3-24-3306/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Veiko Vaske, Maret Altnurme ja Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

27.10.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3306

Haldusasi

T.X kaebus Tallinna Vanglalt õppimise eest tasu

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20.12.2024 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja T.X

Menetluse alus ringkonnakohtus

T.X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse T.X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20.12.2024 määruse peale

haldusasjas nr 3-24-3306.

2. Jätta T.X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.12.2024 määrus

haldusasjas nr 3-24-3306 muutmata.

3. Jätta T.X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1, § 235 lg-d 1

ja 3; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.X esitas 06.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt õppimise eest

tasu saamiseks.

2. Tallinna Vangla kinnitas 20.12.2024 kohtule, et T.X esitas vanglale 02.10.2024

pöördumise (reg nr 5-8/24/20039-1), milles taotleb endale inglise keele ja eesti keele

iseseisvalt õppimise eest õpihüvitise määramist ja tagantjärele hüvitamist seitsme kuu eest.

3-24-3306

Tallinna Vangla ei ole pöördumisele vastanud. T.X ei ole taotlusele vastamata jätmisega

seonduvalt vaiet esitanud.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 20.12.2024 määrusega kaebuse läbivaatamatult HKMS

§ 121 lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast. Kaebajal on nii haldus- kui ka vaidemenetlus läbimata, kaebaja ei ole kohustuslikku

kohtueelset menetlust läbinud, mistõttu kohus tagastab kaebuse.

Riigivastutuse seaduse § 6 lg 3 sätestab, et taotlus haldusakti andmiseks või toimingu

sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või

tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse

halduskohtule. Seega kohustamisnõude esitamise esmaseks eelduseks on haldusorganilt

keelduva vastuse saamine. Kaebaja ei ole vastavat otsust saanud. Vangistusseaduse (VangS) §

11 lg-st 5 ja HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või

toimingu peale kaebus tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide

vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on

vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, jätnud rahuldamata või tähtaegselt lahendamata. Seega

juhul, kui kaebaja saab vanglalt negatiivse vastuse, tuleb läbida ka kohustuslik kohtueelne

vaidemenetlus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Kaebaja palub 21.12.2024 määruskaebuses halduskohtu määruse tühistada ning saata

asi halduskohtule lahendamiseks.

Kaebaja on õppimise eest hüvitise saamise taotluse Tallinna Vanglale esitanud ka 2023.

aastal. Kui haldusorgan ei vasta kahjunõudele või taotlusele, ei pea esitama vaiet, vaid selle

võib lugeda rahuldamata nõudeks. Pärast nõude rahuldamata jätmise kuupäeva võib pöörduda

kaebusega Tallinna Halduskohtusse. Kaebaja on seisukohal, et seda näitab ka kohtupraktika ja

seadusandlus.

04.02.2025 avalduses soovib kaebaja menetluse kiirendamist, riigi õigusabi määramist ja

menetlusabi ning kohtudokumentide nähtavaks tegemist. 19.02.2025 avalduse täienduses

soovib kaebaja riigilõivude tagastamist ja riigilõivu kandmist Eesti Vabariigi poolt. Riigilõivu

tasumata jätmisel jäävad kaebaja õigused kaitsmata. Kaebaja motiivid nn "sarikaebajana" on

maksta oma 20 000–25 000-eurosed võlad võidetud kohtuasjadest ja vabastada elamispind

aresti alt. Kaebajal puudub sissetulek. 20.02.2025 avalduses taotleb kaebaja kohtunike

Kristina Väliste ja Reelika Lindi taandamist. Kaebaja leiab, et ta on valedel alustel süüdi

mõistetud ja ta nõuab kompensatsiooni vangistuse eest. Kaebaja taotleb sissenõuetest

loobumist täiteasjades 027/2022/4780, 034/2023/338, 027/2023/4722, 008/2023/1967 ja

027/2023/4064. 24.02.2025 pöördumine ei ole menetlusega puutumuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning seda on võimalik menetleda. Määruskaebuse esitamine on

lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), mistõttu puudub vajadus

2(4)

3-24-3306

lahendada määruskaebuse täienduses esitatud menetlusabi taotlust riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks.

6. Halduskohtu 20.12.2024. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks

puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea

vajalikuks neid üksikasjalikult üle korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

7. Kaebaja väide, et ta on 2023. aastal esitanud taotluse õpihüvitise määramiseks, ei puutu

käesoleva määruskaebuse lahendamisel asjasse. Samas nõudes, mille kaebaja kohtule esitas,

ei saanud kaebaja vangla poole 2023. aastal pöörduda, kuna taotlus hõlmab küll osaliselt

õpinguid 2023. aastal, kuid lisaks ajaperioodi 2024. aastast ja ka eeldatavat õppimist 2025.

aastal. Kaebuse seoses 2023. aastal esitatud taotlusega tagastas Tallinna Halduskohus

kaebajale 20.06.2023 määrusega haldusasjas nr 3-23-574 ja 21.08.2024 määruses haldusasjas

nr 3-24-2021 luges Tallinna Halduskohus tuvastatuks, et nimetatud varasema taotluse osas ei

ole kaebaja samuti kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. Seega ei saa asjaolu, et

kaebaja on ka varem vastustajalt õppimise eest hüvitist taotlenud, kuidagi mõjutada

määruskaebuse lahendamist ega kaebaja 06.12.2024 kaebuse menetlusse võtmist.

8. Ringkonnakohus täpsustab halduskohtu määruse põhjendusi osas, milles halduskohus

märkis, et kohustamisnõude esmaseks eelduseks on haldusorganilt keelduva vastuse saamine.

Aluse kohustamisnõude esitamiseks annab ka see, kui haldusorgan on jätnud isiku taotlusele

tähtaegselt vastamata või õigusaktiga sätestatud tähtaja puudumisel ei ole lahendanud taotlust

mõistliku aja jooksul. See aga ei muuda seadusest tulenevat vaidemenetluse läbimise

kohustust. Seega, kohtule kohustamiskaebuse esitamine eeldab praegusel juhul, et

kinnipeetav on esmalt esitanud vanglale taotluse ja vangla on jätnud taotluse rahuldamata või

lahendamata (vt riigivastutuse seaduse § 6 lg 3) ning kinnipeetav on seejärel esitanud

vanglale samas küsimuses vaide, mis on jäänud rahuldamata või tähtaegselt lahendamata (vt

HKMS § 47 lg 1; VangS § 11 lg 5).

9. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 1 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi

saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses kohtule, mis

asja menetleb või mille pädevuses oleks asja menetleda. Seega saab ringkonnakohus

praegusel juhul lahendada kaebaja riigi õigusabi taotlust üksnes seoses esindaja määramisega

praeguses määruskaebemenetluses. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt peab kohus riigi õigusabi

andmisest keelduma, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Ringkonnakohus

kaebaja taotlust ei rahulda. Kaebaja esitatud määruskaebuse põhjendused on kohtule

arusaadavad. Ei ole äratuntav, et kaebaja ei suudaks kaitsta kohtumenetluses oma õigusi,

vajadusel menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda. Lisaks on kaebajal

aastatepikkune halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluses osalemise kogemus,

mistõttu on ringkonnakohus veendunud, et kaebaja saab määruskaebemenetluses iseseisvalt

hakkama.

10. HKMS § 13 lg 1 kohaselt kohaldatakse kohtuniku taandamise suhtes

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-e 23–30. Taandamise avaldus esitatakse vastavalt

TsMS § 24 lg-le 2 kohtule, mille koosseisu taandatav kohtunik kuulub ning TsMS § 24 lg 3

kohaselt tuleb taandamise alust avalduses põhistada. Seega juhul, kui kaebaja leiab, et

kohtunik ei ole asja menetluses erapooletu, võib ta esitada kohtuniku taandamise avalduse

kohtule, mille koosseisu taandatav kohtunik kuulub. Kaebaja nimetatud kohtunikud ei kuulu

Tallinna Ringkonnakohtu kooseisu ehk avalduse lahendamine ei ole ringkonnakohtu

pädevuses.

3(4)

3-24-3306

11. Kuigi määruskaebuse esitaja ei ole ringkonnakohtule 04.02.2025 esitatud menetluse

kiirendamise taotluses tuginenud ühelegi konkreetsele menetlussättele, reguleerib

kohtumenetluse kiirendamiseks abinõude kasutusele võtmist HKMS § 100. Tulenevalt HKMS

§ 185 lg-st 1 ja § 203 lg-st 2 kohaldub HKMS § 100 iseenesest ka määruskaebemenetluses

ning HKMS §-s 100 sätestatud eelduste olemasolul on menetlusosalisel õigus taotleda

kohtumenetluse kiirendamiseks sobiva abinõu kasutuselevõtmist. Kuivõrd ringkonnakohus

lahendab käesoleva määrusega Tallinna Halduskohtu 20.12.2024. a määrusele esitatud

määruskaebuse, teeb ringkonnakohus sisuliselt samaaegselt ka kiirendamise taotluses

soovitud menetlustoimingu.

12. Ringkonnakohus ei saa määruskaebemenetluses lahendada teiste kohtumenetlustega

seotud taotlusi. Asjakohased pole kriminaalasja nr 1-21-2344 menetlust puudutavad etteheited

ja täitemenetlust puudutavad avaldused. Ringkonnakohtule esitatud 20.02.2025 avalduse

sisust nähtuvalt on kaebaja teadlik õiguslikust regulatsioonist ja sellest, kuhu ta peaks

pöörduma seonduvalt rahalise karistuse tasumisega, kuivõrd ta ise viitab KrMS §-le 424.

HKMS ei sea ringkonnakohtule kohustust edastada kaebaja pöördumisi.

13. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

20.12.2024 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)