Legislator Case Law & Legislation
2-25-14307/14 AI generated

2-25-14307/14 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 2-25-14307/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt D.C-lt (D.C) hageja S.I kasuks alates 27.10.2025 kuni S.I brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil

Legislator headnote

AI generated

2-25-14307/14 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: aprillil

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2025, Viljandi

Tsiviilasja number

2-25-14307

Tsiviilasi

S.I ja W.D hagi D.C vastu elatise väljamõistmiseks

Hagihind

5023,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I S.I (isikukood XXX; aadress XXX, xxxx, XXX)

Hageja II W.D (isikukood XXX; aadress XXX, xxxx,

XXX)

Hagejate seaduslik esindaja B.O (isikukood XXX;

aadress XXX, xxxx, XXX; e-post xxxx)

Kostja D.C (isikukood XXX; viimane registrijärgne

aadress

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-

post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt D.C-lt (D.C) hageja S.I kasuks alates 27.10.2025 kuni S.I

täisealiseks saamiseni, so kuni xxxxxxxxx elatis igakuiselt 301 eurot 74 senti (282,31

eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Välja mõista kostjalt D.C-lt hageja S.I kasuks elatis ühekordse summana perioodi

1.08.2025 – 31.08.2025 (so tagasiulatuv elatis) ja perioodi 1.09.2025 – 26.10.2025 (so

alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni) eest kokku summas 856,55 eurot.

Kui kohtumenetluse kestel on hagejale elatist makstud, tuleb tasutud summad

väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

4. Välja mõista kostjalt D.C-lt hageja W.D kasuks alates 27.10.2025 kuni W.D täisealiseks

saamiseni, so kuni xxxxxxxx elatis igakuiselt 256 eurot 48 senti (282,31 eurot

(baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)

– 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust. Eelnevalt saadud summa tuleb korrutada laste

vanusevahe tõttu perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 7 alusel 0,85ga.

5. Välja mõista kostjalt D.C-lt hageja W.D kasuks elatis ühekordse summana perioodi

1.08.2025 – 31.08.2025 (so tagasiulatuv elatis) ja perioodi 1.09.2025 – 26.10.2025 (so

alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni) eest kokku summas 728,07 eurot.

Kui kohtumenetluse kestel on hagejale elatist makstud, tuleb tasutud summad

väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

6. Määrata, et elatis tuleb tasuda hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks. Elatis tuleb tasuda

B.O arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxxxxx, selgitusega „elatis“ näidates makse selgituses

ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

7. Tühistada tagaseljaotsuse jõustumisel Tartu Maakohtu 3.09.2025. a määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega D.C-d kohustati tasuma S.I-le ja W.D-le

igakuist elatist 150 eurot kuni tsiviilasjas nr 2-25-14307 tehtava menetlust lõpetava

lahendi jõustumiseni.

8. Jaotada menetluskulud ning jätta need menetlusosalise enda kanda.

9. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

10. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE5xxxx AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2(4)

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hagejad esitasid 1.09.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse D.C vastu elatise väljamõistmiseks

seadusega sätestatud miinimummääras alates 1.08.2025. Hagiavalduse kohaselt elavad lapsed koos

emaga. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad hagi tagamise taotluse.

Kohus on hagi tagamise taotluse rahuldanud 3.09.2025 ning kohustas D.C-d hagi tagamise korras

täitma seadusest tulenevat kohustust S.I ja W.D ülalpidamiseks alates 3. septembrist 2025 kuni

käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni tasudes igakuiselt S.I-le ja W.D-le elatist

150 eurot kuus (kokku 300 eurot).

Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 4.09.2025 määrusega ning edastas kostjale hagimaterjalid

koos menetlusse võtmise määrusega. Kostja on dokumendid kätte saanud e-kirja teel 10.09.2025.

2. Kostja saatis kohtule 21.09.2029 e-kirja, milles selgitas, et soovib osaleda kohtuistungi kuna ei

nõustu esitatud hagiavaldusega.

3. Kohus korraldas 21.10.2025 kohtuistungi asja arutamiseks. Kohus on kohtukutse saatnud kostjale

e-kirja teel 7.10.2025. Kohus luges tulenevalt TsMS §-le 3141 lg 2 kohtukutse kostjale

kättetoimetatuks hiljemalt 13.10.2025. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutsega oli kostjat

ka hoiatatud, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, mh eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja

taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi (tulenevalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410).

4. Kostja saatis kohtule 20.10.2025 e-kirja, milles avaldas, et ta ei saa kohtuistungil osaleda kuna tal

on tugevad seljavalud. Ühtlasi on kohus suhelnud kostjaga telefoni teel 21.10.2025. Kohus selgitas

kostjale, et kohtule tuleb esitada nõuetekohane arstitõend hiljemalt 23.10.2025. Kohus hoiatas

kostjat veelkord, et kui kostja ei esitada arstitõendit on kohtul õigus asi lahendada tagaseljaotsusega.

Kostja ei esitanud 23.10.2025. a nõuetekohast arstitõendit.

Selle asemel saatis ta kaks telefoni kuvatõmmist, millest ühes oli perearsti 22.10.2025. a kiri

kostjale, mille kohaselt on kostjale tehtud retseptid ning avatud haigusleht juba 19.10.2025. Kuna

kohtuistungi sekretäriga suheldes oli taustal kuulda, et kostja sõidab kusagile, helistas kohus

asjaolude kontrollimiseks 21.10.2025. a kostja tööandja Wahtramets OÜ esindajale Jaana Vaherile,

kes kinnitas, et kostja oli 21.10.2025. a tööl.

Seega kokkuvõtteks puudus kostjal 21.10.2025.a kohtuistungilt puudumiseks mõjuv põhjust.

5. Hageja taotles istungil TsMS § 410 alusel tagaseljaotsuse tegemist kui kostja kohtule tähtaegselt

nõuetekohast arstitõendit ei esita. Sellist tõendit ei ole kostja esitanud ning ka kostja esitatud

tõendid puudumise kohta tervislikel põhjustel ei ole usaldusväärsed, sest kostja viibis tööandja

kinnituse kohaselt istungi päeval tööl ning nõuetekohast arstitõendit kostja ei esitanud (vt p 4).

3(4)

6. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb

kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

7. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta poolte endi

kanda.

9. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

4(4)