2-25-7542/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Määruse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2025. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-7542

Tsiviilasi

E E maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

Avaldaja (võlgnik): E E (isikukood xxx, elukoht: xxx)

Usaldusisik: Svetlana Sorokina (MTÜ Vabane Võlgadest,

asukoht: Rotermanni tn 6, Tallinn, e-post: xxx)

Pankrotihaldur: Svetlana Pilden (Business Law Firma

OÜ, asukoht: J. Poska tn 12-4, Tallinn, e-post: xxx,

pankrotihalduri tunnistus nr 174)

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E E maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja E E (isikukood xxx) pankrot 27. oktoobril 2025. a kell 15:45.

3. Nimetada E E pankrotihalduriks Svetlana Pilden (Business Law Firma OÜ, asukoht: J.

Poska tn 12-4, Tallinn, telefon xxx, e-post: xxx pankrotihalduri tunnistus nr 174).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 20.11.2025. a kell 09:00 (videos).

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas

pankrotiavalduse). Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude

sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel

esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude

esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle

kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega

ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist

vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Vabastada usaldusisik Svetlana Sorokina E E usaldusisiku kohustustest.

7. Algatada E E kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotoimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Svetlana Pilden, eelkõige võlgniku nõustamises ja

kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises.

8. Võlgnik on kohustatud täitma FIMS §-s 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel.

9. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta 01. novembril

(esimene aruanne esitada 01.11.2026. a).

10. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

11. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta.

12. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

13. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

14. Jätta menetluskulud E E kanda.

15. Määrata usaldusisiku Svetlana Sorokina tasuks 825 eurot (käibemaks ei lisandu), anda

võlgnikule menetlusabi tasu maksmiseks summas 825 eurot ja määrata 825 eurot

hüvitamisele riigi vahenditest väljamaksega MTÜ-le Vabane Võlgadest (registrikood

80620076, arveldusarve nr xxx LHV Pank AS-is).

16. Kohtumäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

17. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

18. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule, pankrotihaldurile ja Riigi Tugiteenuste

Keskusele täitmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta

kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E E (avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse. Kohus võttis

maksejõuetusavalduse 04.06.2025. a määrusega menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks

kirjaliku nõusoleku alusel Svetlana Sorokina. Usaldusisik esitas 04.07.2025. a kohtule

usaldusisiku aruande ning võlgniku vara- ja võlgade nimekirja. Usaldusisiku hinnangul tuleb

kuulutada välja võlgniku pankrot, algatada tema kohustustest vabastamise menetlus ja mõista

välja usaldusisiku tasu vastavalt esitatud taotlusele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2. Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

3. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud

korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1

kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on

võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja

see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2

kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja

kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja

kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel

maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

4. Kohus leiab, et kogutud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne,

võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on kindlaks tehtud, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud.

Võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku aruandest nähtub,

et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara.

5. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul väärtpabereid, osalusi juriidilistes isikutes ei ole,

ehitisi ega vallasasju registrites registreeritud ei ole, kinnistusraamatu andmetel kinnistuid ei ole,

sõidukeid ei ole. Võlgnikul puudub hinnanguline vara. Võlgnik on 2022. a kinkelepingu alusel

kinkinud emale korteri. Garaaži kinketehing ei ole tehtud lähikondsega. 2020 kuni 2022. a on

võõrandatud kolm korterit. 2021. aastal on toimunud sõiduki omaniku vahetus. Võlgnik sõnul oli

kuni 2025. a juulini sissetulekuks töötasu 2 500 eurot, kuid peale juulikuud 1 500 eurot

(sissetulek laekub poja arvelduskontole). Võlgnikul on eelduslikult varalisi kohustusi

kogusummas 40 388,94 eurot.

6. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku

maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda PankrS § 22 lg 5 mõistes muud asjaolu.

7. Kohus loeb seega tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu, maksejõetus on püsiva iseloomuga

ning tulenevalt PankrS § 31 lg 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja. Pankroti

väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab

maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Kohus leiab,

et võlgnik on olukorras, kus tal puuduvad reaalsed vahendid olemasolevate kohustuste

täitmiseks. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine ning võlgnik on maksejõuetu.

8. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja

ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei

otsusta teisiti. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega

kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on

talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut,

kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus

kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei

saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

9. FIMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui FIMS-is

ei ole sätestatud teisiti. Kohus nimetab usaldusisikuks pankrotihalduri, kes vastab PankrS §-s 56

sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.

Usaldusisik Svetlana Sorokina ei ole Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel

pankrotihaldur. Svetlana Pilden andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks

ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Svetlana

Pilden on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni

pankrotimenetluse lõpuni FIMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

10. FIMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal

pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist,

kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest

vabastamise menetluse.

11. FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või

3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi

riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus

on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest

vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures

loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või

raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja

sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske

hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

12. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. Kohus algatab seega ühtlasi ka võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse.

13. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. FIMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

14. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule

pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta

aasta aega. Kui pankrotimenetlus siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja

kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada

hiljemalt 01.11.2026. a (FIMS § 46 lg 3).

15. Kohtu selgitused:



Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel

(PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FIMS § 49 lg 9).

16. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta,

ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma

nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku

toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise

tagajärjed.

Menetluskulud

17. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse

tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse

määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab

esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Vastavalt FIMS § 59 lg 9 võib kohus

usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb.

18. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3

kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

19. Usaldusisik on teinud tööd 12,5 tundi tunnitasuga 120 eurot. Tasu arvutuslik suurus oleks

1500 eurot. Täpsustatud usaldusisiku tasu taotluses palub usaldusisik määrata tasuks 825 eurot

(käibemaks ei lisandu). Nimetatud summa hüvitada riigi vahenditest menetlusabina.

20. Ajutise halduri tasu ülemmääraks PankrS § 23 lg 3 kohaselt on alates 01.01.2025. a 177,20

eurot (1/5 kuupalga ühekordsest alammäärast), millele lisanduks käibemaks. Arvestades, et

usaldusisik taotleb tasu hüvitamist riigi vahenditest, siis kohalduvad koosmõjus FIMS § 54 lg

2, PankrS § 23 lg 4 ja lg 51 (viitega justiitsministri 01.02.2021. a määrusega kinnitatud „Ajutise

halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“), millistest

johtuvalt on riigi poolt hüvitatava tasu suurus 33 eurot poole tunni kohta ehk 66 eurot tunni

kohta (ilma käibemaksuta). Kuna menetluses ei ole ette näha laekumisi, mida saaks arvata

pankrotivara koosseisu, siis taotleb usaldusisik tasu, milline vastab ainult riigi poolt hüvitatava

tasu suurusele. Seega kokkuvõtvalt taotleb usaldusisik tasu määramist summas 825 eurot ja

selle hüvitamist riigi poolt.

21. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri

tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud

menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku

vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata

ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2025. aastal on kuupalga alammääraks 886 eurot.

PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

22. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või

olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni

pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

23. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ning algatab kohustustest vabastamise menetluse.

Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik maksejõuetusavalduse kulusid katta. Võlgnik

ei ole usaldusisiku tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku

ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks

kulunud aeg põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata

tasu 825 eurot, kuulub tasumisele riigi vahenditest menetlusabina. Usaldusisiku tasu 825 eurot

kanda MTÜ-le Vabane Võlgadest (registrikood 80620076, arveldusarve nr xxx LHV Pank AS-

is).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik