenõudja oma õigusi realiseerida ning eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et

täitemenetlus oli peatatud osaliselt. Seetõttu pikenes aegumistähtaeg 757 päeva võrra.

5.8. Kuna avaldaja esitas 27.06.2022 kaebuse kohtutäituri tegevusele, otsustas kohtutäitur

07.07.2022 peatada täitemenetluse täiteasjas peatamise tinginud asjaolude äralangemiseni.

Maakohus tuvastas, et kuivõrd võlgnik vaidlustas kaebusega kinnisasja enampakkumise teates

määratud kinnisasja alghinna, esitas kohtutäitur 06.07.2022 kohtule taotluse kinnisasja

hindamise eksperdi määramiseks (tsiviilasi nr 2-22-9938). Kohus tegi nimetatud tsiviilasjas

kohtulahendi 03.03.2023 (jõustus 27.04.2023) ning kohtutäitur otsustas 15.03.2023

täitemenetluse uuendada. Maakohus asus seisukohale, et täitedokumendist tuleneva nõude

aegumine peatus poolte õiguste tasakaalustamiseks ka perioodil 07.07.2022 kuni 15.03.2023.

Kuigi nimetatud juhul ei peatatud täitemenetlust kohtu poolt ning maakohus möönis, et TMS

2-23-7808

§ 46 lg 2 p 1 alusel täitemenetluse peatamine on kohtutäituri kaalutlusõigus, ei saanud

võlgniku poolt esitatud kaebuse tõttu täitemenetluses sissenõudjaks olnud isik oma õigusi

realiseerida. Seetõttu pikenes aegumistähtaeg 252 päeva võrra.

5.9. Täiteasjas oli eelneva tõttu täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine olnud

kokku peatunud 1398 päeva. Kuna täiteasjas esitatud nõuete täitmine sai aeguda kõige

varasemalt alates 05.04.2021, saaks käesolevas asjas vaidluse all olevast täitedokumendist

tulenevate nõuete aegumine kõne alla tulla alates 31.01.2025. Nimetatud ajale lisandub ka

aeg, mil täitemenetlus on olnud peatunud käesoleva tsiviilasja menetluse ajaks.

5.10. Kuna täiteasjas täitedokumendi täitmine ei ole aegunud, ei saa selle täitmist TMS § 2231

lg 1 alusel lõpetada.

5.11. Maakohus ei rahuldanud ka avaldaja alternatiivset taotlust, milles avaldaja palus

kohustada kohtutäiturit lõpetama täitemenetlus. Maakohus leidis, et avaldaja väited hea usu

põhimõtte rikkumise kohta jäävad sisutühjaks. Maakohus ei tuvastanud, et täitemenetluse

läbiviimisel on teadlikult ja tahtlikult kahjustatud avaldaja õigusi. Vastupidiselt nähtus

kohtule, et nimetatud küsimust on analüüsitud mh tsiviilasja nr 2-20-7152 raames, kus

avaldaja esitas sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kohus leidis

nimetatud tsiviilasjas, et avaldaja hagi tuleb jätta rahuldamata.

5.12. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi

avaldaja kanda. Kuivõrd puudutatud isik ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud

ning toimiku materjalidest ei nähtu, et puudutatud isikul oleks menetluskulusid tekkinud,

puuduvad menetluskulusid, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata.

Määruskaebus

6. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja teha uus

määrus, millega lõpetada täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu või alternatiivselt

kohustada kohtutäiturit täitemenetlus lõpetama. Menetluskulud palub avaldaja jätta

puudutatud isiku kanda.

6.1. Määruskaebuse kohaselt leiab avaldaja, et täitemenetluse aegumise peatumist ei esine.

Avaldaja ei ole kuidagi takistanud täitemenetluse läbiviimist ning puudutatud isik saanuks

ammu enda nõude Y-i kaasomandi osa arvelt rahuldatud, kui oleks seda soovinud. Selliselt

tuleks lähtuvalt hea usu põhimõttest lugeda käesolevas kaasuses täitmine aegunuks ning jätta

täitmise aegumise peatumise sätted kohaldamata.

6.2. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohtu seisukohad ei põhine seadusel.

Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumist ei peata avaldaja suhtes maakohtu

viidatud menetlustega seoses TsÜS 10. ptk 5. jao sätted. Maakohtu seisukoht, et

täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg peatub ka nt juhul, mil kohus on rakendanud

TMS §-s 45 märgitud abinõusid, st täitemenetluse peatanud, täitmise pikendanud või ajatanud

(RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p 12.4) eeldab, et peatamine toimuks TsÜS § 157 lg 6

kohases menetluses. Antud juhul ei ole avaldaja suhtes täitemenetluse läbiviimine olnud

peatatud samal ajal Y-i suhtes täitemenetluse läbiviimisega ning täitemenetlus oleks ammu

lõppenud, kui võõrandatud oleks Y-i kaasomandi osa. Maakohus on TsÜS § 160 lg 1 valesti

kohaldanud ja laiendanud ebaõigesti kaasuse asjaoludele.

