2-25-109675/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2025, Rakvere

Kohtuasja number

2-25-109675

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2715,66 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: X, isikukood: XXX, elukoht: xxx

Hageja seaduslik esindaja: C, isikukood: XXX, elukoht: xxx,

e-posti aadress: xxx

Hageja lepinguline esindaja: Õnneli Matt-Tohter, e-posti

aadress: xxx

Kostja: Y, sünd xx.xx.xxxx.a, elukoht: xxx, e-posti aadress:

xxx

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista Ylt X kasuks välja alates 28.03.2025 kuni 31.03.2025 elatis summas 37,12

eurot ning alates 01.04.2025 kuni X täisealiseks saamiseni, s.o xx.xx.xxxx igakuine

elatis summas 301,74 eurot (282,31 eurot baassumma + 59,43 eurot, so 3%

keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud 50% lapsetoetusest, mis

muutub iga aasta 01. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutmisele järgnevast kuust).

3. Väljamõistetud elatise kohustub Y tasuma hageja seadusliku esindaja C

arvelduskontole iga kuu 10-ndaks kuupäevaks. Maksekorralduse selgitusse tuleb

märkida: „Elatis Xle“.

4. PKS § 100 lg 4 kohaselt tuleb Yl väljamõistetud elatis tasuda iga kalendrikuu eest

ette.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Tagaseljaotsuse täitmisel tuleb arvestada Y poolt võimalike menetluse ajal tehtud

elatise maksetega.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

1(4)

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb

kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda

riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank

AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-109675 X hagi Y. Hagiavalduse kohaselt ei

ole lapse isa osalenud aktiivselt lapse kasvatamises ning 2025 märtsist ei ole lapse isa enam

täitnud ka ülalpidamiskohustust lapse ees. Hageja nõuab elatise väljamõistmist

perekonnaseaduses sätestatud määras. Hageja palub mõista hageja välja kasuks elatis alates

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o 28.03.2025 kuni 31.03.2025. a. (k. a)

summas 37,12 eurot (287,72/31 kalendripäevaga = 9,28 eurot x 4 kalendripäevaga) ning

alates 01.04.2025 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o xx.xx.xxxx. a. mõista välja elatis

summas 301,74 eurot kuus (so 282,31 eurot (baaselatis) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta

1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg

3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast

kuust.

Hagiavaldus koos lisadega ning menetlusse võtmise kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud

isiklikult 15.09.2025, kohtu poolt määratud tähtajaks, so 06.10.2025 kostja hagile vastust ei

esitanud.

2(4)

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit

pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava

osata.

Perekonnaseadus (PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt

ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse

ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus

elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks

elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele

lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise

aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS §

101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. Perehüvitiste seadus (PHS) § 17 lg 3 sätestab, et lapsetoetuse suurus pere

esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot.

Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagi

tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatis alates 28.03.2025 kuni

31.03.2025 summas 37,12 eurot ning alates 01.04.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni,

s.o xx.xx.xxxx igakuine elatis summas 301,74 eurot (282,31 eurot baassumma + 59,43 eurot,

so 3% keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud 50% lapsetoetusest, mis

muutub iga aasta 01. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutmisele järgnevast kuust).

Hageja palub määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja on kohustatud

tasuma nimetatud elatise iga kuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt

eelneva kuu 10. kuupäeval C arvelduskontole nr XXXXXXXXXX selgitusega: „elatis“,

märkides sealjuures ära kalendrikuu, mille eest ja kelle jaoks on elatis tasutud.

Hageja taotlusest lähtuvalt ja TsMS § 445 lg-st 1 tulenevalt määrab kohus, et väljamõistetud

elatised kohustub kostja tasuma hageja seadusliku esindaja arvelduskontole, kes teostab

hageja suhtes ülalpidamist. Kohus ei märgi hageja seadusliku esindaja arvelduskonto numbrit,

kuna arvelduskonto number võib aja jooksul muutuda. Igakuine elatis tuleb kostjal tasuda iga

kuu 10-ndaks kuupäevaks. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: „Elatis Xle“.

PKS § 100 lg 4 kohaselt tuleb kostjal väljamõistetud elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette.

Tagaseljaotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt võimalike menetluse ajal tehtud elatise

maksetega.

3(4)

Tsiviilasja hind

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva

ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete

kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 2715,66 eurot (9 x 301,74).

Menetluskulude jaotus

TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus on seisukohal, et

menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel ülalpidamisasjas jätta poolte endi kanda. Sellise

menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik

4(4)