2-25-13844/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohus

Harju maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Kai Härmand

Otsuse aeg ja koht

27.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-13844

Kohtuasi

Eesti Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti kaudu hagi M. N.-i vastu

9590 euro väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu (70001975),

lepinguline esindaja Siret Kiik

Kostja: M. N. (XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg 13.10.2025

Tsiviilasja hind 9 590 eurot

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista M. N.-ilt (M. N.) Eesti Vabariigi kasuks (Sotsiaalkindlustusameti

kaudu) 9590 eurot.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud M. N.-i kanda.

2. Välja mõista M. N.-ilt (M. N.) Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 770 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu, hageja) esitas 26.08.2025 kohtule hagi M. N.-i

(kostja) vastu kahju nõudes. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt mõisteti Harju Maakohtu 02.07.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr XXX

(jõustunud 20.07.2021) kostja süüdi vägivallakuriteos. Kuriteo ohver sai raske tervisekahjustuse

ning esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 03.01.2020 ohvriabi seaduse (kehtivusega kuni

31.03.2023, edaspidi OAS) § 11 alusel taotluse püsivast töövõimetusest tuleneva kahju

hüvitamiseks. SKA 11.03.2020 otsusega nr XXX hüvitati kuriteo ohvrile püsivast töövõimetusest

tekkinud kahju alates 07.01.2020. Eesti Töötukassa 10.02.2020 otsusega nr XXX kohaselt on

kuriteo ohvril tuvastatud osaline töövõime alates 07.01.2020 kuni 06.01.2021. Ekspertarsti

10.03.2020 arvamuse ja e-tervises olevate andmete kohaselt on kuriteo ohvri töövõime vähenenud

1

Tsiviilasi nr. 2-25-13844

ning see on seotud vägivallakuriteo tagajärjel saadud tervisekahjustusega. Ajavahemikul

07.01.2020 kuni 31.10.2020 on makstud kokku hüvitist summas 9590 eurot.

Menetluse käik ja kostja vastuväited.

Kohus võttis avalduse menetlusse 29.08.2025 ja kohustas kostjat kohtule vastama. Kostjale on

hagiavaldus kättetoimetatud 08.09.2025. Kostja vastas kohtule e-kirja teel 03.09.2025 ning teatas,

et kohtuasi ei allu Eesti kohtule, sest ta on XXX kodanik. Kohtle e-kirja teel saadetud vastuses

kostja hagi ei tunnista (dtl 26) ning kohtule saadetud 24.09.2025 e-kirjas (dtl 38) nõustus kostja

kirjaliku menetlusega. Kohus pidas asjas kohtuisutngi 13.10.2025, olles edastanud kostjale

kohtukutse ja tagades võimaluse osaleda istungil videosilla vahendusel. Kostja kohtuistungile ei

ilmunud. Sisulisi vastuväiteid kostja ei ole esitanud.

Kohtu põhjendused

Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud tuleb jätta kostja

kanda.

Kohtualluvusest

Kohtu hinnangul on Harju maakohus ja eesti kohus pädev kohtuasja lahendama. Käesoleva

vaidluse õiguslikuks aluseks on OAS § 53 tulenev regressnõue. Seega ei ole tegemist

sotsiaalkindlustushüvitise alase vaidlusega vaid lepinguvälise kahjunõudega Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1043 mõttes. Kahju hüvitamise nõuete lahendamisel on Euroopa Liidus Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning

kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)

Määruse artikkel 4.1 järgi esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle

liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest ning artikli 4.2. järgi isikute suhtes, kes ei

ole selle liikmesriigi kodanikud, kus on nende alaline elukoht, kohaldatakse selle liikmesriigi

kodanike suhtes kehtivaid kohtualluvuse eeskirju. Artikli 7 p 2 järgi esitatakse hagi lepinguvälise

kahju puhul selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda.

