2-22-6537/18 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-22-6537

Määruse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2025, Pärnu

Tsiviilasi

MMMarkFish osaühing hagi T.Ü.V Mauri OÜ vastu

kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

1955 eurot

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: MMMarkFish osaühing (registrikood 14157411),

seaduslik esindaja juhatuse liige M. M. (e-post: XXX;

XXX); lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo

Normann (e-post: XXX)

Kostja: T.Ü.V Mauri OÜ (registrikood 11524887, e-post

XXX), juhatuse liikmed M. A. ja A. U.

Kohtuistung

15. novembril 2022 kostja seaduslik esindaja A. U. tema

soovil isiklikult ära kuulatud; menetlus jätkus kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata MMMarkFish osaühingu hagi T.Ü.V Mauri OÜ vastu kahjuhüvitise saamiseks.

2. Menetluskulud jäävad hageja, MMMarkFish osaühingu kanda.

3. Määrata T.Ü.V Mauri OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 360 eurot.

4. Mõista MMMarkFish osaühingult T.Ü.V Mauri OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 360 eurot.

5. Väljamõistetud menetluskuludelt on MMMarkFish osaühing kohustatud tasuma T.Ü.V Mauri OÜ-le

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. MMMarkFish OÜ esitas 22. augustil 2022 Pärnu Maakohtule hagi T.Ü.V Mauri OÜ vastu kahju

hüvitamiseks. Hageja palub kostjalt T.Ü.V Mauri OÜ-lt välja mõista 1955 eurot ja menetluskulud jätta

kostja kanda.

2. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt 29. juulil 2021 oli MMMarkFish OÜ-le kuuluv AMG Hummer

tüüp H2/N2 (reg.nr XXX) kostja juures korralisel tehnilisel ülevaatusel.

Tsiviilasi nr 2-22-6537

Ülevaatuse teostamisel lülitas ülevaatuse teostaja autol sisse aeglusti. Aeglustit kostja tehnilise kontrolli

lõppedes välja ei lülitanud. Pärast kostja poolt teostatud auto ülevaatust lahkuti autoga tavakiirusel

kostja juurest ja juba sealt ära sõites, enne Pärnu linna jõudmist, auto käigukast jooksis kokku.

Seetõttu on MMMarkFish OÜ pidanud kandma suurt rahalist kahju. Rääkimata sellest, et auto on

remonttööde tõttu kasutuskõlbmatu olnud kolm kuud. Esmalt tuli viga tuvastada, seejärel viia

purunenud käigukast Tallinna remonti, kuna Pärnus ükski autofirma ei olnud nõus niisugust tööd ette

võtma. Käigukast tuli Tallinnast tagasi tuua ja uuesti autole paigaldada. Käigukasti eemaldamise,

remondi ja tagasi paigaldamisega kaasnes palju kulutusi (õlivahetus, elektritööd, automaatkasti filtri

vahetus jms). Kahjusumma moodustub:

1. Repik OÜ poolt 29.09.2021 esitatud arve 482,50 eurot käigukasti remondi eest

2. Wats OÜ poolt 20.10.2021 esitatud arve 720 eurot transpordi eest

3. Wats OÜ poolt 07.10.2021 esitatud arve 123,60 eurot õlide jm lisatarvikute eest

4. US Parts poolt 27.10.2021 esitatud arve 14.04 eurot õli eest

5. PAH Motors poolt 27.10.2021 esitaud arve 615 eurot käigukasti demontaaži ja montaaži eest.

Hageja esitas 04. novembril 2021 kostjale pretensiooni kahju hüvitamise nõudega, kostja pretensioonile

ei reageerinud.

3. Hageja leiab, et pärast auto ülevaatust ja kontrolli oleks pidanud auto üle andma nii nagu ta kostja

juurde toodi – tavasõidu olekus. Aeglustit kasutatakse tavapäraselt väikesel kiirusel ja ainult lühiajaliselt

raskete teeolude korral mingi teelõigu läbimiseks, mitte maanteel sõiduks tavakiirusel. Auto omanik ei

ole kohustatud pärast autoga tehnoülevaatuses käimist kontrollima kas ja mida on auto juures sisse või

välja lülitanud.

4. Täiendavalt hageja lõppseisukohtades märkis, et kostja võtab omaks asjaolu, et tehnoülevaatuse

teostamiseks sõitis kostja tööaja sisselülitatud aeglustiga rullikutele ja lülitas aeglusti välja koheselt

peale rullikutelt maha sõitmist. Seega vaidlusalune sõiduk oli paigutatud rullikutele ja sõidukil oli

sisselülitatud aeglusti. Selline tööoperatsioon on täiesti väär. Tehniline ülevaatus toimus hoone osas, kus

toimub sõiduautode tehniline ülevaatus. Sõiduauto ülevaatuseks ettenähtud rullikutele on võimalik

paigutada ainult sõiduautosid, mitte sõidukeid kogumassiga üle 3,5 tonni, mille hulka kuulub AMG

Hummer tüüpi sõiduk H72/N2. Kostja teostas ülevaatust sõiduautodele ettenähtud rullikutel, (stendil)

kuhu AMG Hummer telje laiuse tõttu ei mahu. Lisaks puudus igasugune vajadus lülitada sõidukil sisse

aeglusti. Kuna vaidlusalune sõiduk ei mahtunud ilmselt täielikult rullikutele, siis rikkus rullikute

käivitamine käigukasti, kuna rattad, mis on vale asendis, saadavad valed signaalid ja rikuvad käigukasti.

5. Hagiavaldusele on tõenditena lisatud Repik OÜ, Wats OÜ, US Parts ja PAH Motors arved. Hageja

leiab, et kostja kahtlused hageja tõendite usaldusväärsuse osas on alusetud. Kõik esitatud dokumendid

on seotud kostja sõiduki AMG Hummer transpordi ja remondiga. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki

Transport Pärnu-Tallinn-Pärnu oleks ebamõistlikult kallis. Üks ots Pärnu-Tallinn AMG Hummeri

transpordiks summas 300 eurot ei ole ebamõistlik. OÜ Wats on tasunud esitatud arvete järgi ka

sularahasummad ja kostja väide, et need ei ole seotud käigukasti remondiga, on oletuslikud. Arve saajal

on raske ette kirjutada, kuidas teenuse osutaja oma arvetel müügiobjekte kajastab. Hageja nõue on

äärmiselt minimiseeritud, sest uue käigukasti hankimine ja paigaldamine maksab vastavalt Ameerika

Autoteeninduse OÜ kalkulatsioonile tegelikult 10 280 eurot.

6. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda, kuid ei ole esitanud menetluskulude nimekirja.

Tsiviilasja materjalide põhjal on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 315 eurot.

Hagejat esindas menetluse jooksul kaks lepingulist esindajat, nende kulude suuruse kohta andmeid

toimikus ei ole.

7. Hageja vaidleb vastu kostja menetluskuludele ja leiab, et kostja lepingulise esindaja kulu 360 eurot ei

kuulu rahuldamisele, sest asja materjalidest ei nähtu, et vandeadvokaat R. Oberg oleks menetluses

kostjat esindanud.

2 (7)

Tsiviilasi nr 2-22-6537

KOSTJA VASTUS

8. Kostja kirjalikus vastuses vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Hageja esitatud faktiväited on valdavas

osas ebaõiged. Kostja võtab omaks ainult selle, et hageja sõiduk oli 29.juulil 2021. a. kostja juures

korralisel tehnilisel ülevaatusel ja sõidukiga ülevaatuse kanalile ja rullikutele sõitmisel lülitas kostja

töötaja Jarko Künnap aeglusti sisse, sest väljalülitatud aeglustiga rullikutele ja rullikutelt maha sõitmine

on tehniliselt oluliselt raskendatud.

Ajal, kui sõiduk asetses rullikutel, lülitas kostja töötaja sõidukil aeglusti välja ja käigukang oli asendis N

(neutraal ehk vabakäik), sest ainult sellises käiguasendis on võimalik läbi viia sõiduki pidurite

korrasoleku testi. Aeglusti lülitati uuesti sisse enne rullikutelt maha sõitmist ja lülitati uuesti välja pärast

rullikutelt maha sõitmist. Pärast ülevaatuse teostamist sõitis kosja töötaja K. K. kanalilt ja rullikutelt

maha ruumi ukse suunas ja seejärel lülitas koheselt aeglusti välja. K. K. manööverdas väljalülitatud

aeglustiga sõiduki kostja hoone parkimiskohale, kust hageja esindaja M. M. pärast dokumentide

vormistamist ära sõitis. Väljalülitatud aeglusti kohta annab märku vastav infotuli sõidukis.

Sisselülitatud aeglustiga on oluliselt raske sõidukiga manööverdada, sh rooliga rattaid pöörata.

9. Õige ei ole hageja väide, et hageja esindaja lahkus pärast ülevaatust autoga tavakiirusel kostja juurest

ja üsna kohe jooksis auto käigukast kokku. Sisselülitatud aeglustiga on suhteliselt võimatu sõita

tavakiirusel, sellisel juhul tõusevad mootori pöörded maksimumi lähedale ja sõiduki juht peaks kindlasti

kuulma väga valjuks muutunud mootori müra. Samuti on sellisel juhul ülimalt raskendatud sõiduki

manööverdamisvõime ning sõidukil pidid põlema vastavad märgu- ja ohutuled. Sõidukit juhtinud hageja

esindaja M. M., kes on pikki aastaid kasutanud sõitmiseks sõidukit Hummer, pidanuks neid asjaolusid

kindlasti märkama.

10. Ebausutav on hageja väide, et hageja sõiduki Hummer käigukast jooksis kostja süül kokku.

Kokkujooksnud käigukastiga sõidukiga sõitmine on eelduslikult võimatu. Kostja sai hageja sõidukit

hiljem remontinud ja defekteerinud A. A. lt ja A. R. lt (teabenõuded A. A. le ja A. R. le ning nendelt 26.

septembril 2022 saadud vastused lisatud kostja vastusele) teavet, et pärast ülevaatust oli hageja sõiduk

sõiduvõimeline, hageja esindaja sõitis sõidukiga iseseisvalt remonditöökotta ja sellega said sõiduki

remontija ning defekteerija teha ka proovisõitu sõiduki vigade tuvastamiseks. A. A. ja A. R. tuvastasid,

et kõnealuse sõiduki käigukastil kulumise märke, et sisselülitatud aeglustiga sõiduk ei käitu sarnaselt

tavarežiimiga ja et sisselülitatud aeglusti puhul kuvatakse sõiduki armatuuril vastavad juhised ja

ohutuled. Kostja on veendunud, et hageja sõiduki Hummer käigukasti rike ei tulenenud kostja

tegevusest või tegevusetusest, vaid sõiduki käigukasti kulumisest pikaaegse kasutamise tõttu või isegi

hageja enda tegevusest/tegevusetusest.

11. Kahju hüvitamise nõude üldised eeldused puuduvad. Kostja ei ole hageja sõidukile tehnilist

ülevaatust teostades ühtki kohustust rikkunud. Hagejal väidetava kahju tekkimise ning kostja

tegevuse/tegevusetuse vahel puudub igasugune põhjuslik seos.

12. Ebaõiged on hageja väited, et kostja testimisliin, millel toimus hageja sõiduki ülevaatus, sh pidurite

testimine, ei sobinud hageja sõidukile AMG Hummer H2/N2. Nii massi taluvuselt kui laiuselt oli kostja

testimisliin igati sobilik hageja sõiduki ülevaatuseks/testimiseks ja võimatu oli hageja kirjeldatud

olukord, et sõiduk ei mahtunud ilmselt täielikult rullikutele, rattad olid vales asendis ja saatsid vale

signaali, mis rikkus või kahjustas käigukasti.

Kostja paigutas hageja sõiduki testimisliinile VT300, mille tehniliste andmete kohaselt (kostja

menetlusdokumendi lisa 1) on see ette nähtud sõiduautodele, jeepidele ja mikrobussidele ühe telje

maksimaalse kaaluga 3500 kg (seega sõidukitele kogukaaluga ca 7000 kg) ning maksimaalse laiusega

(ühe telje laius ratastega) 2320 mm ehk 2,32 m. Hageja sõiduk AMG Hummer H2/N2 kaaluti

29.07.2021.a. tehnoülevaatusel automaatselt testimisliinil ja tulemiseks saadi sõiduki kogukaaluna 3160

kg. Sõiduki AMG Hummer H2 laiuseks on interneti kaudu leitavate avalike andmete (nt Vikipeedia)

kohaselt 81,3 tolli ehk 2065 mm ehk 2,065 m. Teadaolevalt on telje laius ratastega väiksem kui auto

laius.

3 (7)

Tsiviilasi nr 2-22-6537

13. Isegi kui hüpoteetiliselt oleks tuvastatav kostja süü hagejal kahju tekkimises, mille kostja selgelt

välistab, ei ole hageja tõendanud endal kahju tekkimist ega kahju suurust.

Hageja esitanud Wats OÜ transpordiarve kokku 720 eurot on märkimisväärselt ülepaisutatud ja ei vasta

turuhinnale. Hageja ja Wats OÜ osanik ja juhatuse liige kattuvad (M. M.), see asjaolu teeb nimetatud

kuluarve ebausaldusväärseks. Samuti seab kostja kahtluse alla kaks sularahaarvet (07.10.2021.a. ja

27.10.2021.a.). Ei ole selge, kellele ja kelle huvides on vastavad arved ja maksed tehtud, kusagil ei

kajastu maksekohuslasena hagejat, 27.10.2021.a arvel puudub isegi arve väljastaja. Need tõendid on

kostja veendumusel ebausaldusväärsed.

Arusaamatu on, millist tähendust omab hageja 15.05.2023.a. seisukohtadele lisatud Ameerika

Autoteeninduse OÜ hinnapakkumine uue käigukasti hankimise ja paigaldamise kohta. Kostja palub jätta

tõendi tähelepanuta.

14. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskuluks on

lepingulise esindaja, vandeadvokaat Raul Obergi osutatud õigusabi kulu 360 eurot (120 eurot/tund, ilma

käibemaksuta), mille kostja palub hagejalt välja mõista. Kostja taotleb kohtuotsusega kohustada hagejat

maksma ka kostja menetluskuludelt viivist.

15. Kostja kinnitab, et kulud on kantud seoses selle tsiviilasjaga, kostja on käibemaksukohustuslane ning

saab esindaja kulule lisanduva käibemaksu 72 eurot (esindaja tasu koos käibemaksuga 432 eurot) tagasi

arvestada.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

16. Kohus selles asjas teinud menetlustoiminguid hagi lahendamiseks: kohus on pooltele selgitanud, et

lahendab asja § 405 lg 1 kohaselt lihtmenetluse korras. Kohus kuulas kostja seadusliku esindaja tema

soovil isiklikult ära, andis pooltele aega asja õigeks lahendamiseks vajalikuks peetavate täiendavate

tõendite ja taotluste, lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning vastaspoole

esitatava kohta vastuväidete esitamiseks. Pooled on esitanud oma tõendid, täiendanud seisukohti ja

esitanud vastuväited vastaspoole esitatu kohta. Kahetsusväärselt on asi siiani lahendamata.

17. Otsuse vormistamise käigus asjaolusid süvitsi analüüsides jõudis kohus veendumusele, et hagi

lahendamine ei ole maakohtu pädevuses ja maakohus on selle ekslikult menetlusse võtnud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 sätestab, et tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi

tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Hageja

kirjeldatud asjaoludel ei ole tegemist eraõigusliku vaidlusega.

18. Kohus järgnevalt põhjendab oma seisukohta. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist. Kahjuks on

hageja mootorsõidukile tehnoülevaatuse tegemisel väidetavalt ebaõigete töövõtete kasutamise tagajärjel

tekkinud käigukasti rikke kõrvaldamisega seotud kulud.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja seaduslik esindaja M. M. pöördus 29. juulil 2022 kostja

töökotta sõiduki AMG Hummer tüüp H2/N2 (registrinumber XXX) korralise tehnoülevaatuse

tegemiseks.

Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja sõiduki käigukasti väidetav kahjustumine tekkis põhjuslikus

seoses kostja tegevuse või tegevusetusega (aeglusti välja lülitamata jätmine pärast tehnokontrolli

lõppemist), samuti kahju suuruse üle. Kostja leiab, et ei ole mingeid kohustusi rikkunud ning hageja

käigukasti remondivajadus ei ole seotud kostja juures tehtud tehnoülevaatusega.

19. Kohus leiab, et kuigi hageja pöördus sõidukile tehnoülevaatuse tegemiseks kostja poole ja kostja

hageja soovil ülevaatuse tegi, ei tekkinud sellega poolte vahel eraõiguslikku suhet (ei sõlmitud teenuse

osutamiseks nt käsundus- või töövõtulepingut). Riigikohtu senise praktika kohaselt on õigussuhe

eraõiguslik, kui avaliku võimu kandja seisund suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt

või vormiliselt samaväärne seisundiga, milles võivad olla eraisikud (vt RKTKo 05.04.2017, nr 3-2-1-

128-16 (p 13); erikogu 17.05.2023 määrus 2-23-2831 (p 8)).

4 (7)

Tsiviilasi nr 2-22-6537

20. Sõiduki selle nõuetele vastavuse kontrollimiseks regulaarselt ülevaatusele esitamise kohustus on

kehtestatud seadusega. Liiklusseaduse (LS) §-s 73 sätestatakse, et liikluses kasutatav mootorsõiduk ja

selle haagis ning nende varustus peavad vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele ning olema

nõuetekohaselt varustatud. Liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud

tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli (LS § 73 lg-d 1 ja 2). Nende nõuete täitmist tagatakse

riikliku sunniga - LS §-ides 207 ja 208 nähakse karistusena ette rahatrahv tehnonõuetele vastavuse

kontrolli mitteläbinud sõiduki liikluses juhtimise või juhtimisele lubamise eest.

21. LS § 73 lg 4 sätestab, et mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse või mittevastavuse

kohta teeb otsuse Transpordiamet või käesoleva seaduse § 191 lõikes 1 nimetatud äriühing, kellega

Transpordiamet on sõlminud halduslepingu. Seega tehnoülevaatust võivad teha eraõiguslikud

äriühingud, kellel on Transpordiameti luba ja kes tegutsevad halduslepingu alusel.

Kohus leiab, et eraõigusliku äriühingu poolt Transpordiametiga sõlmitud halduslepingu alusel

tehnoülevaatuse tegemine ei ole käsitatav avaliku ülesande täitmisega eraõiguslikus vormis, mille puhul

avalik-õiguslik suhe tekib ainult halduslepingu poolte - Transpordiameti ja ülevaatuspunkti omava

äriühingu - vahel, ning sõidukiga ülevaatusele tulijatele osutaks ülevaatuspunkt teenust eraõiguslikul

alusel.

22. Kohus leiab, et ülevaatuspunkti tegevus on käsitatav avaliku võimu volitusel toimuva

haldustegevusena. Kuigi ülevaatuspunkt on eraõiguslik juriidiline isik, täidab ta halduslepingu alusel

riiklikku ülesannet – kontrollib sõiduki vastavust seadusest tulenevatele nõuetele, et tagada liiklusohutus

ja keskkonnanõuete täitmine. Nii liiklusseaduse 13. peatüki, kui selles sisalduva § 191, millega antakse

valdkonna eest vastutavale ministrile õigus volitada Transpordiametit sõlmima äriühingutega

halduslepinguid sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrollimiseks, pealkirjades viidatakse, et

reguleeritakse riigivõimu teostamisega seotud toiminguid.

Ülevaatus on sõiduki omaniku seadusest tulenev kohustus, mitte vabatahtlik teenus. Tehnoülevaatuse

kord ja nõuded (sh nõuded ülevaatuspunktile ja selle inventarile, ülevaatuse tulemuste hindamise ja

ülevaatuse tulemuste vormistamise kord) on liiklusseaduses antud volituse alusel kehtestatud majandus-

ja kommunikatsiooniministri 18. juuli 2011 määrusega nr 77. LS § 73 lg 5 kohaselt hüvitab

mootorsõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli kulud sõiduki omanik, valdaja või vastutav kasutaja

valdkonna eest vastutava ministri määrusega sätestatud piirmäärades. Tasu piirmäärad kehtestatud

Majandus- ja Taristuministri 14. detsembril 2017 vast võetud määrusega nr 71 „Tehnonõuetele

vastavuse kontrolli eest võetava tasu piirmäärad.“ Seega ka tehnoülevaatuse eest makstava tasu suuruses

ei saa sõiduki omanik ülevaatuse tegijaga eraldi kokku leppida. Riigikohus on rõhutanud, et õigussuhte

olemust ei muuda see, et teenust osutatakse tasu eest – määrav on see, et ülevaataja tegutseb avaliku

võimu volitusel ja teeb otsuse, millel on õiguslik tagajärg sõiduki liikluses osalemisele.

Ülevaatus lõpeb haldusakti andmisega – sõidukile väljastatakse kontrollkaart vastavalt ülevaatuse

tulemustele kas otsusega „tehniliselt korras“, „esitada kordusülevaatusele“ või „omal jõul sõitmiseks

kõlbmatu“. Tehnoülevaatuse tegemiseks ei ole sõidukiomanikul võimalik anda ettevõtjale sarnaselt

käsundiandjaga juhiseid või tellijana ette kirjutada ja nõuda ülevaatuse tegijalt konkreetset tulemust.

Tehnoülevaatus on avalik-õiguslik menetlus, kus ülevaataja on sisuliselt haldusorgani volitatud isik.

Kui sõiduk ei läbi ülevaatust, on tegemist avalik-õigusliku otsustusega, mille täitmist tagatakse riikliku

sunniga – kehtiva tehnoülevaatuseta sõiduki juhtimise eest on seaduses ette nähtud rahatrahv. Kuna

ülevaataja tegutseb riigi volitusel ja tema otsus on haldusakt, saab seda vaidlustada halduskohtus, mitte

tsiviilkohtus.

Eraõiguslik element (teenustasu maksmine ülevaatuspunktile) ei muuda suhte põhiolemust – see on

avalik-õiguslik kontrollimenetlus, mille eesmärk on tagada avalik huvi (liiklusohutus ja

keskkonnakaitse).

23. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja kui sõiduki omaniku ja kostja kui ülevaataja vahel

eraõiguslikku suhet ei tekkinud. Seega ka hageja väidetav ülevaatuse nõuete rikkumisega põhjustatud

kahju on tekkinud avalik-õiguslikus suhtes.

5 (7)

Tsiviilasi nr 2-22-6537

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 109 järgi juhul, kui toiminguga rikutakse isiku õigusi, võib isik

nõuda haldusorganilt või kohtult toimingu ärajätmist või lõpetamist ning toimingu tagajärgede

kõrvaldamist ja kahju hüvitamist vastavalt riigivastutuse seadusele ning pöörduda selleks

halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg 3 p-de 1 ja 4 kohaselt loetakse kahju tekitatuks eraõiguslikus

suhtes, kui avaliku võimu kandja rikkus võlaõigussuhtest tulenevat kohustust või tegutses muul viisil

eraõiguslikus vormis. Kohus on jõudnud järeldusele, et vaatlusalusel juhul ei tegutsenud

tehnoülevaatuse läbiviija eraõiguslikus vormis, vaid täitis avalikku ülesannet.

24. Avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise

nõudeid on pädev lahendama halduskohus (RVastS § 17 lg 1, halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 4 lg 1). Füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust avaliku võimu kandja tekitatud

kahju eest vastutab riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik, kes andis

füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule volitused avalike ülesannete täitmiseks, kui seadus ei

sätesta teisiti (RvastS § 12 lg 3).

25. Eeltoodust tuleneb, et avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju saab hageja nõuda kostjale

tehnoülevaatuse läbiviimiseks volitused andnud haldusorganilt halduskohtumenetluses.

Tsiviilkohtumenetluse korras esitatud hagiavalduse menetlusse võtmisest pidanuks maakohus TsMS §

371 lg 1 p 1 alusel keelduma. Kuna kohus võttis hagi ekslikult menetlusse, tuleb hagi TsMS § 423 lg 1 p

13 alusel jätta läbi vaatamata: kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

Vastavalt TsMS § 425 lg-le 1 kohuse jätab hagi läbi vaatamata määrusega.

26. Hagejal tuleb kahju hüvitamise nõudega pöörduda halduskohtusse, maakohus ise ei saa nõuet

halduskohtule üle anda. Halduskohtusse pöördumisel tuleb hagejal silmas nõude aegumise tähtaegu.

Kohus selgitab, et RvastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb kahju hüvitamiseks kaebus esitada kolme aasta

jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada

saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamiseks või selle põhjustanud

sündmusest arvates. Hageja esitas kahjunõude tähtaegselt, kuid valele kohtule. Tänaseks on hageja

kahjust ja selle põhjustanud isikust teadasaamisest arvestatav kolmeaastane tähtaeg möödunud, kuid

vahepealse aja on asi olnud maakohtu menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 lg 1

alusel hagi esitamisega nõude aegumine peatus. Nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks

oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega (TsÜS § 160 lg 3).

Menetluskulude jaotus

27. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 168 lg-st 2 tulenevalt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Selles

asjas ei ole TsMS § 168 lg-test 3-5 tulenevaid aluseid menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks. Seega

jäävad menetluskulud hageja kanda.

28. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab koos kulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavate kulude

suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamis kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälisteks kuludeks

on muuhulgas menetlusosaliste esindajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

29. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja kulud 360

eurot (ilma käibemaksuta). Kostja menetluskulude nimekirjale on lisatud Advokaadibüroo Oberg &

Partnerid 05. oktoobri 2022 arve nr 221003, mis on kostjale esitatud tsiviilasjas 2-22-6537 hagi

materjalidega tutvumise ja vastuse koostamise eest 432 eurot (s.o 360 eurot + käibemaks 72 eurot).

Kostja selgitas, et vandeadvokaat Raul Oberg oli kostja lepinguline esindaja alates hagi menetlusse

võtmisest kuni vähemalt hagile vastuse koostamiseni, adv Oberg on kostja lepingulise esindajana

6 (7)

Tsiviilasi nr 2-22-6537

märgitud ka kostja 27. septembri 2022.a. menetlusdokumendis (kostja vastus), kostjale on esitatud arve

lepingulise esindaja poolt hagimaterjalidega tutvumise ning hagile vastuse koostamise eest. Asjaolu, et

kostja lepinguline esindaja ei allkirjastanud ise kirjalikku vastust hagile ja ei esitanud seda kostja nimel

ise kohtule, ei välista, et vandeadvokaat Raul Oberg oli kostja esindajaks kohtumenetluses hagile

vastuse koostamiseni.

30. Hageja leiab, et kostja esindaja A. U. esitatud menetluskulude nõue lepingulise esindaja kulu 360

euro nõudes ei kuulu rahuldamisele, sest asja materjalidest ei nähtu, et vandeadvokaat Oberg oleks

menetluses kostjat esindanud.

31. Kohus leiab, et hageja vastuväide ei ole põhjendatud. Kostja 27. septembri 2022 kirjalikus vastuses

on kooskõlas TsMS § 338 lg 1 p-ga 1 märgitud, et kostja lepinguline esindaja on vandeadvokaat Raul

Oberg, ning tema kontaktandmed. Hagejal ei saanud tekkida muljet, et kostja menetluses lepingulist

esindajat ei kasuta ja et sellega seonduvaid menetluskulusid ei teki. TsMS § 217 lg 2 järgi see, et kostja

seaduslik esindaja ise allkirjastas vastuse, ei välista, et vastuse koostas kostja lepinguline esindaja.

Kostja vastus on korrektselt vormistatud ja õiguslikult argumenteeritud. Kohus leiab, et kostja vastuses

esindaja andmete märkimine tõendab, et kostja kasutas menetluses lepingulise esindaja abi, ning tal on

õigus taotleda menetluskuludena lepingulise esindaja kulude hüvitamist.

32. Riigikohus on 06. mai 2015 lahendis asjas 3-2-1-4-15 selgitanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud

aega ja keerukust. Kolleegium on varasemas praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka

kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus leiab, et kostja

menetluskulude nimekirjale lisatud arvel näidatud advokaadi ajakulu kokku 3 tundi materjalidega

tutvumiseks (1 tund) ja kostja kirjaliku vastuse koostamiseks (2 tundi) on vaidluse sisu ning kostja

kirjaliku vastuse sisu ja mahtu arvestades põhjendatud ja selle asjaga tegelemiseks vajalik. Hageja ei ole

kostja esindaja kulude suurust vaidlustanud. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot +

käibemaks on mõistlik ja kohtupraktikas tunnustatud vandeadvokaadist esindaja tunnitasu määra ei

ületa.

33. Kohus määrab kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 360 eurot. Kostja kinnitas,

et saab makstud käibemaksu tagasi arvestada. Seega hagejal tuleb menetluskulud kostjale hüvitada ilma

käibemaksuta summas.

34. TsMS § 177 lg 2 alusel ja vastavalt kostja taotlusele kohus märgib menetluskulude

kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

35. Hageja enda menetluskulude suurust kohus kindlaks ei määra. Kohus juhib hageja tähelepanu

sellele, et kuna hagi jääb läbi vaatamata seetõttu, et asi ei kuulu maakohtu pädevusse, on hagejal õigus

TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 alusel õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.

Kohtute infosüsteemi andmetel tasus hageja eest 04. augustil 2022 riigilõivu 315 eurot Rüütli

Advokaadibüroo OÜ (kustutatud). Riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada kohtule kirjalik

avaldus, milles näidata ära, millisele arvelduskontole tagastatav riigilõiv kanda (märkida konto omaniku

nimi, isiku- või registrikood ja konto number). Kuna riigilõiv on tasutud rohkem kui kaks aastat tagasi,

siis TsMS § 150 lg 6 kohaselt riigilõivu tagastamise nõue lõpeb käesoleva määruse jõustumisega.

(Allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik

7 (7)