3-25-3015/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

28.10.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3015

Haldusasi

C.Z kaebus Tallinna Vangla ja AS Lääne-Tallinna

Keskhaigla kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja C.Z

Vastustajad Tallinna Vangla ja AS Lääne-Tallinna

Keskhaigla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20.10.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

C.Z määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada C.Z määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20.10.2025 määruse p-de 1

ja 4 peale. Ülejäänud osas võtta määruskaebus menetlusse.

2. Jätta C.Z määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 20.10.2025

määruse resolutsiooni p 8 muutmata.

Selgitus

Määruse peale võib kaebuse tagastamise vaidlustamist puudutavas osas esitada

määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest

(HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei saa määruskaebust esitada

(HKMS § 119 lg 1 kolmas lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. C.Z esitas 12.09.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse erinevate nõuetega, muu hulgas

seoses Tallinna Vanglas meditsiiniteenuse osutamisega (ravimite jagamine ja vastuvõttude

võimaldamine).

2. Tallinna Halduskohus jättis 20.10.2025 määrusega rahuldamata riigi õigusabi taotluse

(resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks seoses nõudega kohustada AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH)

võimaldama psühhiaatrilist ravi (p 4) ja tagastas kaebuse järgmiste nõuete osas: kohustada

Tallinna Vanglat võimaldama kaebajale psühholoogi vastuvõtt (p 8.1); kohustada Tallinna

Vanglat nõustama kaebajat elastiksideme kasutamise osas (p 8.2); kohustada Tallinna Vanglat

muutma Tallinna Vangla kodukorra punkti 19.7 (p 8.3); kohustada Tallinna Vanglat panema

kaebaja kirja programmi „Uus suund“ (p 8.4); keelata LTKH-l väärikust alandav suhtlemine

kaebajaga (p 8.5).

3-25-3015

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja

on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtu hinnangul ei ole tegemist õiguslikult

keeruka vaidlusega. Kaebaja on võimeline kohtu ette tooma peamised faktilised

asjaolud, milles ta näeb vangla ja tervishoiuteenuse osutaja tegevuse õigusvastasust.

Halduskohtumenetluses on kohtul lisaks uurimis- ja selgitamiskohustus (HKMS § 2

lõiked 4 ja 5), mis tagavad asjas oluliste asjaolude välja selgitamise ning vajalike

avalduste ja taotluste esitamise ka ilma professionaalse esindaja olemasoluta. Kaebajal

ei tule esitada viiteid õigusaktide sätetele või muid juriidilisi eriteadmisi eeldavaid

põhjendusi, vaid kaebajal tuleb kohtule esitada üksnes need faktilised asjaolud, mis

tingivad vangla ja tervishoiuteenuse osutaja (LTKH) tegevuse õigusvastasuse. Kohtule

nähtub, et kaebaja on seni erinevates kohtule esitatud dokumentides suutnud selliseid

asjaolusid edukalt kirjeldada.

Kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest ei ole põhjendatud nõude osas, mis puudutab

kaebajale psühhiaatrilise ravi võimaldamist (sh psühhiaatri vastuvõtu võimaldamist,

psühhiaatrilise ravi määramist ning ärevuse vastase ravi määramist). Kaebajal oli psühhiaatri

vastuvõtt 39. nädalal, s.o 24.09.2025. Samuti nähtub kohtule esitatud dokumentidest, et

kaebaja on olnud suhtluses meditsiinipersonaliga tema raviskeemi muutmise teemal – kaebaja

ravimeid on muudetud vastavalt tema palvele. LTKH poolt kohtule esitatud dokumentidest

nähtub, et kaebaja on viibinud nii perearsti kui eriarstide vastuvõttudel, kus on saanud arutada

oma (psühhiaatrilisi) terviseprobleeme ning ravi. Samas ei saa kaebaja eeldada, et vastuvõttu

võimaldatakse ning ravi muudetakse vastavalt kaebaja soovile kohe pärast vastava taotluse

esitamist. Ka väljaspool vanglat ei pääse inimesed valdavalt kohe soovitud (eri)arsti

vastuvõtule. Arvestada tuleb meditsiinipersonali tööaega ning ka ravijärjekordi. Kohtule ei

nähtu samas asjaolusid, mis viitaksid, et kaebajale ei ole üldse psühhiaatri vastuvõttu ning

asjakohast ravi ja ravimeid võimaldatud. Kohtule nähtub pigem kaebaja enda poolt avaldatust,

et tema ravimeid on muudetud vastavalt tema palvele ja pöördumistele. Seetõttu ei pea kohus

kaebust psühhiaatrilise ravi võimaldamiseks kuigi perspektiivikaks.

Tallinna Vangla vastusest kohtunõudele nähtub, et seoses kaebaja pöördumistega

psühholoogi vastuvõtu võimaldamiseks ei ole kaebaja vaideid esitanud. Pöördumist,

milles kaebaja teeks etteheiteid valvurile, et ametnik teda elastiksideme kasutamise

osas ei nõustanud, ei ole kaebaja vanglale esitanud ja vangla ei ole sel teemal talle

vastanud. Kaebaja on vangla kodukorra p-st 19.7 (ravimite kätteandmise kord) teadlik

alates tema paigutamisest Tallinna Vanglasse 22.04.2024, kuid ta ei ole seda sätet

vaidlustanud, samuti ei ole ta esitanud vanglale pöördumisi, milles ta avaldaks

rahulolematust, et valvurid ravimeid jagavad. Seega on kaebajal nende nõuete osas

läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu kuulub kaebus nende nõuete osas

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.

Kaebaja esitas nõude kohustada Tallinna Vanglat panema teda kirja programmi „Uus

suund“. Kuivõrd vangla on kaebajale selgitanud, et tema soovi liituda programmiga

„Uus suund“ on arvesse võetud ning uue grupi moodustamisel saab kaebaja sellega

liituda, on riive kaebaja õigustele vähene. Kaebaja ei saa eeldada, et saab

programmiga liituda igal suvalisel ajal. Samas on vangla kinnitanud, et tal on võimalus

programmiga liituda, kui uus grupp kokku pannakse. Seega ei ole vangla ka keeldunud

kaebajat soovitud programmi kirja panemast, kuid märkinud, et programmiga ei saa

liituda mistahes suvalisel kaebaja poolt soovitud ajal. Kuivõrd vangla on nentinud

kaebaja võimalust programmiga liituda, ei pea halduskohus kaebuse rahuldamist ka

tõenäoliseks. Seetõttu tagastab kohus kaebuse selles osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

Kaebaja esitas kaebuses nõude, milles soovib keelata LTKH-l suhelda temaga

väärikust alandaval viisil. Keelamiskaebuse esitamine on HKMS § 45 lg 1 kohaselt

2(3)

3-25-3015

lubatav üksnes erandlikel põhjendatud juhtudel, kui on põhjust arvata, et vastustaja

rikub kaebaja õigusi selliselt, et nende hilisem kaitse muutuks keeruliseks või ka

võimatuks. Praegusel juhul ei esine sellist olukorda. Kuigi kaebaja võis mõnedel

juhtudel tunnetada tõrjumist või ebaviisakust suhtluses vangla meditsiiniteenuse

osutajaga, ei saa eeldada, et LTKH rikub tulevikus järjepidevalt kaebaja õigusi

väärikust alandava suhtlemisviisiga. Seetõttu tuleb kaebus selle nõude osas tagastada

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

3. C.Z esitas Tallinna Halduskohtu 20.10.2025 määruse peale määruskaebuse, vaidlustades

riigi õigusabi ja menetlusabi taotluste rahuldamata jätmise ning halduskohtu määruse p-ga 8

kaebuse osalise tagastamise.

Määruskaebuse kohaselt on kaebajal vaja riigi õigusabi, et menetluses toimuvast aru

saada ja selgitada oma seisukohti. Kaebaja ei ole esitanud vaideid tervislikel põhjustel

ja see võtaks ka aega. Kohus on alusetult keeldunud abi andmast.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 2 alusel tagastada osas, mis puudutab riigi õigusabi ja

menetlusabi taotluste rahuldamata jätmist. Kaebaja võimalus selles osas oma õiguse kaitseks

on ilmselgelt vähene. Ringkonnakohtu määrus on nimetatud osas tehtud HKMS § 207 lg 3 p 1

alusel ilma põhjendava osata.

5. Muus osas (halduskohtu määruse p-ga 8 tagastatud nõuded) tuleb määruskaebus võtta

menetlusse.

6. Halduskohus leidis määruse p-des 8.3–8.5 õigesti, et kaebaja on jätnud kolme nõude puhul

läbimata kohustusliku kohtueelse menetluse (vangistusseaduse § 11 lg 5 ja HKMS § 47 lg 1).

Ringkonnakohus nõustub selles osas määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata

(HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Asjaolu, et kohustuslik kohtueelne menetlus mõneti

pikendab menetlust, ei anna alust jätta seda läbimata. Vajaduse korral saab juba

vaidemenetluse ajal taotleda haldusorganilt või halduskohtult esialgse õiguskaitse

kohaldamist. Samamoodi ei õigusta seaduses ettenähtud korra läbimata jätmist asjaolu, et

kaebaja peab seda oma tervist kahjustavaks.

7. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ka osas, mis puudutab p-dega 8.4 ja 8.5

kaebuse tagastamist kaebeõiguse puudumise ja eduväljavaadete puudumise tõttu. Ka selles

osas ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4 ja §

203 lg 2).

8. Neil kaalutlustel tuleb jätta määruskaebus halduskohtu määruse resolutsiooni p 8 peale

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)