2-25-13135/22 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-13135

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2025, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

S. A. hagi A. A. vastu abielu lahutamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

23. oktoober 2025

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja

lepingulin

e esindaja:

Kostja:

S. A. (ik XXX, registrijärgne elukoht: XXX;

lisa-aadress XXX)

A. N. (LawPower OÜ, rk 14163125; e-post

XXX)

A. A. (sündinud XXX; elukoht: XXX; e-post

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata A. A. taotlus asja läbivaatamata jätmiseks (alternatiivselt menetluse

lõpetamiseks).

2. Hagi rahuldada.

Lahutada S. A. ja A. A. abielu, mis on sõlmitud 8.10.2010.a Iirimaal, Calway

perekonnaseisuametis, Castle Road, Oranmore, Co. Calway, Ireland; registreerimisnumber

XXX.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

HAGEJA NÕUE

1. S. A. esitas 13.08.2025.a. Harju Maakohtule hagiavalduse A. A. vastu abielu lahutamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 8. oktoobril 2010. a Iirimaal. Abielu kohta koostati 18.

oktoobril 2010.a abieluakt. Kokkulepet abielu lahutamise osas kostjaga ei ole saavutatud ning kostja

keeldub abielu lahutamast notaribüroos. Vastav ettepanek on kostjale tehtud.

Poolte abielu on muutunud formaalseks: pooled ei ela perekonnana pikka aega. Ühised lapsed – tütred

M. ja A. A.– elavad koos isaga, kes neid täielikult ülal peab. Laste elukoht on samuti Eestis. Hageja

hinnangul ei ole abielu säilitamine võimalik.

Hageja on seisukohal, et vaidlus kuulub Eesti kohtu pädevusse.

Hageja esitab hagi Harju Maakohtule, kuna tegemist on rahvusvahelist elementi sisaldava

perekonnaasjaga, mille kohtualluvus tuleneb EL Nõukogu määruse (EL) 2019/1111 (Brüsseli IIb

määrus) art 3 p a alapunktidest v ja vi. Hageja on elanud Eestis alates 12.08.2021 ning lapsed elavad

Eestis. Vastavalt TsMS § 70 lg 2 ja § 75 lg 1 on hageja arvates pädev kohus Eestis Harju Maakohus,

kuna tegemist on piiriülese vaidlusega, mille lahendamine koondatakse Eesti kesksele kohtule.

2. Harju Maakohus saatis 27.08.2025.a. määrusega tsiviilasja kohtualluvusel lahendamiseks Viru

Maakohtule

3. Kostja vastuväidete ja asja läbivaatamata jätmise (alternatiivselt menetluse lõpetamise)

taotlusega hageja ei nõustu.

Hageja selgitab, et kostja andis nõusoleku ühiste laste elukoha muutmiseks juba 24.07.2024. a (st

rohkem kui aasta tagasi). Ilma kostja nõusolekuta ei oleks laste elukohta võimalik muuta.

Kostja edastas hagejale enda passi koopiat e-posti teel 24.07.2024.a. Seega on üllatuslik ja

põhjendamatu kostja süüdistused hagejale, et hageja on omavoliliselt kostja passi koopia esitanud.

Hageja lisab, et lapsed on Eestis saanud sotsiaalkindlustusameti poolt traumast taastumist toetava

vaimse tervise abi, kuna kostja oli laste suhtes pika aja jooksul vägivaldne.

Hageja jääb seisukohale, et käesolev vaidlus kuulub Eesti kohtu pädevusse.

TsMS § 102 lg 2 p 1 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa või

registreeritud elukaaslane on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu või kooselulepingu sõlmimise

ajal.

TsMS § 102 lg 3 (teine lause) kohaselt kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise

alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi.

4. Kohtuistungil 23.10.2025.a. selgitas hageja S. A., et tal on kaks elukohta – Iirimaa ja Eesti.

Eestis viibib hageja viimasel ajal iga kuu teatud perioodi. Lapsed on juba kahe aasta jooksul olnud

Eestis arsti jälgimisel. Alates sünnist on lapsed iga suve veetnud Eestis. Hageja vanemad elavad Eestis.

Hagejal on Eestis kinnistu (suvila) kus elab, transpordiameti liiklusregistris on registreeritud sõiduauto.

Hageja ehitab maja Eestis, et kolida lõplikult Eestisse. Rahvastikuregistris on hageja elukoht alates

12.08.2021.a. Hageja on Eesti kodanik. Ka lapsed on Eesti kodanikud.

Hageja kinnitab, et ka Iirimaal on elukoht, töötab seal, teenib raha. Hagejal on kaks elukohta.

Kohtuistungil jäi S. A. abielu lahutamise nõude juurde ja selgitas, et viimsed viis aastat olid üsna rasked

perekonna jaoks. Pooled on püüdnud perekonda säilitada, aga kostja vägivaldse käitumise tõttu osutus

see võimatuks. Eelmise aasta juulis andis kostja nõusoleku, et ühised lapsed oleks registreeritud Eestis.

Seda hetke võiks lugeda hetkeks, millal abielusuhted lõppesid. Hageja on seisukohal, et abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Viie aasta jooksul olid perekonnas pidevad tülid, abikaasa soovis kogu aeg

lahutust. Mingeid lähedaseid suhteid ei ole pooltel enam ammu, elati koos ainult laste pärast. Eelmisel

aastal suvel kostja andis nõusoleku, et lapsed saab sisse kirjutada Eestisse. Lapsed käiva Iirimaal koolis.

Otsustati, et lapsed lõpetavad seal kooli. Pooled elavad eraldi ning lapsed kohtuvad vastavalt

hooldusõiguse lahendile nädalas kokku 4-6 tundi. Kogu aeg olid suhted pingelised. Abielusuhteid

taastada või säilitada ei ole enam võimalik, ka lapsed ei soovi seda. Arvestades seda, mis juhtus selle

aastajaanuarikuus, et saa mingisugusest suhete taastamisest juttugi olla.

KOSTJA VASTUVÄITED

5. Kostja A. A. on seisukohal, et Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama ning abielu lahutamise hagi

peaks lahendama Iirimaa kohus.

Kostja märgib, et hageja ja kostja mõlemad elavad Iirimaal, seal on poolte tavaline viibimiskoht. Pooled

abiellusid Iirimaal, on kogu oma abielu aja seal elanud, seal oli nende ühine kodu, seal on nende ühis- ja

lahusvara asukoht.

Lisaks käivad Iirimaal koolis ja elavad ka nende ühised lapsed. Ei vasta tõele hagis toodud väide, et

lapsed elavad Eestis. S. A. väidab, et kostja on olnuid vägivaldne, kuid pole selle kohta ühtegi tõendit

esitanud ega ühelegi tõendile viidanud, mistõttu palub kostja jätta hageja paljasõnalised ning

tõendamata väited tähelepanuta.

Pooltel ning nende lastel puuduvad Eestiga igasugused sisulised sidemed peale selle, et hagejal on Eesti

kodakondsus, mis võimaldas hagejal esitada hagiavalduse poolte abielu lahutamiseks Eesti kohtule.

Jääb arusaamatuks, millel põhineb hageja väide, et hageja ja laste elukoht on alates 12.08.2021 Eestis

kui lapsed elavad ja käivad tegelikult koolis Iirimaal ning samuti elab igapäevaselt Iirimaal ka hageja

ise.

Hageja ainus ja tegelik põhjus hagiavalduse Eesti kohtule esitamiseks on asjaolu, et hageja soovib

säästa menetluskuludelt, kuna abielu lahutamise menetluskulud on Iirimaal märgatavalt (kuni kümneid

kordi) kõrgemad kui Eestis. Soovides säästa abielu kohtuliku lahutamise menetluskuludelt, püüab

hageja saavutada vale kohtualluvust Eesti kohtus ja on sellel eesmärgil esitanud kohtule mitmeid

valeväiteid. Hageja esitas koos hagiavaldusega kohtule kostja passist tehtud foto ilma kostja

sellekohase nõusolekuta sellist fotot teha ning kasutada. Selliselt on hageja kostja isikuandmeid

(milleks passist tehtud fotolt nähtuvad kostja nimi, isikukood, sünniaeg ja foto kahtlemata

kvalifitseeruvad) töödelnud ilma kostja ehk andmesubjekti nõusolekuta ning ka ilma muu seadusliku

aluseta.

Brüssel IIb määruse artikli 3 kohaselt on kohtualluvus selle liikmesriigi kohtutel, mille territooriumil

on abikaasade harilik viibimiskoht (i), oli abikaasade harilik viibimiskoht, kui üks abikaasadest seal

edasi viibib (ii) või on kostja harilik viibimiskoht (iii). Seega (i) kohaselt on abikaasade harilik

viibimiskoht Iirimaa, (ii) kohaselt on ühe abikaasa viibimiskoht jätkuvalt Iirimaa ning (iii) kohaselt on

kostja viibimiskoht Iiirimaa ehk kõigil nimetatud juhtumitel kuulub kohtualluvus Iirimaal.

Hageja esitatud hagi rahvusvaheline kohtualluvus on asjaoludest tulenevalt ilmselgelt Iirimaal, kuna

tegemist on abikaasade hariliku viibimiskohaga (nad on seal abiellunud, elavad seal igapäevaselt ka

praegu ning seal käivad koolis ka nende lapsed). Kuigi hageja Eesti kodakondsus oleks üks teoreetiliselt

võimalik kohtualluvuse alus, siis EL-i perekonnavaidlustes eelistatakse poolte tavapärast

viibimiskohta, milleks on nii hageja kui kostja puhul Iirimaa.

TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole

hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuigi lahutushagi eesmärk (abielu lõpetamine) on

õiguskaitset vajav, siis juhul, kui Eesti kohtul puudub rahvusvaheline pädevus, on tegemist olukorraga,

kus Eesti riik ei saa asjas õiguskaitset anda ja ning seega ei ole hagejal taotletavat eesmärki võimalik

Eestis saavutada. Samuti võib kohus sama sätte lg 3 kohaselt jätta hagi läbi vaatamata ka muul

seaduses nimetatud juhul.

Kuna puuduvad rahvusvahelise kohtualluvuse alused, ei saa kohus asja menetleda ja peab sellest

keelduma. Alternatiivselt taotleb kostja, et kohus lõpetaks asja menetluse TsMS § 428 lg 2 alusel samal

rahvusvahelise kohtualluvuse puudumise põhjusel.

Olukord, kus hageja on hagi esitanud Eestisse üksnes eesmärgiga oma menetluskulude pealt kokku

hoida, samas kui kostjale tekivad ebamõistlikud kulud, on selges vastuolus menetlusökonoomia

põhimõtetega. Samuti ei valda kostja eesti keelt, seega peaks kostja Eestis toimuval kohtumenetluses

osalemiseks taotlema kohtult tõlke tagamist või palkama endale eesti keelt valdava esindaja, mis

tähendaks kostja jaoks taas täiendavaid, mittevajalikke ning ebamõistlikke kulutusi. Kuigi kohus

võimaldab osaleda suulisel istungil ka menetluskonverentsi kaudu, siis puudub vajadus pidada

kohtumenetlust Eestis poolte vahel, kelle endi ning kelle laste tavaline viibimiskoht on Iirimaal. Kostja

leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 70 lg 2 alusel (alternatiivselt

lõpetada menetlus § 428 lg 2 alusel). Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

6. Kohtuistungil 23.10.2025 jäi kostja oma vastuväidete juurde. Kostja leidis jätkuvalt, et abielu

lahutamise asja on pädev lahendama Iiri kohus.

Kostja leidis, et kuigi hageja tugineb sellele, et tal on sissekirjutus Eestis, ei tähenda see tema faktilist

elukohta. Faktiline elukoht kostja väitel on hagejal ja nende ühistel lastel Iirimaal. Hagejal ei ole kahte

elukohata. Et hageja käib vahepeal Eestis külas, ei tähenda, et tal on elukoht Eestis. Ka asjaolu, et

lapsed külastavad suviti vanavanemaid Eestis, ei tähenda, et neil oleks kaks elukohta. Lapsed käivad

Iirimaal koolis terve kooliaasta, st minimaalselt 9 kuud. Jõuludeks ja suvevaheajaks Eestisse sõitmine ei

tekita neile faktilist elukohta Eestis. S. A. elab Iirimaal riigimajas ja töötab pidevalt Iirimaal.

Abielu lahutamise nõude osas märkis A. A., et on nõus abielu lahutamisega. Kuid leiab, et lahutus peab

toimuma Iirimaal. Abielusuhete lõppemise ajaks tuleb lugeda 202. aasta algust, 2024.a jõulud ja

aastavahetuse veetis pere koos.

Kostja kinnitas, et abielusuhteid võimalik taastada ei ole, selleks ei ole kostjal ka soovi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus on seisukohal, et Eesti kohus (Viru Maakohus) on pädev asja lahendama. A. A. taotlus

hagi läbivaatamata jätmiseks (alternatiivselt menetluse lõpetamiseks) tuleb jätta rahuldamata.

A. A. on seisukohal, et Eesti kohtul ei ole pädevust asja lahendada ning hagi abielu lahendamise hagi

tulnuks esitada Iirimaa kohtule kuna poolte abielu sõlmiti Iirimaal, poolte ühine elukoht oli Iirimaal ning

ka praegu elavad nii pooled kui nende ühised lapsed Iirimaal. Lapsed käivad Iirimaal koolis, mitte

Eestis.

Nõukogu Määruse (EL) 25. juunist 2019 nr 2019/1111 (Brüssel IIb määruse), mis käsitleb

kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist

ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve, art 3 kohaselt on abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks

tunnistamisega seotud asjad selle liikmesriigi kohtu alluvuses,

a) kelle territooriumil:

i) on abikaasade harilik viibimiskoht,

ii) oli abikaasade viimane harilik viibimiskoht, kui üks neist veel elab seal,

iii) on vastaspoole harilik viibimiskoht,

iv) on ühistaotluse puhul ühe abikaasa harilik viibimiskoht,

v) on taotleja harilik viibimiskoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist,

või

vi) on taotleja harilik viibimiskoht, kui ta on seal elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne taotluse

esitamist ja kui ta on kõnealuse liikmesriigi kodanik, või

b) kelle kodanikud mõlemad abikaasad on.

Brüssel IIb määruse art 2 lg 3 kohaselt artiklite 3, 6, 10, 12, 13, 51, 59, 75, 94 ja 102 kohaldamisel

asendab mõiste „alaline elukoht“ mõistet „kodakondsus“ Iirimaa ja Ühendkuningriigi puhul ning sellel

on sama tähendus nagu nende liikmesriikide õigussüsteemides.

8. Tulenevalt Brüssel IIb määruse art 3 alapunktidest v ja vi on Eesti kohus pädev käesolevat

abieluasja lahendama.

Rahvastikuregistri andmetel on S. A. elukoht alates 12.08.2021.a. XXX (dtl 193-197). S. A. on Eesti

kodanik. Lisa-aadressina on märgitud registris XXX

Hageja kinnitas kohtuistungil, et elukoht on ka Iirimaal ja Iirimaal ta töötab. Igakuiselt viibib hageja

teatud perioodi Eestis. Hageja on esitanud tõendid, et lapsed on saanud ravi / psühholoogilist nõustamist

Eestis (dtl 52-57), sotsiaalkindlustusametilt traumast toetava vaimse tervise abi eest tasu vabastust riigi

poolt (dtl 50-51). Ka poolte alaealised lapsed on alates 25.07.2024 registreeritud Eesti

rahvastikuregistris aadressil XXX (dtl 198-201, 206-208) ning kostja A. A. on selleks andnud

omapoolse nõusoleku 24.07.2024 (dtl 46-48). Nõusolek on antud XXX laste registreerimiseks, mitte

nende reisimiseks.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 sätestab, et isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või

peamiselt elab.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib elukoht olla üheaegselt mitmes kohas.

TsÜS § 14 lg 2 järgi võib isiku elukoht (TsÜS § 14 lg 1 kohaselt koht, kus isik alaliselt või peamiselt

elab) olla üheaegselt mitmes kohas. Igal elukohal on õiguslikult sama tähendus, nagu ainukesel

elukohal. Isik võib elada vaheldumisi kord ühes, kord teises kohas (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.

oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-05, p 24), sel juhul on mõlemad kohad elukohad ning

ajutisel viibimiskohal ei ole elukoha tuvastamiseks tähtsust. (vt Riigikohtu 6.04.2016 lahend tsiviilasjas

nr 3-2-1-13-16 p 13).

Kohtu hinnangul on hageja piisavalt tõendanud kahe elukoha (peamise viibimiskoha) olemasolu. Üks

elukoht asub Eestis, seega on ka Eesti kohus pädev asja lahendama.

Siseriiklik alluvus tuleneb Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 p 3, mille kohaselt

Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühise

elukoha järgi, selle puudumisel kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi

poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi.

Nii hageja kui laste registreeritud elukoht on XXX.

Kohtla-Järve linn kuulub Viru Maakohtu teeninduspiirkonda, seega lahendab asja kohtualluvusel Viru

Maakohus.

9. Nõukogu Määruse (EL) nr 1259/2010 art 8 (d) tulenevalt kui abikaasad ei ole kokku leppinud

abielulahutusele kohalduva õiguse osas, kohaldatakse abielu lahutamisele selle riigi õigust, kus kohtusse

pöördutakse.

Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 57 ja § 60 lg 2 tulenevalt kohaldatakse abielu lahutamisele

Eesti õigust, kui ühel abikaasal on elukoht Eestis.

Viidatud sätetest tulenevalt kohaldub käesoleval juhul abielu lahutamisele Eesti õigus.

10. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on

alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt

kaks aastat eraldi.

Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud

juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni

kuuekuulise leppimisaja.

Poolte abielu sõlmiti 8. oktoobril 2010. a Calway perekonnaseisuametis, Castle Road, Oranmore, Co.

Calway, Ireland; registreerimisnumber XXX (dtl 11-12; 64-65).

Nii hageja kui kostja kinnitasid kohtuistungil 23.10.2025.a., et abielusuhted on lõppenud pöördumatult

ning kumbki ei pea nende taastamist võimalikuks, ega soovi seda. Perekonnas on aastaid olnud pidevad

tülid ning see on mõjutanud muuhulgas laste vaimset tervist ning lähedasi suhteid pole poolte vahel

ammu.

Arvesse võttes, et pooled ei vaidle selle üle, et abielusuhted on lõppenud ning mõlemad leiavad, et

abielu tuleb lahutada, kumbki abielusuhteid taastada ei soovi ega pea seda võimalikuks, on kohtu

hinnangul poolte abielu pöördumatult lõppenud.

Leppimisaja andmine ei ole antud olukorras mõistlik ega vajalik.

11. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

Menetluskulude jaotus

12. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja

näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja

4).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik