1-25-576/58 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2025, Tallinn

Kriminaalasja number

1-25-576

Kohtukoosseis

Andres Parmas, Orvi Koik ja Sten Lind

Kriminaalasi

Aleksandr Mogilenko süüdistus KarS § 213 lg 2 p 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 5. augusti 2025. a otsus, lühimenetluses

Apellatsioonide esitajad

Kaitsja, kannatanu

Süüdistatav

Aleksandr Mogilenko (ik: 38606227028) elukoht: XXX

(aadressi ei mäleta), Eestis elukohta ei ole; 1 kehtiv

kriminaalkaristus Eesti Vabariigis, 2 kehtivat välisriigi

karistust

Prokurör

Abiprokurör Margaret Beres

Kaitsja

Vandeadvokaat Margus Viira

RESOLUTSIOON

Jätta kaitsja ja kannatanu apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist

kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksandr Mogilenkole esitati süüdistus KarS § 213 lg 2 p 1 järgi selles, et saanud

ligipääsu T.I-le kuuluvale Swedbanki pangakaardile ja X pangakaardile, sisestas ta

pangakaartide andmed „Kiwi.com“ ja WargamingEU“ programmidesse ning sellisel viisil sai

ligipääsu T.I ja X UÜ arvelduskontodele ning kasutas ebaseaduslikult omaniku loata

arvelduskontodel olevaid rahalisi vahendeid, tekitades Xle varalist kahju summas 241,36

eurot ja T.I-le varalist kahju summas 349,01 eurot.

2. Harju Maakohtu 5.augusti 2025. a otsusega mõisteti A. Mogilenko süüdi ja karistati

teda vangistusega üks aasta. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku

võrra, mis teeb karistuseks kaheksa kuud vangistust. KarS § 65 lg.2 alusel suurendati

mõistetud karistust Harju Maakohtu 9. veebruari 2023. a otsusega asjas nr 1-22-6560

mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. nelja kuu ja kahekümne kaheksa päeva võrra,

mõistes liitkaristuseks vangistuse üks aasta kakskümmend kaheksa päeva. KarS § 68 lg 1

alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibimise aeg ning karistuse kandmise alguseks

loeti 18. juuni 2025, mil A. Mogilenko Euroopa vahistamismääruse alusel kinni peeti.

3. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni kaitsja vandeadvokaat Margus Viira, kes

taotleb, et maakohtu otsus tühistataks A. Mogilenkole mõistetud karistuse osas. Kaitsja

soovib, et ringkonnakohus määraks uue otsusega mõistetud karistusest KarS § 74 alusel

koheselt ärakandmisele neli kuud vangistust algusega 18. juunil 2025, jättes ülejäänud osas

vangistuse tingimisi täitmisele pööramata ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga, kui

Aleksandr Mogilenko allub elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud korras ja

täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Alternatiivselt taotleb

kaitsja, et mõistetud karistust asendataks KarS § 69 alusel 240 tunni üldkasuliku tööga, mis

tuleb ära teha ühe aasta ja kuue kuu pikkuse tähtaja jooksul, samuti kohaldada KarS §-st 75

tulenevaid kontrollnõudeid. Kaitsja märgib, et A. Mogilenko nõustub nii elektroonilise valve

kohaldamise kui üldkasuliku töö tegemisega. Kaitsja märgib, et kuna A. Mogilenkol on pärast

maakohtu otsuse tegemist tekkinud Eestisse elukoht, on tema suhtes võimalik kohaldada

vangistuse asendamist üldkasuliku tööga või elektroonilise valvega. A. Mogilenko pikaajaline

vangistuses pidamine isoleerib inimese ühiskonnast, ei võimalda tal töötada ega alustada

varasemate vigade parandust ja hüvitada kannatanutele kahjud. Tänasel päeval on võimalik

teda karistada viisil, mis oleks nii tema kui ühiskonna seisukohalt vaadates otstarbekam.

4. Apellatsiooni esitas ka kannatanu, kes taotleb A. Mogilenkole maakohtuga võrreldes

raskema karistuse mõistmist. Kannatanu ei usu süüdimõistetu kahetsuse siirust ega seda, et ta

oleks oma süüst aru saanud. Samuti ei usu kannatanu, et A. Mogilenko kohtule antud

lubadusi oma vigu parandama asuda ja ennast muuta. Kannatanu ei nõustu hinnanguga nagu

oleks A. Mogilenko tekitanud üksnes väikse kahju ja osutab, et A. Mogilenko jätkas

arvutikelmuse toimepanemist isegi kannatanu juuresolekul. Kannatanu leiab, et lisaks

arvutikelmusele tuleb süüdistatava käitumist tema suhtes hinnata kui KarS § 121 lg 2 p-de 1 ja

3 järgi kvalifitseeritavat vaimset vägivalda.

5. Prokurör esitas apellatsioonide peale vastuse, milles taotleb nii kaitsja kui ka

kannatanu apellatsioonkaebuste apellatsioonkaebuse läbi vaatamata kui ilmselt põhjendamatu

või alternatiivselt jätta nii kannatanu kui ka kaitsja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Harju

Maakohtu otsuse muutmata. Prokurör märgib, et Harju Maakohtu otsus on põhjendatud ja

seaduslik. Kohtu põhjendused A. Mogilenkole mõistetud karistuse liigi ja määra, s.o.

miinimummääras vangistus, osas on kohtuotsuses sedastatavad ning jälgitavad.

5.1.

Puututvalt kaitsja taotlusega tuleb võtta arvesse, et karistusest tingimisi vabastamise

asjaolusid – s.o. KarS § 73 lg-s 1 ja § 74 lg-s 1 sätestatud asjaolusid – tuleb käsitada

eraldiseisvalt karistuse mõistmise asjaoludest. A. Mogilenko pani talle etteheidetava kuriteo

toime katseajal, mistõttu on KarS § 73 lg-st 4 tulenevalt välistatud tema vangistusest tingimisi

vabastamine ilma käitumiskontrollile allutamata KarS § 74 ja § 75 ettenähtud korras. Isiku

karistusest tingimisi vabastamine käitumiskontrollile allutamisega näeb teiste hulgas

kohustusliku eeldusena ette süüdistatava alalise elukoha olemasolu Eesti Vabariigis, mida A.

Mogilenkol maakohtu 5. augusti 2025. aasta kohtuotsuse tegemise ajal polnud. Tõik, et A.

Mogilenko on kaitsja väitel sellise eelduse kohtuotsuse tegemise järgselt täitnud, ei väära

maakohtu otsuse õiguspärasust.

5.2.

Süüdlase tingimisi vabastamata jätmine on kohtu diskretsiooniotsus, millise tegemisel

lähtub kuriteo toimepanemise asjaoludest ning süüdlase isikust. Maakohus on A. Mogilenko

süü suuruse kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades hinnanud madalaks. Karistusest

tingimisi vabastamise puhul tuleb arvestada ka isikust endast ja eripreventiivsetest

kaalutlustest lähtuvaid asjaolusid. A. Mogilenko pani kõnealuse kriminaalasjas esemeks oleva

varavastase kuriteo toime katseajal ning seda taaskord sama kannatanu suhtes. Tal oli kuriteo

toimepanemise hetkel Eesti Vabariigis üks kehtiv kriminaalkaristus ning kaks kehtivat

välisriigi karistust. Prokurör on seisukohal, et süüteo varasem toimepanemine omab olulist

mõju isiku karistamise eripreventiivsetele kaalutlustele ning eelkirjeldatu kinnitab, et seni

kohaldatud vahendid ja abinõud, s.h. vangistusest tingimisi vabastamine, ei ole A. Mogilenko

õiguskuulekale teele suunamisel olnud piisavalt mõjusad ega tulemuslikud. Karistusest

tingimisi vabastamine väljendab kohtu usaldust süüdimõistetu ja tema edasise õiguskuuleka

käitumise suhtest. A. Mogilenkot ei saa usaldada. Ei saa lisaks eelnevale kõrvale jätta tema

aktiivset püüdlust kriminaalmenetlusest ja võimalikust karistusest kõrvale hoida.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud

apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud,

perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

7. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi

vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on

ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab

lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei

ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse

kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel

juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline

olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja

üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat

muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6;

3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

8. Kriminaalkolleegium leiab, et A. Mogilenko kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt

edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel. Maakohus on A. Mogilenkole mõistetud karistuse

individualiseerimisel märkinud, et A. Mogilenkol puudub Eestis elukoht, mistõttu ei ole juba

formaalselt võimalik talle mõistetud karistuse puhul määrata, et see jääks osaliselt või

täielikult tingimis täitmisele pööramata KarS § 74 sätete alusel või asendataks üldkasuliku

tööga. Maakohus lähtus relevantsest kaalutlusest kohtuotsuse tegemise ajal ja ei asunud

seetõttu üldse kaaluma sisulisi kaalutlusi, mis samuti välistaksid A. Mogilenkole mõistetud

karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise või üldkasuliku tööga asendamise. Asjaolu, et

pärast kohtuotsuse tegemist on isik astunud samme, et luua formaalselt alused, mis

võimaldaks kaaluda karistuse täitmisele pööramata jätmist, ei ole alus maakohtu otsuse

tühistamiseks, sest maakohus lähtus otsust tehes kõikidest asjakohastest kriteeriumitest. Tuleb

märkida, et maakohtu otsuse tühistamise aluseks saaks olla vaid see, kui ringkonnakohus

tuvastaks mõne KrMS §-s 338 sätestatud rikkumise maakohtus, mis ei ole arutataval juhul aga

tuvastatav. Samuti märgib kolleegium, et kaitsja taotlus oleks perspektiivitu isegi siis, kui

lugeda formaalsed alused karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmiseks või üldkasuliku

töö kohaldamiseks täidetuks.

9. Kannatanu apellatsioonis esitatud taotlus süüdistatavale raskema karistuse

mõistmiseks on samuti perspektiivitu. A. Mogilenkole mõistetud karistus vastab seadusele ja

kohtupraktikale. Maakohus on asjakohaselt hinnanud tema süü väikseks, sest ta kahjustas

KarS § 213 koosseisuga kaitstud õigushüve vähesel määral. Kannatanu viited võimalikele

muudele kuritegudele ja A. Mogilenko üldiselt halvale käitumisele ei ole asjakohased ega

kummuta maakohtu põhjendatud seisukohti.

11. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja

lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb

silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et

apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja perspektiivitud. Eeltoodu alusel ja juhindudes

KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi

vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/