1-10-13703/19 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ä R A K I R I

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 26.01.2012, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-10-13703 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Virve Roots Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Enn Pustak Kohtuasi

Viru Vangla materjalid J.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

J.K , määratlemata , isikukood xxx kodakondsusega, viimane elukoht xxxx, kannab karistust Viru vanglas, karistusaja algus 19.10.2010, lõpp 20.07.2012.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 23.01.2012, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON

Jätta J.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 12.12.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

J.K on kriminaalkorras karistatud 6 korda, reaalset vangistust kannab

kolmandat korda. Käesolev karistus on määratud asja omavolilise kasutamise eest. Varem karistatud varguse ning röövimise eest. Kuritegude dünaamika on muutunud, lisaks vargustele on

isik toime pannud ka röövimise ja kehalise väärkohtlemise. Ühiseks kuritegude sooritamise põhjustajaks võib pidada materiaalse kasu saamist ning alkoholi tarvitamist.

Vanglas on kuus kehtivat distsiplinaarkaristust, sh korduvalt tööst keeldumise eest, mis näitab kõnekalt, et isik ei ole asunud paranemise teele, kuna kuritegelikus subkultuuris suhtutakse

negatiivselt töötamisse või lihtsate tööde tegemisse. Vangla iseloomustuse kohaselt on isikul

väljakujunenud õigusvastane käitumismuster, kuigi tema enda sõnul soovib ta asuda

õiguskuulekale teele, kuid arvestades tema varasemat käitumist, ei ole see tõenäoline. Isik on eelnevalt olnud kriminaalhoolduse all, kuid on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Vangla peab uue kuriteo sooritamise riski keskmiseks, so 52 %.

2 Viru Vangla toetab J.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist järelevalve alla.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses sisuliselt ei toeta J.K vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kohtuistung

Kinnipeetav J.K taotles kohtuistungil, enda ennetähtaegset vabastamist, kuna soovib asuda õppima xxxx. Prokurör J.K ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toetanud.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesolevas asja nähtub materjalidest, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, kandes käesoleval ajal reaalset vangistust kolmandat korda. Isikule on vangistuses viibimise ajal määratud 6 distsiplinaarkaristust.

Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav J.K suudaks ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Eeltoodu alusel ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes on orienteeritud õiguskuulekusele ja ei suuda seaduskuulekalt käituda isegi vangistuses olles.

Kohtule esitatud materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht. Ta soovib asuda elama oma endisesse elukohta isa juurde xxxx, kinnitades, et hakkab elama isa pensionist. Sotsiaalne võrgustik ei soosi õiguskuulekat eluviisi. Nagu nähtub

Viru Maakohtu 11.06.2010 otsusest, on ka tema isa kriminaalkorras karistatud ning alkoholisõltlane. J.K on välja kujunenud õigusvastane käitumismuster. Ta küll soovib

enda sõnul asuda õiguskuulekale teele, kuid arvestades tema varasemat käitumist, ei ole see

tõenäoline. Kinnipeetav on varem kriminaalhooldusel olles rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Tal on tulevikuplaanid, kuid nende teostamise keerukust ta ei mõista .Kinnipeetaval on puudulik toimetulekuoskus ning ta ei suuda objektiivselt hinnata oma probleemide põhjuseid ega seetõttu neid ka lahendada. On olemas reaalne oht, et legaalse sissetuleku puudumisel ja materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Arvestades, et käesoleval

ajal õpib J.K xxxx vangla haru 9.klassis ning läbib erinevaid sotsiaalprogramme, siis tuleb pidada otstarbekaks neid tegevusi käesoleval ajal mitte katkestada. Arvestades kinnipeetava

alkoholisõltuvust, töökogemuse puudumist, madalat haridustaset, eriala puudumist ja

tänapäevast situatsiooni tööjõuturul ei pea maakohus reaalseks, et vabanemisel on kinnipeetaval koheselt võimalik leida endale äraelamiseks vastava sissetulekuga töökoht. Seda

riski ei vähenda kohtu hinnangul ka võimalus asuda elama isa juurde ning lähedaste võimalik materiaalne toetus.

Eeltoodut arvestades ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna seda tuleb pidada ennatlikuks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Kohtunik

(allkiri) Anu Ammer

Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 14. veebruaril 2012. a.

№oremreferent

Lea Herne