2-16-7395/172 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

27.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-7395

Kohtuasi

Y.L-i avaldus V.W pankroti väljakuulutamiseks.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.02.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

V.W määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik V.W (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Madis Saar

Usaldusisik L.W (isikukood XXX)

Puudutatud isik I (võlausaldaja I) Y.L (isikukood XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp

Puudutatud isik II (võlausaldaja II) Swedbank AS

(regitrikood 10060701), lepinguline esindaja Kerli Kuusk

Puudutatud isik III (võlausaldaja III) Morellino OÜ

(registrikood 12301574), seaduslik esindaja juhatuse liige

S.O

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde V.W 26.02.2025 määruskaebusele lisatud tõendid ja

L.W 26.05.2025 esitatud tõendid.

2. Täiendada Harju Maakohtu 11.02.2025 määruse resolutsiooni otsustusega, et

menetluskulud jätta V.W kanda.

3. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 11.02.2025 määruse resolutsioon muutmata,

kuid täiendada määruse põhjendusi.

4. Jätta määruskaebus rahuldamata.

5. Jätta määruskaebemenetlusega seotud kulud V.W kanda.

2-16-7395

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus kuulutas 03.10.2016 välja V.W (võlgnik) pankroti. Kohus lõpetas

26.01.2022 pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega, algatas võlgniku suhtes

kohustustest vabastamise menetluse ja määras usaldusisikuks L.W (usaldusisik).

1.1. Võlgnik pidi tegema vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord

aastas võlausaldajatele väljamakseid. Samuti pidi võlgnik kohtule esitama aruande oma

kohustuste täitmise kohta üks kord aastas.

1.2. Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt 26.01.2023. Usaldusisik esitas kohtule aruande

26.06.2023. Aruande kohaselt puudusid võlgnikul sissetulekud. Kulusid kandis usaldusisik.

Samas tegi võlgnik võlausaldajatele väljamakseid kogusummas 6720 eurot. Usaldusisik

selgitas aruandes, et võlgnik teeb jõupingutusi sissetulekute otsimiseks. Võlgnik on alates

10.09.2021 H&R Residentsid OÜ juhatuse liige ning alates 10.03.2023 Restate Sergos OÜ

juhatuse liige. Mõlemad äriühingud on asutatud kinnisvara valdkonnas tegutsemiseks. Kuna

nendel äriühingutel hetkel tulutoov majandustegevus veel puudub, siis ei saa võlgnik juhatuse

liikme ülesannete täitmise eest tasu. Võlgnik on samas selgitanud, et kui äriühingud alustavad

tegevust ja teenivad kasumit, siis tekib ka võlgnikul võimalus tasu saamiseks.

1.3. Usaldusisik esitas teise aruande 17.01.2024. Aruande kohaselt puudusid võlgnikul

sissetulekud. Kulusid kandis usaldusisik. Väljamakseid võlausaldajatele ei tehtud. Usaldusisik

selgitas, et võlgnik on jätkuvalt samade äriühingute juhatuses nagu eelmiselgi perioodil. Kuna

olukord kinnisvaraturul pole paranenud, vaid pigem halvenenud, siis sisulist

majandustegevust need ettevõtted pole alustanud. Esitatud kontoväljavõttel ei kajastu ühtegi

tehingut.

1.4. 29.04.2024 tegi kohus võlgnikule ja usaldusisikule aruande täpsustamise nõude. Kohus

selgitas, et äriühingutes juhatuse liikmeks olemine ei ole tulutoova tegevusega tegelemine,

arvestades asjaolu, et äriühingutel sisuline majandustegevus puudub. Kohus palus võlgnikul ja

usaldusisikul põhjendada, miks võlgnik ei ole otsinud tulutoovat tegevust.

1.5. 09.05.2024 esitas võlgnik vastuse, mille kohaselt kuulub ta tulu saamise eesmärgil kolme

äriühingu juhatusse – alates 10.09.2021 H&R Residentsid OÜ juhatuse liige, alates

10.03.2023 Restate Sergos OÜ juhatuse liige ja alates 19.02.2024 Restate Residential OÜ

juhatuse liige. Kõik need äriühingud on tegevad kinnisvara arendamise valdkonnas.

Kinnisvara arendamine on pikaajaline protsess ja kuigi võlgnik ei ole veel tulu teeninud, saab

seda käsitada tulutoova tegevusena. H&R Residentsid OÜ on asutatud Tallinnas, Kadaka teel

asuva kinnisasja omandamiseks ja arendamiseks. H&R Residentsid OÜ on kinnisasja

omandamiseks sõlminud võlaõigusliku müügilepingu ning käimas on detailplaneeringu

menetlus. Detailplaneeringu menetlus on jäänud venima, kuna käib vaidlus kaitseala

2-16-7395

moodustamise üle. Restate Sergos OÜ on asutatud Tallinnas Punasel tänaval asuva kinnisasja

omandamiseks. Läbirääkimisi on peetud juba rohkem, kui aasta jagu, kuid lepinguni pole veel

jõutud. Restate Residential OÜ on asutatud eesmärgiga leida võimalikke elamuarendusobjekte

Tallinnas, mida on võimalik omandada ja välja arendada. Käesolevaks hetkeks ei ole ühtegi

omandamistehingut tehtud. Kuna H&R Residentsid OÜ-l, Restate Sergos OÜ-l ja Restate

Residential OÜ-l hetkel müügitulu puudub, on võlgnik sellel aastal asunud otsima täiendavaid

võimalusi sissetulekute suurendamiseks. 2024 jaanuaris kandideeris võlgnik Compakt

Kinnisvara OÜ-s projektijuhi ametikohale, kuid ei osutunud valituks. Samuti kandideeris ta

OÜ Hansa24 Group Soome-Rootsi country manager’i ametikohale, kuid ka nemad otsustasid

teise kandidaadi kasuks.

1.6. 11.12.2024 esitas Y.L taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamiseks. Taotluse kohaselt ei ole usutav, et võlgnikul puuduvad sissetulekud ja

väljaminekud. Restate.ee kodulehekülje kohaselt tegutseb võlgnik arendusprojektijuhina,

millest ta ei ole kohut teavitanud. Ei ole usutav, et võlgnik ei saa arendusprojektijuhina

tegutsemise eest mingit tasu.

1.7. Võlgnik esitas 18.12.2024 kohtule seisukoha, milles märkis, et restate.ee kodulehel

esitatud andmed tema kui arendusprojektijuhi kohta on seotud tegevusega H&R Residentsid

OÜ, Restate Sergos OÜ, Restate Residential OÜ ja Lubjamäe Living OÜ juhatuses. Võlgnikul

ei ole töölepingut arendusprojektijuhi ametikohal töötamiseks. Lisaks tõi võlgnik välja, et

tema peres kasvab kolm alaealist last, kellest noorim sündis kohustustest vabastamise

menetluse ajal 21.03.2022. Kuna võlgniku elukaaslasel on tasuv töökoht, võttis võlgnik

lapsega tegelemise kohustused olulises osas enda kanda. Sellest tulenevalt on olnud tema

võimalused tegeleda tulutoova tegevusega või seda otsida piiratud.

1.8. 19.12.2024 toimus võlgniku ärakuulamine. Võlgnik jäi sisuliselt oma 18.12.2024

menetlusdokumendis välja toodud seisukohtade juurde. Kohus kohustas võlgnikku hiljemalt

26.01.2025 esitama järgmine usaldusisiku aruanne ning täpne ülevaade tulu teenimise

võimaluste otsimise kohta.

1.9. Usaldusisik esitas 27.01.2025 kohtule aruande perioodi 26.01.2024 kuni 26.01.2025

kohta. Aruande kohaselt võlgnikul sissetulekud puudusid. Kulusid kandis usaldusisik.

Väljamakseid võlausaldajatele ei tehtud. Usaldusisik selgitas, et võlgnik on jätkuvat samade

äriühingute juhatuses nagu eelmiselgi perioodil. Kuna olukord kinnisvaraturul pole

paranenud, vaid pigem halvenenud, siis sisulist majandustegevust need ettevõtted pole

alustanud ja eelduste kohaselt likvideeritakse. Esitatud kontoväljavõttel ei kajastu ühtegi

tehingut.

1.10. 27.01.2025 esitas võlgnik kohtule seisukoha ja vastuse kohtunõudele. Võlgniku

hinnangul ei tähenda mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemine ainult palgatööle asumist.

See kohustus on nõuetekohaselt täidetud ka juhul, kui võlgnik tegeleb ettevõtlusega või üritab

tulu teenida muude võlaõiguslike lepingute alusel. Oluline on see, et võlgniku tegevus oleks

suunatud tulu teenimisele. Riigikohtu arvates võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada

nt perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi vajavate perekonnaliikmete

hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada. Võlgnik

märgib, et kahjuks ei ole nende äriühingute, mille juhatusse ta kuulub, kinnisvaraprojektid

erinevatel põhjustel realiseerunud. Võlgnik on alates 2024 otsinud palgalist tööd, kuid see ei

ole õnnestunud.

2-16-7395

Maakohtu määrus

2. Maakohus keeldus 11.02.2025 määrusega võlgniku vabastamisest pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 5 alusel, vabastas usaldusisiku

tema kohustustest ja lõpetas menetluse.

2.1. Maakohus lähtus määruse tegemisel tulenevalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse

(FIMS) § 68 lg-st 2 kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS redaktsioonist. Maakohus selgitas, et

PankrS § 175 lg 5 järgi võib kohus omal algatusel otsustada kohustustest vabastamise

keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui ilmneb PankrS § 175 lg-tes 2

või 4 nimetatud alus. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest

vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 4 kohaselt võlgnik peab vande all

andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul

teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

2.2. Maakohtu hinnangul on võlgnik rikkunud mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise

või selle otsimise kohustust (PankrS § 173 lg 1).

2.2.1. Kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnikul puudunud sissetulek.

Esitatud aruannete ja võlgniku selgituste kohaselt on ta tegutsenud ettevõtete H&R

Residentsid OÜ, Restate Sergos OÜ, Restate Residential OÜ ja Lubjamäe Living OÜ

juhatuses. Tasu ei ole ta sellise tegevuse eest saanud, kuna viidatud ettevõtetel sisuline

majandustegevus puudus ning ettevõtted ei teeninud tulu. Maakohus nõustus võlgnikuga

selles, et mõistlikult tulutoov tegevus ei pea olema üksnes palgatöö. Samas ettevõtte juhatuses

tegutsemine võib olla mõistlikult tulutoov tegevus üksnes juhul, kui selle eest saadakse tasu.

2.2.2. Maakohus ei nõustunud võlgniku seisukohaga, mille kohaselt välistab tema tulu

teenimise kohustuse asjaolu, et ta viibis lapsega kodus selleks, et lapse ema saaks tööl käia.

Võlgnikul on kolm alaealist ülalpeetavat, sündinud aastatel 2015, 2017 ja 2022. Kahe esimese

lapse sünni järgselt käis võlgnik tööl ja viimati sai töötasu 3400 eurot (bruto). Pärast

kolmanda lapse sündi otsustas võlgnik aga mitte tööle minna. Kuivõrd võlgniku peamine

kohustus on kohustustest vabastamise menetluses võlausaldajatele oma võlgnevusi

võimalikult suures ulatuses tagasi maksta, ei olnud võlgnik kohtu hinnangul olukorras, kus ta

sai tööl käimisele eelistada lapsega kodus olemist. Selline käitumine on võlausaldajate huve

kahjustav.

2.2.3. Kinnisvaraarendusega tegeleva Restate Property Advisors OÜ koduleheküljelt

restate.ee nähtuvalt tegutseb võlgnik viidatud ettevõttes arendusprojektijuhina. Võlgniku

selgitused, mille kohaselt on restate.ee kodulehel esitatud andmed tema kui

arendusprojektijuhi kohta seotud tegevusega eelviidatud ettevõtete juhatuses ning tal ei ole

eraldi töölepingut arendusprojektijuhi ametikohal töötamiseks, ei ole eluliselt usutavad. Y.L

(võlausaldaja I) esitatud tõenditest nähtus, et võlgnik osales juulis 2021 viidatud ettevõtte

suvepäevadel, novembris 2024 koolitusel, oktoobris 2024 Kohila Kodud sarikapeol ja

augustis 2024 Kohila Kodude pop-up kohvikus. Samuti on võlgnik enda sotsiaalmeediakontol

reklaaminud viidatud ettevõtte majandustegevust. Ei ole usutav, et võlgnik on Restate

Property Advisors OÜ igapäevase majandustegevusega aktiivselt seotud, kuid ei saa selle eest

mingit tasu.

2-16-7395

2.2.4. Võlgnik väitis 09.05.2024 seisukohas, et ta on 2024. aastal edutult kandideerinud

erinevatele töökohtadele. Tõendina on ta esitanud üksnes kaks e-kirja 2024. a maikuust,

millest nähtub, et ta ei ole osutunud valitud kandidaadiks. Kohus kohustas 19.12.2024

toimunud ärakuulamisel võlgnikku esitama täpne ülevaade tulu teenimise võimaluste otsimise

kohta kogu kohustustest vabastamise perioodil – millist tulutoovat rakendust on võlgnik

otsinud ja miks need katsed on ebaõnnestunud, samuti tõendid. Kohtu nõudest hoolimata ei

ole võlgnik oma töö otsimist kogu kohustustest vabastamise menetluse perioodi osas

tõendanud.

2.3. Maakohus leidis, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustustust

tahtlikult (võlaõigusseaduse § 104). Kohus selgitas võlgnikule tulu teenimise kohustust juba

menetluse alustamisel. Võlgnik heitis oma 27.01.2025 seisukohas ette, et kohus andis oma

selgitused seoses sellega, kuidas peaks mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustust

täitma, alles menetluse lõpus, kuigi võlgnik esitas omapoolsed selgitused juba 2024 kevadel

ning selline seisukoht oli võlgniku jaoks ootamatu. Kohus sellise väitega ei nõustunud. Kohus

tuletas võlgnikule ja tema usaldusisikule 29.04.2024 kohtunõudes meelde võlgniku kohustusi

kohustustest vabastamise menetluses ning selgitas, et äriühingutes juhatuse liikmeks olemine

ei ole tulutoova tegevusega tegelemine, arvestades asjaolu, et äriühingutel sisuline

majandustegevus puudub. Lisaks märkis kohus, et puuduvad andmed selle kohta, et võlgnik

oleks teinud reaalseid pingutusi töö leidmisel.

2.4. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ja avalduse alusel.

Kohus järeldas võlgniku käitumisest, et tal puudus huvi menetlust läbida. Võimalus vabaneda

oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse

eesmärk) ei ole vabastamise taotlemise automaatne tagajärg ning seadus sätestab absoluutsed

keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (PankrS § 175

lg-d 2 ja 4). Võlgnik rikkus tahtlikult PankrS §-des 172 ja 173 sätestatud kohustusi. Seega on

võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud.

Määruskaebus

3. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Menetluskulud palub võlgnik jätta riigi või võlausaldaja I kanda.

3.1. PankrS § 1933 lg-st 1 tulenevalt ei saanud maakohus PankrS § 175 lg 5 alusel enam

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätta, kuna määruse

tegemise ajaks oli möödunud 3 aastat menetluse algatamisest.

3.2. Maakohus ei selgitanud võlgnikule enne ärakuulamist, et kohus plaanib kohustustest

vabastamise menetluse lõpetada ennetähtaegselt ning tegi menetluse lõpetamise määruse

vähem kui 2 kuud pärast võlgniku ärakuulamist.

3.3. Maakohus viitas PankrS § 175 lg 2 p-le 2 ja lg-le 4, kuid lõike 4 kohaldamise eeldusi ei

ole käsitletud ega tuvastatud. PankrS § 175 lg-le 4 tuginemine ei ole ka võimalik, kuna

maakohus ei ole võlgnikult vande all teabe andmist nõudnud.

3.4. Võlgnik ei ole PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi rikkunud. Seadus ei täpsusta,

millised on mõistlikud tulutoovad tegevused. Maakohus kohaldas PankrS § 173 lg-t 1

ebaõigesti. Maakohus ei selgitanud vajadust koguda tõendeid töö otsimise kohta ega seda,

mida peab võlgnik tulutoova tegevuse otsimiseks tegema. Võlgnik kordab määruskaebuses

2-16-7395

maakohtule esitatut seoses pereelu ja kinnisvaraarendusprojektidega tegelevate äriühingute

juhatuse liikmena tegutsemisega. Võlgnikul on õigus ka kohustustest vabastamise menetluse

ajal võtta riske eeldusel, et ta tegutseb heas usus tuluteenimise eesmärgil. PankrS § 173 lg-s 1

sätestatud kohustuse täitmise eelduseks ei ole faktiline tasu saamine kohustustest vabastamise

menetluse ajal.

3.5. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei saanud võlgnik tööl käimisele

eelistada lapsega kodus olemist, kuna selline käitumine on võlausaldajate huve kahjustav.

3.6. Võlgnikul ei ole töölepingut arendusprojektijuhi ametikohal töötamiseks. Ametikoht on

seotud tema tegevusega äriühingute juhatuses.

3.7. Võlgniku poolne väidetav PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumine ei olnud

süüline. Esiteks ei olnud võlgnik menetluse ajal teadlik kohtu ootustest, mida võlgnik peab

menetluse ajal tegema. Võlgnikul ei olnud perekondlikel põhjustel võimalik täistööajaga tööle

asuda. Võlgnikul ei olnud võimalik ette näha, et kinnisvaraarendusprojektid takerduvad. Kuna

võlgnikul on 3 ülalpeetavat, siis võttis võlgnik ettevõtlusega tegelema asudes riski, mis ei

õigustanud ennast võlgnikust sõltumatutel asjaoludel.

3.8. Võlgniku poolne väidetav PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumine ei

kahjustanud võlausaldajate huve. Maakohtu määrus on selles osas põhjendamata.

Võlausaldajate huve ei saa kahjustada 2080 eurost väiksema sissetuleku teenimata jäämine,

kuna nimetatud sissetuleku arvel ei oleks võlgnik pidanud võlausaldaja nõudeid rahuldama.

Seejuures jättis maakohus arvestamata, et võlausaldajatele tehti menetluse ajal väljamakseid

6720,94 eurot.

Menetluse edasine käik

4. Puudutatud isikud isikud I ja II vaidlevad määruskaebusele vastu.

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks, mistõttu määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS

§-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määruse resolutsioon võlgniku kohustustest

vabastamata jätmise otsustuse osas muutmata. Ringkonnakohus täiendab TsMS § 657 lg 1 p

21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel maakohtu määruse põhjendusi. Maakohtu määrust tuleb

täiendada menetluskulude jaotuse osas.

7. Nõustuda ei saa määruskaebuse väidega, et PankrS § 1933 lg-st 1 tulenevalt ei saanud

maakohus PankrS § 175 lg 5 alusel enam võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamata jätta, kuna määruse tegemise ajaks oli möödunud 3 aastat menetluse

algatamisest. FIMS § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne 01.07.2022 esitatud kohustustest

vabastamise avalduse alusel algatatud menetlusele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis

kuni 30.06.2022. Ringkonnakohus lähtub seega edaspidi kuni 30.06.2022 kehtinud

pankrotiseaduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise sätetest. PankrS § 175

lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise võlgniku taotlusel üldjuhul pärast

viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kui kohustustest

2-16-7395

vabastamise menetluses ilmneb enne viie aasta möödumist alus jätta võlgnik kohustustest

vabastamata, võib kohus PankrS § 175 lg 5 järgi keelduda ka varem võlgnikku kohustustest

vabastamast ja lõpetada menetluse. Siinses asjas algas kohustuste vabastamise menetlus

26.01.2022. Seega pidi võlgniku kohustustest vabanemise menetlus lõppema 26.01.2027.

PankrS § 1933 lg 1 alusel, kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 01.07.2022 algatatud

kohustuse vabastamise menetlus ja vabastamise otsustamiseni on jäänud rohkem kui kolm

aastat, vähendatakse kohustusest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.

01.07.2022 seisuga oli võlgniku kohustusest vabastamise otsustamiseni jäänud neli aastat

kuus kuud ja 25 päeva. Alates PankrS § 1933 lg 1 jõustumisest lühenes kohustustest

vabastamise menetluse kestus, kuid mitte arvestatuna alates menetluse algatamisest, vaid

arvestades alates vastavasisulise sätte jõustumisest 01.07.2022 (TrtRnKm 04.03.2024, 2-20-

2131/70, p 10). Seega möödus võlgniku kohustustest vabastamise otsustamise tähtaeg

01.07.2025. Harju Maakohus otsustas aga võlgniku vabastamata jätta ennetähtaegselt juba

11.02.2025 määrusega.

8. Põhjendatud on määruskaebuse väide, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud võlgniku

kohustusest vabastamata jätmise otsustamisel alusena muu hulgas PankrS § 175 lg 4. Siinses

asjas ei ole kohus kohustustest vabastamise menetluses nõudnud võlgnikult teabe andmist

vande all. Seega ei saanud võlgnik rikkuda ka vande all teabe andmise kohustust.

Ringkonnakohus jätab maakohtu määrusest välja viite PankrS § 175 lg-le 4.

9. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus leidnud õigesti, et võlgnik on rikkunud PankrS §

173 lg 1 sätestatud kohustust tegeleda tulu toova tegevusega või seda otsida.

9.1. Võlgnik on tegutsenud H&R Residentsid OÜ, Restate Sergos OÜ, Restate Residential

OÜ ja OÜ Lubjamäe Living juhatuse liikmena, saamata selle eest tasu. Menetluses on esile

toodud järgmised eelnimetatud äriühingutega seotud asjaolud:

9.1.1. H&R Residentsid OÜ sõlmis Kadaka tee 197 kinnisasja omandamiseks võlaõigusliku

lepingu 2021. aastal. Võlgnik on 09.05.2024 seisukohas selgitanud, et kinnisasja

detailplaneeringumenetlus on veninud, kuivõrd käib vaidlus kaitseala moodustamise üle (dtl

1203). Ühingu majandustegevus ei ole alanud ja sellel on puudunud rahavoog. Võlgnik on

nimetatud äriühingu juhatuse liige alates 10.09.2021.

9.1.2. Restate Sergos OÜ asutati eesmärgiga omandada Tallinnas Punane 24 asuv kinnistu.

Võlgnik oli ühingu juhatuse liige 10.03.2023–16.05.2025. Kohtule esitatud dokumentide

kohaselt loobus müüja kinnistu müümisest, mistõttu projekt ebaõnnestus (dtl 1373).

Ajavahemiku 21.01.2022–31.05.2023 kohta esitatud aruandes märgib usaldusisik, et võlgnik

on H&R Residentsid ja Restate Sergos OÜ juhatuse liige, kuid ühingutel puudub tulutoov

tegevus (dtl 1183). Ajavahemiku 01.06.2023–17.01.2024 kohta esitatud aruandes selgitab

usaldusisik, et võlgnik on jätkuvalt samade äriühingute juhatuses, kuna olukord

kinnisvaraturul ei ole paranenud, pigem halvenenud, siis sisulist majandustegevust need

ettevõtted alustanud ei ole. 09.05.2024 seisukohas märgib võlgnik, et müügilepingu üle on

toimunud läbirääkimised juba enam kui aasta (dtl 1203).

9.1.3. Restate Residential OÜ-l puudub majandustegevus (dtl 1373). Võlgniku selgituste

kohaselt on ühing asutatud eesmärgiga leida võimalikke elamuarendusobjekte Tallinnas, mida

omandada ja välja arendada, kuid ühtegi omandamistehingut ei ole tehtud (dtl 1203). Võlgnik

on juhatuse liige alates 19.02.2024.

2-16-7395

9.1.4. OÜ-l Lubjamäe Living puudub samuti majandustegevus (dtl 1373). Võlgnik on selle

juhatuse liige alates 05.08.2024.

9.1.5. Restate Property Advisors OÜ juhatuse liige TS on 30.05.2025 kohtule esitatud

vastuses märkinud, et „lisaks eelnevale aitab V.W arendada ka Kohila Kodude projekti“.

Vastuse kohaselt on 30.05.2025 seisuga esimesed võlaõiguslikud müügilepingud sõlmitud

mõned nädalad tagasi ning võlgniku ja arendaja vahelise kokkuleppe kohaselt makstakse talle

tasu tema tegevuse tulemusena toimunud müügitehingutelt. Seetõttu on tõenäoline, et

võlgnikule tehakse väljamaksed veel sellel aastal. Äriregistri infosüsteemi kohaselt on võlgnik

asunud ühingu juhatuse liikme ametikohale alates 17.03.2025. Kohustuste vabastamise

menetluses on võlgnik selgitanud, et ta kuvatakse Restate Property Advisors OÜ kodulehel

arendusprojektijuhina seetõttu, et on H&R Residentsid OÜ, Restate Sergos OÜ, OÜ

Lubjamäe living ja Restate Residential OÜ juhatuse liige (dtl 1228). Võlausaldaja Y.L-i

väitele sellest, et võlgnik varjab oma Restate Property Advisors OÜ-ga seotud tegevust, on

võlgnik vastu vaielnud ning märkinud, et tema seotus Restate Property Advosors OÜ-ga

piirdub üksnes eelnevalt käsitletud nelja äriühingu juhatuse liikmena tegutsemisest tulevaga.

See ei ole aga kooskõlas Restate Property Advisors OÜ juhatuse liikme TS avaldatuga, kes

märgib, et lisaks ühingute juhatuse liikmena tegutsemisele tegeleb võlgnik ka Kohila Kodude

projektiga ning on arendajaga sõlminud kokkuleppe tulemustasu saamiseks.

9.2. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb mõistlikult tulu toova tegevusena käsitada sellist

majandustegevust, mille raames on heauskselt tegutseval võlgnikul võimalik võlausaldajate

nõudeid vähemalt osaliselt rahuldada. Kohustustest vabastamise menetluse alguse ajal

kehtinud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuse eesmärgiks on leida tasakaal võlgniku ja

võlausaldajate huvide vahel: võlgnikul on võimalik võetud kohustustest vabaneda, kui ta on

heauskselt menetluse ajal andnud endast parima võlausaldajate nõuete võimalikult suures

ulatuses rahuldamiseks. Seda eesmärki ei ole täidetud, kui võlgnik asub tulu toova tegevusega

tegelema üksnes viisil, kus tulu laekub pärast kohustuste vabastamise menetluse lõppemist,

lükates tulu saamise perioodi, mil võlausaldajate nõudeid enam ei rahuldata.

9.2.1. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa siinse vaidluse asjaoludel pidada mõistlikult tulu

toovaks tegevuseks selliste äriühingute juhatuses olemist, mille majandustegevus ei ole isegi

alanud. Menetluses on tõendatud, et H&R Residentsid OÜ, mille juhatuse liige oli võlgnik

alates 10.09.2021, soovis arendada kinnisvaraprojekti, mille arendamiseks ei olnud

kehtestatud detailplaneeringut. Esile toodud asjaoludest nähtuvalt vaieldakse veel 09.05.2024

seisuga detailplaneeringu kehtestamise üle. Seega ei olnud võlgnikul mingit põhjust eeldada,

et H&R Residentsid OÜ juhatuse liikmena tegutsedes oleks mõistlikult võimalik tulu teenida.

Seejuures tegutses võlgnik juhatuse liikmena juba alates 10.09.2021, mistõttu oli võlgnik juba

kohustuste vabastamise menetluse alguseks teadlik, et arendusprojekti tegelikuks teostamiseks

vajalikku detailplaneeringut ei ole kehtestatud.

9.2.2. Menetluses on esile toodud ka see, et Restate Sergos OÜ-le ei kuulu kinnistu, mille

arendustöid võlgnik pidi juhtima. 09.05.2024 seisukohas kinnitab võlgnik, et läbirääkimised

müügilepingu sõlmimise üle on kestnud enam kui aasta. Ka sellises olukorras ei ole

põhjendatud võlgniku lootus, et nimetatud äriühingu tegevuse tulemusena on tal võimalik

teenida mõistlikult tulu. Kahe äriühingu (Restate Residential OÜ ja OÜ Lubjamäe Living)

osas on võlgnik ise kinnitanud igasuguse majandustegevuse puudumist. Eeltoodust tulenevalt

ei nõustu ringkonnakohus sellega, nagu oleks siinse vaidluse asjaoludel tegutsemine

äriühingute juhatuse liikmena mõistlikult tulu toov tegevus.

2-16-7395

10. Maakohus ei ole rikkunud selgitamiskohustust. Maakohus on oma 29.04.2024 kirjas

võlgnikule selgitanud, et kohtu hinnangul rikub võlgnik PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat

kohustust, kuivõrd võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegelenud

mõistlikult tulutoova tegevusega ning kohtule esitatud tõenditest ei nähtu ka sellise tegevuse

aktiivset otsimist. Kohus selgitas, et äriühingutes juhatuse liikmeks olemine ei ole tulu toova

tegevusega tegelemine, arvestades asjaolu, et nendel ühingutel puudub sisuline

majandustegevus. Kohus leidis ka, et puuduvad andmed, et võlgnik oleks teinud reaalseid

pingutusi töö leidmisel.

10.1. Isegi, kui maakohus ei selgitanud samu asjaolusid juba 26.01.2022 kohtumääruses, on

äriühingute juhatuse liikmeks olemisega seonduvat selgitatud 29.04.2024 kirjas. Samuti tuleb

arvestada, et kohustustest vabastamise määruse tegemise ajal 26.01.2022 ei saanud maakohus

olla teadlik, et võlgnik kavatseb mõistlikult tulu toova tegevuse sisustada majandustegevust

mitteomavates äriühingutes juhatuse liikmeks olemisega, mistõttu ei saanud maakohus seda

ka kohe menetluse alguses selgitada.

10.2. Selgitamiskohustuse rikkumiseks ei saa pidada ka seda, et maakohus ei teatanud

võlgnikule, et jääb oma 29.04.2024 kirjas toodud seisukohtade juurde ka pärast seda, kui

võlgnik kohtule vastu vaidles. Põhjendatud ei ole väide, et maakohus oleks

selgitamiskohustust rikkunud sellega, et kui selgitas, et majandustegevuseta äriühingutes

juhatuse liikmeks olemine ei ole tulu toova tegevusena käsitatav, ei märgitud samaaegselt,

mis oleks maakohtu hinnangul mõistlikult tulu toov tegevus ja mida võlgnik selle otsimiseks

peaks tegema. Maakohus on korduvalt, sh juba 26.01.2022 määruses, selgitanud, et võlgnik

peab tegelema tulutoova tegevusega või seda otsima. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

maakohus selgitamiskohustust rikkunud, sest igale heausksele mõistlikule isikule on

arusaadav, et kohustus tegeleda tulutoova tegevusega või seda otsida tähendab just sellise

tegevusega tegelemise kohustust, mis toob tulu. Põhjendamatu on väide, et võlgnikul ei olnud

võimalik juhatuse liikme positsioone vastu võttes teada, et nende äriühingute arendusprojektid

takerduvad. Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et mitte ükski äriühing, milles võlgnik

juhatuse liige oli, ei ole oma majandustegevust sisuliselt alustanudki ning ühel juhul puudus

arenduse eelduseks olev detailplaneering ning teisel juhul kinnistu. Neid asjaolusid pidi

võlgnik juhatuse liikmena tegutsema hakates teadma.

11. Võlgnik heidab maakohtule ette ka seda, et maakohus ei ole selgitanud vajadust koguda

tõendeid töö otsimiseks tehtud jõupingutuste kohta. Võlgnik on esitanud 09.05.2024 kohtule

kaks e-kirja, mis võlgniku hinnangul tõendavad tema pingutusi töö otsimisel. Enne oma

09.05.2024 seisukoha esitamist on võlgnik teinud järelepärimise Compakt Kinnisvara OÜ-le,

milles küsib jaanuari lõpus esitatud kandideerimisavalduse kohta, samuti OÜ-le Hansa24

Group, milles küsib LinkedIn keskkonnas avaldatud kuulutuse kohta. Võlgnik on väitnud, et

kandideeris mõlemale kohale. Võlgnik ei ole menetluses tuginenud sellele, et ta oleks

rohkematele kohtadele kandideerinud, kuid ei suuda seda tõendada. Seetõttu ei saanud

võlgniku õigusi rikkuda see, kas kohus võlgnikule selgesõnaliselt märkis, et kandideerimiste

kohta tuleb esitada tõendeid. Võlgnik on ise selgitanud, et mõistab tulu toova tegevusena

üksnes äriühingute juhatuses olemist.

Võlgnik toob määruskaebuses esile, et tal sündis 21.03.2022 laps, kelle eest hoolitsemiseks jäi

koju võlgnik ning perele teenis sissetulekut võlgniku elukaaslane (usaldusisik). Võlgnik leiab,

et ei pea kohustusest vabastamise menetluse ajal eelistama võlausaldajate huvisid

perekondlike kohustuste täitmisele. Perekondlike kohustuste täitmise tõttu asus võlgnik

tegutsema kinnisvaraarendusprojektidega, kuna see võimaldab suuremat paindlikkust, sh

osalise koormusega töötamist. Iseenesest on õige määruskaebuse väide, et võlgnikult ei saa

2-16-7395

nõuda erakorralist pingutust või ebamõistlikke ohvreid isiklikus elus. Kohustus tegeleda

mõistlikult tulutoova tegevusega ei tähenda, et võlgnik peab loobuma kõigist isiklikest

vajadustest või perekondlikest kohustustest. Poole kohaga töötamine ei ole iseenesest

mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse rikkumine, kui võlgnikul on selleks

mõistlik põhjus (nt väikeste laste kasvatamine) (RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696/82, p 28).

Ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et majandustegevuseta äriühingute juhatuses olek ei

ole käsitatav tulu teenimisena. Seega isegi juhul, kui võlgnikul oleks olnud põhjendatud

töötada üksnes osalise koormusega, ei ole võlgnik teinud ka seda. Maksu- ja Tolliameti

13.01.2025 vastusest kohtunõudele nähtub, et usaldusisiku töösuhe oli peatatud alates

07.07.2022 kuni 11.01.2023 (dtl 1244). Seega naasis usaldusisik tööle siis, kui laps oli saanud

saamas 10-kuuseks, olles sellele eelnevalt ise lapsega kodus. Seega ei vasta tõele võlgniku

väide selle kohta, et pärast lapse sündi jäi vastsündinu eest perekondliku korralduse raames

hoolitsema võlgnik, mistõttu puudus tal võimalus tulu teenida.

12. Võlgnik leiab, et maakohus jättis võlgadest vabastamise menetlust algatades ja menetluse

käigus selgitamata, millised võlgniku tegevused on mõistlikult tulutoovad ning milliseid

konkreetseid samme peab võlgnik tegevuse otsimiseks astuma. Seetõttu ei rikkunud võlgnik

määruskaebuse kohaselt oma kohustusi süüliselt.

Ringkonnakohtu hinnangul on võlgnik kohustusi rikkunud süüliselt. Maakohus on selgitanud,

et võlgnikul tuleb tegeleda tulu toova tegevusega ning ka seda, et majandustegevuseta

äriühingute juhatuse liikmeks olek selliseks tegevuseks ei ole. Kohtul ei ole kohustust välja

selgitada seda, millistele ametikohtadele võlgnik kandideerima peaks või milliseid täpseid

samme ta kohustuse täitmiseks astuma peaks. Asjas antud maakohtu selgitused on piisavad, et

heauskselt käituv võlgnik oleks mõistnud, et tema tegevus peaks olema suunatud tulu

teenimisele ning kohustustest vabastamise menetluse ajal võlausaldajate nõuete võimalikult

suures ulatuses rahuldamisele. Vähemalt pärast kohtu 29.04.2024 antud selgitust, et võlgniku

senine tegevus ei ole tulu toova tegevusena käsitatav, pidi olema võlgnikule selge, et tal tuleb

otsida tegevus, millest laekuks ka faktiliselt tulu.

Võlgniku hinnangul ei olnud tema rikkumine süüline ka seetõttu, et võlgnikul on kolm

alaealist last, kellest viimane sündis kohustustest vabastamise menetluse alguses. Kuna

võlgniku elukaaslasest usaldusisikul oli töökoht olemas, kuid võlgnik oli töötu, otsustati, et

lastega tegelemise võtab enda kanda peamiselt võlgnik. Samas on ringkonnakohus eelnevalt

tuvastanud, et usaldusisiku töösuhe taastus alles 11.01.2023. Seega oli usaldusisik lapsega

kodus ligikaudu 10 kuud, millise aja vältel oleks võlgnikul olnud võimalik tegeleda tulutoova

tegevusega isegi olukorras, kus peres oli vastsündinu. Seejuures teavet, et usaldusisiku

töösuhe on peatunud, võlgnik ega usaldusisik ise kohtule avaldanud ei ole. Maakohus sai

asjaolu kohta info alles 13.01.2025 (dtl 1244–1246), kui maakohus oli teinud Maksu- ja

Tolliametile vastavasisulise päringu.

13. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, nagu ei oleks võlgnik võlausaldajate

huve tulu toova tegevuse mitteotsimisel kahjustanud. Võlgnik leiab, et kuna PankrS § 173 lg-

st 1 tulenevalt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa

pöörata sissetulekut, ei esine siinses asjas võlausaldajate huvide kahjustamist, sest võlgnik ei

oleks ka tööl käies teeninud üle 2080 euro kuus. Määruskaebuses väidab võlgnik, et Eesti

keskmine täiskohaga töö brutopalk oli 1986 eurot ja kinnisvarasektori täiskohaga projektijuhi

mediaanpalk 2061 eurot.

Ringkonnakohtu hinnangul on siinses asjas võlausaldajate huvid kahjustatud. Asja toimikust

nähtub, et 03.10.2018 pankrotihalduri ettekande kohaselt on võlgnik ettekande esitamise

2-16-7395

seisuga tööl Bonava Eesti OÜ-s, töötasu keskmiseks netosuuruseks on 1968,71 eurot (dtl

407). Sama kajastab ka halduri 03.04.2019 aruanne (dtl 418), seejuures on märtsi 2019 eest

saadud töötasu 2147,14 eurot (neto, dtl 421.). Võlgnik ise on samuti märkinud (dtl 428), et

kuni 31.12.2017 oli tema töötasu suuruseks 2500 eurot (bruto), alates 01.01.2018 2580 eurot

(bruto) ja alates 01.01.2019 2700 eurot (bruto). Samas menetlusdokumendis on võlgnik

kinnitanud, et tööleping Bonava Eesti OÜ-ga lõpetati kokkuleppel alates 28.06.2019.

Pankrotihalduri 03.04.2020 ettekande kohaselt on võlgnik alates 09.09.2019 tööl ning tema

töötasu suuruseks on 3400 eurot (bruto). 06.10.2020 pankrotihalduri ettekande kohaselt on

võlgnik 07.05.2020 koondatud ja töötuna arvel alates 19.05.2020 (dtl 556). Lidl Eesti OÜ-s

töötas võlgnik 19.10.2020–16.02.2021 (dtl 749). Pankrotihalduri 15.09.2021 aruande kohaselt

laekus Lidl Eesti OÜ-lt võlgnikule ajavahemiku 19.10.2020–16.02.2021 eest töötasu 11

261,33 eurot (neto). Arvestades, et võlgnik oli tööl napilt vähem kui neli kuud, on seega

võlgniku igakuiseks netotasuks ligi 2815,25 eurot. Alates 16.02.2021 ei ole võlgnik enam

töötanud.

Arvestades asjaolu, et alates 17.10.2016 kuni 16.02.2021 on võlgnik töötanud ametikohtadel,

kus on teeninud enam kui võlgniku väidetav sissenõudmisele mittepööratav tulu (2080 eurot),

ei ole põhjendatud määruskaebuse väide, et võlgnikul olnuks töötamise korral võimatu

teenida sissetulekut suuremas ulatuses kui seda on sissenõudmisele mittepööratav tulu.

Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud ka seda, et põhjendatud ei ole võlgniku väide selle

kohta, et võlgnik oli alates lapse sünnist 21.03.2022 lapsega kodus, samal ajal kui usaldusisik

(ema) naasis tööle. Kohustuste rikkumine tõi kaasa võlausaldajate huvide kahjustamise, sest

võlgnik ei teinud kõike võimalikku võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik on oma

käitumisega näidanud ükskõikset suhtumist sellesse, et võlausaldajate nõudeid rahuldada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. Maakohus on jätnud vaidlustatud määrusega menetlusosaliste menetluskulud jaotamata.

Menetluskulude jaotus on menetlust lõpetava lahendi resolutsiooni kohustuslik osa (TsMS §

173). Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu määrust ja jätab maakohtu

menetluskulud võlgniku kanda (TsMS § 172 lg 1).

15. Võlgniku määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega

seotud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda.

16. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei määra seda ka

ringkonnakohus. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus pärast lõpplahendi jõustumist.

17. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)