2-23-7808

6.3. Maakohus on teiste tsiviilasjadega seotud aegumise peatumise aluseks olevad asjaolud

valesti tuvastanud ja tõendeid valesti hinnanud. Asjaolud tuleb uuesti tuvastada.

6.4. Kui täitemenetlus lõpetatakse, peaks menetluskulud kandma täielikult või osaliselt

puudutatud isik, sest puudutatud isik üritab juba aastaid võõrandada avaldaja kaasomandi osa,

kuigi enda nõude rahuldamiseks pole puudutatud isikul seda vaja teha. Kuna puudutatud isik

on soovinud täitemenetluse läbiviimist mittemõistlikul viisil, on see toonud kaasa vaidlused ja

kulud. Käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Menetlusosaliste seisukohad

7. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus

§-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

10. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud avalduse rahuldamata ja ei ole

seejuures rikkunud materiaal- või menetlusõiguse norme ega hinnanud selgelt ebaõigesti

tõendeid. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu

määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

11. Avaldaja esitas maakohtule avalduse TMS § 2231 lg 1 alusel, mille esimese lause kohaselt

võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise

tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda

täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. TsÜS § 157 lg 1

sätestab, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva

nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat. TsÜS § 157 lg 2 järgi algab nõude täitmise

aegumistähtaeg kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte

enne nõude sissenõutavaks muutumist.

12. Maakohus tuvastas, et vaidlusaluse täiteasja täitedokumendiks on Tallinna notar Gunnar

Savisaar 30.04.2008 notariaalne dokument (keelumärke kustutamise avaldus, hüpoteegi

kustutamise avaldus, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping) nr. 2099, mis esitati

täitmiseks 16.12.2010. Maakohus leidis õigesti, et täiteasjas esitatud nõuete täitmine sai

aeguda kõige varasemalt 05.04.2021. Eeltoodu osas menetlusosalistel erimeelsusi ei ole. Küll

aga on määruskaebemenetluses endiselt vaidluse all, kas aegumine oli peatunud, mille tõttu ei

ole aegumistähtaeg veel möödunud.

13. Avaldaja heidab määruskaebuses maakohtule ette asjaolude valesti tuvastamist ja tõendite

valesti hindamist, kuid ei selgita, millised asjaolud, mille üle menetlusosalised vaidlesid,

maakohus valesti tuvastas ning milliseid tõendeid ebaõigesti hindas. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja §

659 koosmõjust tulenevalt lähtub ringkonnakohus menetlusosaliste väidete põhjal maakohtu

tuvastatud asjaoludest.

2-23-7808

14. Ringkonnakohtule nähtub kaebusest, et peamiselt ei nõustu avaldaja maakohtu õigusliku

hinnanguga, et määruses nimetatud perioodidel, mil täitemenetlus oli kohtumääruse või

kohtutäituri otsuse alusel peatunud, peatus ka aegumine. Maakohus leidis, et aegumine oli

peatunud tsiviilasjas nr 2-16-4138 Harju Maakohtu 24.03.2016 määruse alusel 24.03.2016–

19.12.2016, tsiviilasjas nr 2-20-7152 Harju Maakohtu 18.05.2020 määruse alusel 18.05.2020–

13.06.2022, kohtutäituri 07.07.2022 otsuse alusel 07.07.2022–15.03.2023 ja käesoleva

menetluse ajaks alates esialgse õiguskaitse määruse tegemisest. Avaldaja hinnangul ei peatu

aegumine olukorras, kus kohus peatab täitemenetluse hagi tagamise või esialgse õiguskaitse

korras kohtumenetluses, mis ei ole TsÜS § 157 lg 6 kohane menetlus.

14.1. Ringkonnakohus möönab, et TsÜS § 157 lg 6 ei sätesta otsesõnu, et täitmise aegumine

võiks peatuda ka juhul, kui kohtusse on pöördunud avaldaja ning palunud hagi tagamise või

esialgse õiguskaitse korras täitemenetlus peatada. Samuti juhul, kui võlgnik vaidlustab

kaebusega kinnisasja enampakkumise teates määratud kinnisasja hinna, mille tõttu taotleb

kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult ning peatab menetluse

ajaks täitemenetluse. TsÜS § 157 lg 6 kohaselt peatub täitmise aegumine lisaks muudele

tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele ka täitemenetluse ajal sissenõudja poolt

esitatud hagi või avalduse alusel võlgniku vara või selle kindlakstegemise kohta toimuva

kohtumenetluse ajaks. Samas on nii õiguskirjanduses kui ka kohtupraktikas leitud, et TsÜS §

160 lg-t 1 ja lg 2 p 3 eesmärgipäraselt tõlgendades võiks võrdsustada täitmise aegumise

mõttes need hagita menetlused, mille esemeks on täitedokumendist tulenev nõue (mh

täitedokument ise) ja selle täitmine ning iseäranis siis, kui kohus peatab kohtumenetluse tõttu

täitmise, st kui kohtumenetluse tõttu sissenõudja oma õigusi realiseerida ei saa. Kusagilt ei

nähtu, et seadusandja oleks soovinud teadlikult sissenõudja õigusi täitemenetluse peatamise

võimalusega kahjustada ja lasta tema nõude täitmise sel ajal aeguda (TsÜS komm (2023), §

160, p-d 3.3.2c; TlnRnKm 18.09.2023, 2-21-5315, p 34). Riigikohus on muuseas leidnud, et

täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg peatub ka juhul, mil kohus on rakendanud

TMS §-s 45 märgitud abinõusid, sh täitemenetluse peatanud (vt RKTKm 11.05.2022, 2-21-

10665, p 12.4). Lisaks on peetud võimalikuks, et kohtulahendi alusel täitemenetluse

peatamisel saab analoogia alusel kohaldada TsÜS § 160 lg-t 1 ja lugeda täitmise aegumine

peatunuks kohtulahendi alusel täitemenetluse peatamise lõppemiseni (TlnRnKm 28.06.2024,

2-23-7309, p 35; TsÜS komm (2023), § 159, p 3.2.5.1.c).

14.2. Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega, et tsiviilasjas nr 2-16-4138 (avaldaja ja Y-i

kaebus kohtutäituri 29.02.2016 otsusele vaidlusaluses täiteasjas ja täiteasjas nr 022/2016/595),

tsiviilasjas nr 2-20-7152 (avaldaja hagi puudutatud isiku vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks vaidlusaluses täiteasjas) ja käesolevas tsiviilasjas peatus nõude täitmise

aegumine TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel analoogia korras ajaks, mil täitemenetlus oli ja on

kohtumääruste alusel peatatud (24.03.2016–19.12.2016, 18.05.2020–13.06.2022 ja

30.05.2023 – käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni). Samuti kohtutäituri

määratud hinna peale avaldaja esitatud kaebuse tõttu peatatud täitemenetluse ajaks samal

alusel (07.07.2022–15.03.2023). Sissenõudjal ei olnud võimalik mõjutada seda, kas avaldaja

esitab kaebuse kohtutäituri otsuse peale, hagi sundtäitmise lubamatuks tuvastamiseks, kaebuse

kohtutäituri määratud hinna peale ja ennetähtaegselt avalduse täitemenetluse aegumise tõttu

lõpetamiseks, mille tõttu peatati täitemenetlus korduvalt. Ajal, mil täitemenetlus on peatatud,

ei saa sissenõudja oma õigusi realiseerida. Vastasel juhul võiks tekkida olukord, kus

täitemenetlus on sisuliselt terve aegumistähtaja jooksul peatatud, mistõttu reaalselt

täitetoiminguid teha ei saa ega sissenõudja oma õigusi kasutada. Selline tagajärg võib

motiveerida võlgnikku venitama vaidlust, mille alusel täitemenetlus on peatatud, mis ei ole

aga kooskõlas aegumise regulatsiooni eesmärgiga.

2-23-7808

14.3. Kolleegium ei nõustu avaldaja väitega, et TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 ei saa praegusel

juhul analoogia korras kohaldada seetõttu, et tsiviilasjades nr 2-16-4138, 2-20-7152 ja 2-23-

7808 ei olnud esitatud TsÜS § 157 lg 6 kohane hagi või avaldus, st kohtusse ei olnud

pöördunud sissenõudja. Ringkonnakohus märgib, et kui esineks TsÜS § 157 lg-s 6 sätestatud

olukord, ei oleks analoogia kohaldamine ega täitemenetluse peatumise tuvastamine vajalik,

kuna aegumine oleks peatunud vahetult TsÜS § 157 lg 6 järgi.

15. Maakohus on nõuetekohaselt hinnanud avaldaja väiteid seoses hea usu põhimõtte ja sellest

tulenevalt aegumise peatumise sätete kohaldamata jätmisega. Määruskaebuses tugineb

avaldaja samadele asjaoludele.

16. Kuna maakohus jättis avalduse rahuldamata, tühistas maakohus õigesti esialgse

õiguskaitse määruse (TsMS § 386 lg 4 koosmõjus § 4771 lg 2 teise lausega).

17. Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse ka menetluskulude jaotuse osas. Kuna vaidlustatud

määrus jääb muutmata, ei ole põhjust muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Avaldaja ei

ole määruskaebuses esitanud väiteid, et maakohus oleks menetluskulud jaotanud valesti

hoolimata sellest, et lahend tehti tema kahjuks (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Seetõttu ei ole

ringkonnakohtul alust maakohtu diskretsiooni sekkuda.

18. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Maakohus määras puudutatud isikule 31.05.2024

kirjaga tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Puudutatud isik menetluskulude

nimekirja ei esitanud ja ka toimikust ei nähtu, et puudutatud isik oleks seoses

määruskaebusega kandnud menetluskulusid. Seetõttu märgib ringkonnakohus, et

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

19. Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 3 kirjalikus

menetluses ega pidanud vajalikuks istungi korraldamist.

20. TsMS § 696 lg 3 ja TMS § 2231 lg 4 võimaldavad esitada määruskaebuse käesoleva

määruse peale. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)