4-25-3254/21 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. oktoober 2025 Jõhvi kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-3254 (2440,25,004529)

Kohtunik

Deniss Minzatov

Kohtuistungi sekretär

Piret Juuse

Väärteoasi

H P kaebus PPA Ida prefektuuri 14.08.2025 kiirmenetluse

otsusele väärteoasjas nr 2440,25,004529

Menetlusalune isik

H P, isikukood xxx, töötab xxx, elukoht: xxx

Kohtuväline menetleja

PPA Ida prefektuuri esindaja Asja Malahhova

Istungi toimumise aeg

25.09.2025, 6.10.2025

RESOLUTSIOON

VTMS § 132 p 1, § 133 - § 135 kohus

OTSUSTAS:

Jätta H P kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 14.08.2025

kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2440,25,004529, millega temale liiklusseaduse § 227 lg 2

alusel määrati rahatrahv 52 trahviühikut, s.o 416 eurot, muutmata.

Rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi

arvele

EE891010220034796011 SEB Pangas või

EE932200221023778606 Swedbank pangas või

EE701700017001577198 Luminor Bank AS pangas või

EE777700771003813400 LHV Pank AS.

Tasumisel märkida viitenumber 10220192467509 ja selgitus „H P 4-25-3254 rahatrahv“.

Kohtuotsuse ärakirjad edastada H Ple ja PPA Ida prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis menetlusosalistele

tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab

ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse

lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 13.10.2025. Kassatsiooniteate esitamata jätmise korral

jõustub kohtuotsus lõpposana seitsme päeva möödumisel kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest

ehk 14.10.2025. Kassatsiooniteate esitamise korral kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis

kättesaadav alates 27.10.2025. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes advokaadil.

Kassatsiooniteate esitamise korral jõustub kohtuotsus tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase

tähtaja möödumisel juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtuväline menetleja (Ida prefektuur) tegi 14.08.2025 kiirmenetluse otsuse, millega määras

H Ple karistuseks LS § 227 lg 2 järgi rahatrahvi 52 trahviühikut ehk 416 eurot. Rikkumise

kirjelduse järgi 14.08.2025 kella 9.28 ajal menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit Ida-

Virumaal, Toila vallas, Kohtla-Järve-Mäetaguse tee 5. km-l, liikudes Mäetaguse suunas,

sõites kiirusega 81 km/h, +/- 3 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 50 km/h.

Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h võrra. Rikkus LS § 50 lg 5 p 3.

H.P ei nõustunud tema suhtes tehtud otsusega ning esitas kohtule 29.08.2025 kaebuse

nimetatud otsuse peale.

Kaebuse põhjenduste järgi:

…14.08.2025 kella 09.20 ajal peati minu poolt juhitud sõiduk Kohtla-Järve –Mäetaguse tee 5

km-l Kohtla-Nõmme tee otsa läheduses. Politseiametnikud seisid kolmekesi tee vasakul

poolel. Ametnikud lähenesid minu sõidukile ning näitasid kiirusemõõte seadmel minu sõiduki

kiirust 81 km/h. Olin esimese hetkega hämmingus ning ei saanud aru, kuidas sain kiirust

ületada, kui liikusin kiirusega alla 90 km/h. Pärast lühikest arutelu meenus mulle, et

lähenedes Kohtla-Järve poolt raudteeülesõidu kohale, oli kusagil muude liiklusmärkide vahel

kiiruse piirangu märk 70 km/h. Ametnikud väitsid, et antud teelõigul on hoopis kiiruse

piiranguks 50 km/h. Olin suhteliselt veendunud, et see tee, kus mina Mäetaguse teele välja

keerasin, puudusid kiirust piiravad liikluskorraldusvahendid. Kuna ametnikud olid oma

väidetes surmkindlad ja pakkusid isegi varianti, et võivad mind viia liiklusmärke vaatama,

siis usaldasin ametnike sõnu ja eeldasin, et liiklusjärelevalvet teostav ametnik on piisavalt

pädev, et teda usaldada. Lähtudes eeltoodust ei jäänud minul muud üle, kui tunnistada oma

süüd ning kahetseda juhtunut. Pärast trahviotsuse kättesaamist otsustasin siiski igaks juhuks

minna ja kontrollida liiklusmärkide olemasolu antud tee lõigul. Kohtla –Järve poolt suunaga

Mäetaguse poole liigeldes on tee ääres rida erinevaid liikluskorraldusvahendeid. Enne

raudteed on Kiiruse piirang 70km/h, seejärel raudtee ülesõidukoha tähistused ning kiiruse

piirangu märk 50 km/h koos lisateatetahvliga 800 m. Ristmikul peale raudteeülesõitu ühtegi

kiirust piiravat liikluskorraldusvahendit ei olnud. Kuna politseinikud asusid teelõigul, kus on

kurv ja tulenevalt paiknemisest vasakul pool, siis nad ei saanudki näha minu

liiklemistrajektoori kogu ulatuses. Minu sõiduk ilmus nende nähtavuse alasse juba hiljem, ehk

sirgel teelõigul. Tulenevalt eeltoodust ei ole mina liikluseeskirju rikkunud ning määratud

karistus on alusetu ning tuleb tühistada.

25.09.2025 esitas kaebaja tõendid: ekraanitõmmis Google kaartidest ristmikust enne raudtee

ülesõitu, fotod vastavast teelõigust, foto politsei sõidukist, mis on pargitud kõrvaltee serval,

11.09.2025 e-kirja skänn (milles H.P palub transpordiameti seisukohta Kohtla-Järve-

Mäetaguse maantee liiklussõlmest enne Kohtla-Nõmme ristmikku ja raudtee ülesõidu vahetus

läheduses asuva kõrvaltee suhtes, et millise kiirusega võib juht liikuda, kui ta keerab

kõrvalteelt Mäetaguse suunas), transpordiameti 17.09.2025 vastus nr 9.1-3/25/15307-2

(milles amet teatab, et riigitee 13126 Kohtla-Järve-Mäetagse tee teelõigule km 3,71-4,6 on

kehtestatud kiirusepiirang 50 km/h mõlemas sõidusuunas. Raudtee tänava ja riigitee ristmikul

pole aga kiiruspiirangu märki korraldatud, see tähendab, et autojuht võib jätkata riigiteel

liikumist nii Mäetaguse kui ka Kohtla-Järve suunas suurima lubatud sõidukiirusega 90 km/h.

Tellime täiendava märgi paigaldamist, et teelõigu liikluskorraldus oleks edaspidi selgem ja

korrektsem. Märk paigaldatakse hiljemalt 30. septembriks).

Kohtuistungil

Kaebaja jäi oma seisukoha juurde ja palus tühistada PPA otsus. …Keerasin teelt maha, otsisin

asutust, mida ei leidnud, ei oska öelda aega kaua olin. Väide, et juht peab lähtuma mälust on

meelevaldne. Tee valdaja tunnistas, et on viga, nüüd märgistus olemas. Tunnistaja M ei

osanud selgitada, mis liiklusmärgid olid. Nad ei olnud ise veendunud, milline oli lubatud

sõidukiirus.

Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta kaebus rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus ei tuvasta alust kahelda kiirusmõõturi näidu õigsuses. Taatlustunnistusest nr TTRS-

24/00253 on näha, et kiirusmõõtur LaserCam 4 nr LE0829 on taadeldud 9.12.2024.

Taatluskehtivuse lõppkuupäev 31.12.2025. Ehk tegemist on nõuetele vastava kiirusmõõturiga.

Kiiruse mõõtmine on talletatud ka videosalvestisele (REC: 008968), millest on omakorda

näha nii kasutatud kiirusmõõturi number (LE0829, mis langeb kokku taatlustunnistusesse

kantud numbriga) kui kiiruse mõõtmise aeg (14.08.2025, kell 9:27:56-9:28:10) ja koht (GPS

koordinaadid). On selgelt näha sõiduk (musta või tumesinist värvi kerega Xxx) ja selle

registreerimisnumber „xxx“ ning et kell 9:28:03 mõõdeti sõidukiiruseks 81 km/h.

Kiirusmõõtur on suunatud konkreetselt antud sõidukile (mitte teisele sõidukile, sõidukite

kolonnile vms). Seetõttu välistatud on võimalus, et mõõdeti mõne teise, s.t mitte

menetlusaluse isiku sõiduki kiirust. (vt fail „LE0829_250814_092756_008968.asf“, üles

laetud KIS-i kande nr 12S all). Seega, tõendatud on, et kaevatavasse otsusesse märgitud ajal ja

kohas mõõdeti H.P sõiduki Xxx reg mk xxx sõidukiiruseks 81 km/h.

Kohus tuvastab ka seda, et antud teelõigul maksimaalne lubatud sõidukiirus on 50 km/h. See

tuleneb nii tunnistajate M ja K ütlustest, aga ka transpordiameti 17.09.2025 vastusest nr 9.1-

3/25/15307-2, mille järgi riigitee 13126 Kohtla-Järve-Mäetagse tee teelõigule km 3,71-4,6 on

kehtestatud kiirusepiirang 50 km/h mõlemas sõidusuunas.

Vaidlus antud asjas taandus sisult sellele, kas selle asjaolu (et maksimaalne lubatud

sõidukiirus on 50 km/h) mitteteadmine on kaebaja puhul vabandatav või mitte ehk kas ta pidi

sellest kiirusepiirangust teadma (orienteerudes tol hetkel olemas olnud

liikluskorraldusvahenditele) või see mitteteadmine ei olnud tema puhul välditav ja ta ei

saanudki teada, et sel teelõigul kehtib kiirusepiirang 50 km/h.

Menetlusalune isik jäi selle juurde, et ei teadnud, et selles kohas kehtib selline kiirusepiirang.

Kohtus antud ütlustes selgitas H.P, et … Hommikul sõitsin Kohtla-Järvelt Mäetaguse poole,

enne raudteeülesõidu keerasin kõrvalteele, siis tulin tagasi, keerasin tagasi ja liikusin edasi

Mäetaguse suunas. Mingi maa sain sõita siis enne Kohtla-Nõmme risti olid politseinikud

mõõtmas kiirust, vasakul pool tee ääres... Ees liikusid teised autod, peateel. Kaks sõidukit

kindlasti olid.

Kohtuistungil koostatud skeemil (viimane dokument pdf failis KIS-is kande nr 11S all) on

näha, et enne raudteeülesõitu on olemas mahasõit kõrvalteele (Raudtee tn), mille ees on

liiklusmärk „50 km/h“ koos selle kehtivusalaga „800m“. H.P on kinnitanud, et see liiklusmärk

oli temale näha, selgitades aga, et kohe peale seda keeras ta paremale Raudtee tn-le, kus on

mõni aeg liikunud, otsides soovitud kohta ja siis keeras samale ristmikule tagas ja sõitis taas

välja Kohtla-Järve-Mäetaguse teele, kus jätkas liikumist Mäetaguse suunas, ületas

raudteeülesõitu ja peale seda peatas teda politsei.

Kaebaja versioon, et pärast peateelt Raudtee tänavale keeramist läks tal peateel kehtima

hakanud kiirusepiirang 50 km/h meelest ära, on eluliselt ebausutav. H.P enda ütluste järgi ei

viibinud ta sel alal pikemat aega ning, veendunud, et otsinud koht asub mujal, keeras peateele

tagasi. Ehk siis ei saa siin rääkida, et kõrvalteele maha sõitmisest oli möödas nt tund või

rohkem aega, vaid ikkagi mõned minutid (kaebaja ei liikunud jalgsi ning see ala ei ole

mõõtude poolest kuidagi suur, vt skeemi). Sellises olukorras sõidukijuhil, kui ta samas

ristmikus keerab samale peateele tagasi, millest ta oli mõnede minutite eest maha sõitnud, ei

saanud mitte meenuda vastav sõidukiiruse piirang.

Peale selle, tunnistaja M 10.09.2025 poolt tehtud fotolt (märgisest 978 „Suurim kiirus“ 50

km/h. Märgistuse asukoht Kohtla-Järve-Mäetaguse tee 4. km, Toila vald, Ida-Virumaa) on

selgelt näha teelõik, mis asub pärast raudtee ülesõidu ületamist ja teekattel on selgelt eristatav

maksimaalse lubatud sõidukiiruse number „50“. Ehk siis ka see liiklusmärgistus pidi olema

kaebajale selgelt näha ning ka selle poolest tal oli võimalus kohandada oma sõidukiirust

vastavalt liikluskorralduse nõuetele, mida ta ometi pole teinud.

Tunnistaja M M ütluste järgi nägi ta menetlusaluse isiku autot kui see oli juba raudteed

ületanud ja asunud mõõtjast umbes 300 meetri kaugusel. …Auto oli sõitnud raudteest umbes

100 m kui kiirusmõõtur hakkas mõõtmist filmima… Enne olime kontrollinud, mis on

liiklusmärgid ja teemärgistus. Need olid hästi nähtavad, umbes 70 m kaugusel… Sõiduk oli

teemärgistusest juba mööda sõitnud kui fikseerisime sõidukiirus… Teemärk oli sama hästi

näha, nagu see on fotol. Kiiruse mõõtmine toimus seistes ja kiirusmõõtur oli käes.

Tunnistaja K K ütluste järgi: …Me olime Kohtla-Nõmme ristil, isik liikus Kohtla-Järve poolt.

Mõõtsime kiirust. Sel teelõigul oli maksimaalne lubatud kiirus 50 km h. Seal on erinevad

(liiklus)märgid, maas olid ka. Peale raudteed on märgistus maas, enne seda liiklusmärk.

Menetlusalune isik tuli Kohtla-Järve poolt. Salvestama hakkasin vähemalt 400 m pealt.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrusega nr 12 kehtestatud korra

(„Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“) § 9 lg 2 sätestab, et

märkide 35 mõjupiirkond ulatub:

1) asulas märgist kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni asula

lõpuni või piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud tahvliga teatatud kauguseni;

2) väljaspool asulat märgist kuni seda piirangut lõpetava märgini või märgi juurde

pandud tahvliga teatatud kauguseni.

Ehk siis, isegi keerates peateelt kõrvalteele maha pidi H.P arvestama, et samale peateele

tagasi välja sõites jätkab see kiirusepiirang samal kujul kehtima ning peateelt maha sõitmine

ei tähenda, et samale peateele naastes see kiirusepiirang enam (kaebaja suhtes) ei kehti.

Samuti kohus on eelnevalt tuvastanud, et ka pärast raudteeülesõitu oli teekattel ka vastav

teemärk „50“, mis pidi olema kaebaja selgelt nähtav ja millest ta pidi juhinduma.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et H.P kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Ida

prefektuuri 14.08.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2440,25,004529, millega temale

määrati liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahv 52 trahviühikut, s.o 416 eurot, tuleb jätta

muutmata.

Rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arvele, mis on märgitud antud kohtuotsuse resolutsioonis. Tasumisel

märkida vastav viitenumber ja selgitus. Rahatrahvi määratud ajaks tasumata jätmise korral

võib sissenõudja pöörduda kohtutäiturile, millega võivad kaasneda täiendavad kulud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Deniss Minzatov