3-25-9/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-9

Haldusasi

C.J kaebus Eesti Töötukassa 21.10.2024 otsuse nr TVH/

24/037191 ja 04.12.2024 vaideotsuse nr VO/24/2760

tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks

vaadata kaebaja 09.09.2024 avaldus uuesti läbi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – C.J

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-25-9 menetlus.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule.

KOHTU SEISUKOHT

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on C.J-i kaebus Eesti Töötukassa 21.10.2024 otsuse nr

TVH/24/037191 ja 04.12.2024 vaideotsuse nr VO/24/2760 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa

kohustamiseks vaadata kaebaja 09.09.2024 avaldus uuesti läbi.

2. 20.10.2025 teatas vastustaja kohtule, et kaebaja on kohtumenetluse ajal 21.07.2025 esitanud Eesti

Töötukassale uue töövõime hindamise taotluse (dtl 264-271).

Seetõttu on Eesti Töötukassa teinud 15.10.2025 otsuse nr TVH/25/035116 (dtl 272-275), millega on

hinnatud kaebaja töövõime osaliseks, kestusega viis aastat (14.11.2024–13.11.2029). Uue

töövõime hindamise otsuse aluseks on olnud tervishoiuteenuse osutaja Dorpat Tervis OÜ

ekspertarst dr A.P 03.10.2025 eksperdiarvamus (dtl 276-288). Vastustaja selgitab, et 21.07.2025

esitatud töövõime hindamise taotlusega seotud menetluse käigus on läbi viidud visiidipõhine

hindamine. Visiidipõhisel hindamisel lisandunud andmetele ning pärast kohtumenetluses

vaidlustatud töövõime hindamise otsuse tegemist tervise infosüsteemi lisandunud andmetele

tuginedes on töötukassa leidnud, et kaebaja töövõime oli osaline juba 09.09.2024 töövõime

hindamise taotluse esitamisel. Eeltoodule tugiendes on 15.10.2025 otsusega nr TVH/25/035116

hinnatud kaebaja töövõime osaliseks, kestusega viis aastat ehk 14.11.2024–13.11.2029.

Vastustaja selgitab veel, et Eesti Töötukassa 01.11.2019 otsusega nr TVH/19/051356 (dtl 289-291)

on hinnatud kaebaja töövõime puuduvaks, kestusega viis aastat (14.11.2019– 13.11.2024). Kuivõrd

kaebaja puuduva töövõime kestuse viimaseks päevaks on olnud 13.11.2024 ning kaebaja on tollal

uue töövõime hindamise taotluse esitanud 09.09.2024, on käesolevalt hinnatud kaebaja töövõime

osaliseks alates 14.11.2024. Vaidlustatud 21.10.2024 otsusega nr TVH/24/037191 on hinnatud, et

kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Seetõttu ei ole uue töövõime hindamise otsuse tegemise korral

vajalik vaidlustatud otsust kehtetuks tunnistada.

Lähtudes eeltoodust palub Eesti Töötukassa lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-25-9.

3. Eeltoodust tulenevalt tegi kohus kaebuse esitajale 20.10.2025 kohtunõude, milles palus kaebajal

kohtule teatada, kas ta taotleb menetluse jätkamist või nõustub ta sellega, et menetlus lõpetatakse

HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel.

4. 24.10.2025 teatas kaebaja kohtule, et nõustub haldusasja nr 3-25-9 menetluse lõpetamisega.

Menetluskuludeks oli üksnes riigilõiv.

5. Riigikohus on oma 03.12.2021 lahendis nr 3-14-50421 selgitanud, et: „Kolleegium on

tõlgendanud HKMS § 152 lg 1 p 4 selliselt, et säte annab aluse menetluse lõpetamiseks ka siis, kui

vaidlustatud haldusakt on ammendunud ning ühes sellega on ära langenud õiguskaitsevajadus.

Samuti on kohtul HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel võimalik menetlus lõpetada, kui kehtivusaja

möödumise tõttu on haldusaktil kadunud igasugune mõju ja praktiline tähendus (vt Riigikohtu

määrus nr 3-20-580/47, p 11 ja Riigikohtu otsus nr 3-3-1-44-14, p 12).“ Kohus leiab, et antud juhul

on ära langenud kaebaja õiguskaitsevajadus seoses vaidlustatud Eesti Töötukassa 21.10.2024

otsusega nr TVH/24/037191 ja 04.12.2024 vaideotsusega nr VO/24/2760, kuivõrd Eesti Töötukassa

on teinud 15.10.2025 otsuse nr TVH/25/035116 (dtl 272-275), millega on hinnatud kaebaja

töövõime osaliseks, kestusega viis aastat (14.11.2024–13.11.2029).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb haldusasja menetluse lõpetada analoogia

korras HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, mis sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kui

kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud

või toiming tehtud.

6. Menetluskulude hüvitamise taotlust kohtule esitatud ei ole. Seega jäävad poolte menetluskulud

nende enda kanda. Kaebus oli riigilõivu vaba ning kohus on oma 10.01.2025 määruse resolutsiooni

punktiga 8 kaebuselt tasutud riigilõivu kaebajale tagastanud.

7. Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamisel ei saa kaebuse esitaja pöörduda sama nõude ja

alusega halduskohtusse (HKMS § 43 ja § 155 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik