3-25-2486/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Virgo Saarmets ja Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2486

Haldusasi

I.F-i kaebus Vabariigi Valitsuse tegevusega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja I.F

Vastustajad Vabariigi Valitsus, Maksu- ja Tolliamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25. septembri 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

I.F-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse I.F-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25. septembri 2025. a

määruse peale haldusasjas nr 3-25-2486.

2. Võtta asja juurde kaebaja esitatud täiendav tõend.

3. Jätta I.F-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25. septembri

2025. a määrus muutmata.

4. Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121

lg 4 ja § 235 lg 1). Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.F esitas 27. juulil 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse mootorsõidukimaksu seaduse

(MSMS) õigustühiseks ja Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks

tunnistamiseks. Kaebaja soovib kaebuses Vabariigi Valitsuselt kaebajale tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamist 10 000 eurot. Kaebajale tekkis mittevaraline kahju

mootorsõidukimaksu kehtestamisega. Maksu kehtestamisega kaasnenud kaootiline ja

läbipaistmatu teavitustöö on tekitanud kaebajas tugevat ärevust, stressi ja abituse tunnet. Kogu

seaduse loomise protsess on riivanud kaebaja inimväärikust ja õiglustunnet. Kaebaja toob

kaebuses välja, et Maksu- ja Tolliamet (MTA) on arestinud kaebaja pangakonto, mistõttu

palub kaebaja arutada asja ilma riigilõivu tasumiseta.

3-25-2486

2. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 5. septembri 2025. a määrusega käiguta. Kaebajal

tuli kõrvaldada kaebuses esinevad puudused 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal:

1) täpsustada kaebuse nõudeid vastavalt määruse põhjenduste punktidele 5–9;

2) täpsustada kaebeõigust ja kaebuse aluseks olevaid asjaolusid vastavalt täpsustatud

kaebuse nõuetele, lähtudes määruse põhjenduste punktidest 10 ja 11;

3) esitada kaebuse aluseks olevad tõendid ja haldusaktid vastavalt määruse põhjenduste

punktile 12;

4) vastavalt kaebuse nõuete täpsustustele ja tühistamisekaebuse esitamise soovi korral

selgitada kaebuse tähtaegsust ning vajadusel esitada kohtule kaebetähtaja ennistamise

taotlus koos põhjendustega, lähtudes määruse põhjenduste punktist 13;

5) tasuda kaebuselt riigilõiv 300 eurot vastavalt makseinfo lehel märgitule või vastavalt

täpsustatud kaebuse nõuetele ettenähtud ulatuses, esitades riigilõivu tasumist kinnitavad

dokumendid, lähtudes määruse põhjenduste punktist 14. Vajadusel esitada kohtule

menetlusabi taotlus koos majanduslikku seisundit tõendavate dokumentidega, lähtudes

määruse põhjenduste punktist 15.

Kaebaja sai kohtumääruse kätte 5. septembril 2025.

3. Kaebaja esitas 22. septembril 2025 kohtule kaebuse täpsustuse. Täpsustuse kohaselt

loobub kaebaja mittevaralise kahju nõudest. Kaebaja märgib, et kvalifitseerib oma kaebuse

ümber tuvastamiskaebuseks ning taotleb

1) konto aresti aluseks oleva haldusakti õigustühiseks tunnistamist;

2) MTA poolt tuhandete kontode õigusvastase arestimisega põhiseadusliku kriisi

tekitamise õigusvastasuse tuvastamist;

3) mootorsõidukimaksu PS §-ga 12 vastuolus olevaks ja autoomanikke diskrimineerivaks

tunnistamist;

4) mootorsõidukimaksu seaduse Euroopa Liidu õiguse ja kohtupraktikaga vastuolu

tuvastamist.

Kaebaja ei tasunud riigilõivu ega esitanud menetlusabi taotlust. Samuti ei olnud kaebuse

täpsustusele lisatud mitte ühtegi kohtu poolt nõutud haldusakti.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 25. septembri 2025. a määrusega kaebuse HKMS §

121 lg 1 punkti 2 ja § 121 lg 2 punkti 1 alusel. Kaebaja on kaebust täpsustanud osas, mis

seondub mittevaralise kahju hüvitamise nõudega, teatades kohtule, et loobub mittevaralise

kahju hüvitamise nõudest Vabariigi Valitsuse vastu seoses mootorsõidukimaksu

kehtestamisega. Kohus saab aru, et seoses põhinõudest (10 000 eurot) loobumisega loobus

kaebaja ka nõudest kohustada Vabariigi Valitsust maksma kaebajale 300 eurot iga päeva eest,

mil kaebaja pangakonto on arestitud. Nimetatud osas on puudus kõrvaldatud. Täpsustatud

kaebuse põhjal saab kohus aru, et kaebaja soovib, et kohus tühistaks haldusakti, mis on

kaebaja konto arestimise aluseks (nõude punkt 1). Kaebusest tulenevalt on selleks 4. juuli

2025. a otsus. Kaebusest ei ole võimalik aru saada, millist liiki haldusaktiga on tegemist ning

millisel põhjusel on haldusakt antud. Kaebaja ei ole ka täpsustanud, millal ta väidetava

haldusakti kätte sai. K

5. Kaebaja küll märkis, et soovib vaidlustada konto arestimise aluseks olevat haldusakti,

kuid ei ole haldusakti kohtule esitanud. Samuti ei esitanud kaebaja kohtule

mootorsõidukimaksu teatist. Seega ei ole kaebaja esitanud kohtule nõutud haldusakte, mille

põhjal kohus saaks kontrollida kaebaja õiguste riivet ja kaebetähtaega. Tegemist on kaebuse

menetlemist takistava olulise puudusega, mida kaebaja ei kõrvaldanud. MTA kiri, mille

kaebaja lisas, ei selgita kaebaja õiguste riivega seonduvaid asjaolusid ega võimalda kohtul

2(3)

3-25-2486

hinnata kaebeõigust ega kaebuse tähtaegsust. Kohus ei teosta abstraktset normikontrolli, vaid

saab MSMS-i põhiseadusele vastavust hinnata üksnes seonduvalt kaebaja poolt vaidlustatava

haldusakti õiguspärasuse kontrolliga. Kaebaja ei ole riigilõivu tasunud ega taotlenud ka

menetlusabi. Ka see puudus takistab kaebuse menetlemist.

6. Kaebaja esitas 10. oktoobril 2025 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, mida

ringkonnakohus tõlgendab selliselt, et kaebaja palub tühistada halduskohtu 25. septembri

2025. a määrus ja saata asi tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebaja

kinnitab, et temani ei ole jõudnud tähitud arestimisdokumenti ega tähitud maksuteadet, kuigi

kaebaja on korduvalt palunud MTA-l ja Swedbank AS-l vastav dokument kirja teel edastada.

Kaebaja ei saa kohtule esitada dokumente, mida ei ole talle seaduses ettenähtud korras kätte

toimetatud. E-posti teel saadetud teated ei ole käsitatavad korrektse kättetoimetamisena, kuna

seadus ei kohusta kaebajat elektronposti aadressi jälgima. Seetõttu loeb kaebaja, et teateid ei

ole talle kätte toimetatud. Pangakonto arestimine on õigusvastane. Lisaks on kaebaja suhtes

rakendatud topelt koormust: ühe ja sama väidetava maksukohustuse eest peab kaebaja

maksma intressi ja ka tema pangakonto on arestitud. See kujutab endast ülemäärast ja

ebaproportsionaalset sekkumist kaebaja põhiõigustesse. MSMS on vastuolus Euroopa Liidu

õiguse ning PS §-dega 3, 11, 12 ja 32. Kaebaja suhtes on mootorsõidukimaksu kohaldamine

ebaõiglane ka seetõttu, et talle kuuluvad sõidukid ei ole arvel ega osale liikluses. Seega ei saa

kaebajal lasuda ka keskkonnamõjust tulenevat maksukoormust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.

8. Kaebaja on ühes määruskaebusega esitanud kohtule täiendava tõendi (s.o kirjavahetuse

Swedbank AS-ga). Määruskaebuse esitaja soovib sellega tõendada oma väidet, et on

korduvalt Swedbank AS-i poole pöördunud, kontrollimaks, kas tema õigusi on piiratud

seaduslikult ja proportsionaalselt. Ringkonnakohus leiab, et tõend on asjakohane ja võtab

selle asja juurde (HKMS § 62 lg 2). Tõendi esitamine määruskaebuse menetluses on lubatav

ega põhjusta haldusasja lahendamise venimist.

9. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses

esitatud põhjendustega neid üksikasjalikult üle kordamata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

10. Halduskohus on õigesti välja toonud kaebuses esinenud puudused.

11. Kaebuse tagastamise läbivaatamatult tingis juba üksnes riigilõivu tasumata jätmine.

Halduskohus on 5. septembri 2025. a käiguta jätmise määruse punktides 14 ja 15 põhjalikult

selgitanud riigilõivu tasumise kohustust ning riigilõivu tasumisest vabastamiseks menetlusabi

taotluse esitamise võimalust. Sellest olenemata ei ole kaebaja riigilõivu tasunud ega ole

esitanud ka menetlusabi taotlust. Tallinna Halduskohtu 5. septembri 2025. a määruses on

kaebajat hoiatatud, et puuduste kõrvaldamata jätmisel võib halduskohus kaebuse tagastada

(punkt 17).

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)