Kuriteo ohvri hüvitis maksti välja Eestis toimunud kuriteo eest Eestis elavale ohvrile, järelikult on

tegemist liikmesriigis (Eestis) toimunud kahjujuhtumiga ja Eesti kohus on pädev kohtuasja

menetlema. Rahvastikuregistrist nähtub, et hagi esitamise ajal oli hageja elukohaks 04.08.25 XXX,

seega oli hagi esitamise ajal kohtul pädevus kohtuasja arutada.

Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) määrus 883/2004 reguleerib sotsiaalkindlustusskeemide

kooskõlastamist Euroopa Liidus ehk olukordi, kus inimene töötab või elab ühes EMP riigis, kuid

saab sotsiaalkindlustust teises riigis. Kuriteoohvrile makstav hüvitis ei ole sotsiaalkindlustus, sest

see ei sõltu isiku kindlustatusest sotsiaalkaitsesüsteemis, vaid üksnes isiku ohvri staatusega.

Järelikult ei ole määrus 883/2004 asjakohane.

Hageja nõude õiguslik alus

OAS § 35 lõike 1 ja § 36 lg 1 alusel makstakse kuriteo ohvrile hüvitist, mille suuruse määramisel

arvestatakse vägivallakuriteoga tekitatud varalise kahju, sh töövõime vähenemisest tulenev kahju.

OAS §-st 53 alusel läheb pärast OAS-i alusel hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju

hüvitamist vägivallakuriteoga tekitanud isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile.

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kannatanule kehavigastuse või tervisekahju tekitamise puhul tegu

kahju õigusvastase tekitamisega. VÕS § 130 sätestab, et isiku tervisekahjustamisest või talle

kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb

kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest

tekkinud kulud ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas

2

sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

Regressnõude puhul on hagejal samasugused õigused, kui oleksid olnud kahju kannatajal.

Asjaolud

Kohtule esitatud Harju maakohtu 02.07.2021 otsusest (dtl 56-59) nähtub, et kostja on süüdi

mõistetud vägivallakuriteos KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi. Kohtuotsusest nähtub, et kuriteo ohvriks

on L.J. Kohtuotsusega on kohaldatud kannatanu L.J suhtes ka lähenemiskeeldu. SKA 11.03.2020

otsusega XXX (dtl 5-7) on tõendatud, et hageja määras ja maksis kuriteoohvrile (L.J) välja hüvitise

9590 eurot. Kahju on välja makstud seoses kriminaalasjas nr XXX uuritud kuriteoga.

Kohtu hinnangul kattuvad SKA otsuses mainitud kuriteo ohver ja kriminaalasjas mainitud kuriteo

ohver, järelikult on hüvitis välja makstud kostja õigusvastase tegevuse tulemusena kannatada

saanud isikuga. Järelikult on tõendatud, et kostja õigusvastase tegevusega on tekkinud riigil kahju

ning see on põhjusliku seoses kostja tegevusega.

Hageja esitas 09.12.2022 kostjale nõudekirja (dtl 8) milles palus kostjal väljamakstud hüvitis

hagejale tagasi maksta hiljemalt 09.03.2023. Kostja kohustust täitnud ei ole. Hageja andis kostjale

14.03.2023 täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (dtl 11) ja selgitas oma 03.04.2023 kirjas (dtl

15) kahjuhüvitise suuruse kujunemist ning andis veelkord tähtaja 12.04.2023 kohustuse täitmiseks.

Kohtu hinnangul on hageja andud kostjale mõistliku tähtaja kohustuse täitmiseks, kostja seda

täitnud ei ole ja järelikult tuleb kostjalt välja mõista 9590 eurot hageja kasuks.

Tsiviilasja hinna määramine ning menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 124 lg 1 järgi on hagihind 9590 eurot. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta

kostja kanda. Hageja oli TsMS § 145 alusel hagi esitamisel riigilõigu tasumisest vabastatud.

Järelikult tuleb TsMS § 179 lg 1 alusel riigilõiv välja mõista kostjalt. Kostjalt tuleb välja mõista

riigilõiv hagihinna järgi, seega RLvS § 59 lg 1 ja Lisa 1 järgi 770 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kai Härmand

Kohtunik

3