2-25-12560/3 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.10.2025, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-12560

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi T. Ž vastu võlgnevuse

nõudes

Hagi hind

321,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

HAGEJA

Aktiva Finance Group OÜ, rk 10746479, asukoht

Toompuiestee 35, Tallinn, lepinguline esindaja Brittany Tuul

KOSTJA

T. Ž, ik XXX, elukoht XXX

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt T. Ž-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks Telia Eesti AS

ja T. Ž vahel 23.05.2018 sõlmitud liitumislepingust, 11.10.2019 sõlmitud

seadmekindlustuse lepingust ning 30.09.2022 – 31.12.2022 arvetest tulenev tasumata

põhivõlgnevus 157,61 eurot, 27.10.2025 (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud

viivised 104,67 eurot ja sissenõudmiskulud 20 eurot.

3. Välja mõista kostjalt T. Ž-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks TsMS § 367

alusel edaspidine viivis lepingujärgse määraga 24% aastas põhivõlgnevuse (157,61

euro) tasumata jäägilt alates 28.10.2025 kuni põhivõlgnevuse 157,61 euro tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ võla sissenõudmiskulude nõue 10

eurot.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt T. Ž-ilt hageja Aktiva

Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks 220 eurot.

6. Välja mõista kostjalt T. Ž-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

menetluskuludelt (220 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Jätta kostja T. Ž menetluskulud tema enda kanda.

8. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

9. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded

1. 01.08.2025 esitas Aktiva Finance Group OÜ Viru Maakohtule hagi T. Ž vastu võlgnevuse

nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja T. Ž ja Telia Eesti AS 14.12.2017 kliendilepingu nr.

xxxx (kohtu märkus: õige lepingu number on xxxx) ning 23.05.2018 mobiilsideteenuste

liitumislepingu. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad

paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Telia Eesti AS hinnakirjale, nt

rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid,

sisuteenused, tarbijamängud jms. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda

pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt Telia Eesti AS hinnakirjale.

11.10.2019 sõlmisid pooled ka seadmekindlustuslepingu, mille esemeks oli Apple iPhone 11 Pro

64 GB (roheline). Igakuine kindlustusmakse 12,90 eurot.

2.1. Lepingute sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingute lahutamatuks osaks

olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja

esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Telia Eesti AS

teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon

maksete sooritamiseks oli kirjas Telia Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. 2.2. Arvete

mittetasumisega on kostja VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata.

Telia Eesti AS on kostjale edastanud e-kirja teel 07.12.2022 lepingute ülesütlemise hoiatuse,

kuna kostjal oli tasumata tähtaegsed arved ja osamaksed 30.09.2022, 31.10.2022 ja 30.11.2022.

Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Telia sõlmitud lepingud üles öelduks 21.12.2022.

2.3. Telia Eesti AS on kostjale esitanud järgnevad arved:

Kuupäev

Arve nr

Tasumata summa

Maksetähtaeg

30.09.2022

20220917389662

53,85

20.10.2022

31.10.2022

20221018150106

76,39

20.11.2022

30.11.2022

20221118933647

17,70

20.12.2022

31.12.2022

20221219680838

11,42

20.01.2023

Kokku

159,36

Kostja on teinud laekumisi septembris ja oktoobris. Mõlemad laekumised läksid 31.08.2022 arve

katteks. Ülejäänud 1,75 eurot läks 30.09.2022 arve osaliseks katteks. Eeltoodust tulenevalt on

kostja võlgnevuse põhisumma 157,61 eurot.

2.4. Telia Eesti AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid

2.5. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st

6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt Telia Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks

olevatele üldtingimuste punktile 10.8.1, kui klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt,

on Telial õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud

määras. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale

järgnevast

päevast 21.01.2023 põhisummalt 157,61 eurolt kuni hagiavalduse esitamiseni 01.08.2025 (s.o.

924 päeva eest) määraga 24% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal

sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 95,65 eurot.

Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista

kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni

kokkulepitud viivisemääras, s.o kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras, mis arvete

tasumise tähtajal oli 24% aastas.

2.6. Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi,

kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida

võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõike 2

punktis 1 sätestatust ja üldtingimuste punktist 8.1.11. Hageja sissenõudekulude summa 30 euro

kujunemine: 11.12.2024 tasulise kirja saatmine 15 eurot, 27.12.2024 tasulise kirja saatmine 5

eurot, 24.01.2025 tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5

eurot. Võlgniku makseviivitusega seotud muud kulud sisaldavad mh nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulu, kontaktandmete otsingu ja päringu kulu, võlgnikule vastamisega seotud kulud,

võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate

kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

2.7. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja

mõista viivis lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras perekonnaliikme

s.o vanaema G T. Ž vahendusel 20.09.2025. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva

jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja

kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda

tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras kättetoimetatud

20.09.2025, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 06.10.2025.

Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib

tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

5. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja

esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski

kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud

dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb

hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

6. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Hageja on esitanud kohtule kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta, mille

kohaselt on Telia Eesti AS 13.11.2024 loovutanud poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevad

nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (dtl 42).

7. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 lg 1 kohaselt sideteenuse osutamine lõppkasutajale

toimub sideteenuse lepingu alusel, vastavalt ESS § 91 lg 2 sideteenuse leping on liitumisleping

või muu sideteenuse osutamise leping. ESS § 91 lg 3 kohaselt sideteenuse lepingutele

kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid.

8. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad Telia Eesti AS ja kostja vahel

14.12.2017 sõlmitud kliendilepingust nr. xxxx, 23.05.2018 mobiilsideteenuste liitumislepingust ja

11.10.2019 seadmekindlustuslepingust ning kostjale perioodil 30.09.2022 – 31.12.2022 esitatud

arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub

kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Hagiavalduse kohaselt on tasumata

põhinõude suuruseks kokku 157,61

eurot,

mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.

9. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

10. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised alates 21.01.2023 kuni

hagiavalduse koostamiseni 01.08.2025 kokku summas 95,65 eurot. Kohus on kontrollinud ja

nõustub hageja viivisearvestustega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul

välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja

taotlusele sissenõutavaks muutunud viivise üldtingimuste punktile 10.8.1 kohaselt määraga 24%

aastas põhinõudelt 157,61 eurolt alates 02.08.2025 – 27.10.2025 (k.a) 87 päeva eest, mis

moodustab 9,02 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt

väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 27.10.2025 seisuga kokku summas 104,67 eurot

(95,65 + 9,02).

11. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st

367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 28.10.2025 edasiulatuv lepingujärgne viivis 24%

aastas põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 157,61 euro tasumiseni. Lähtudes

kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada

põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 52,94 eurot (157,61 –

104,67).

12. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot,

kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot.

Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu väljamõistmist kokku summas 30 eurot. Tasulised

meeldetuletuskirjad on saadetud peale lepingu lõppemist 11.12.2024, 27.12.2024 ning 24.01.2025

(15 eurot + 5 eurot + 5 eurot). Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla

sissenõudmiskulude nõue osaliselt summas 20 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks arvestada

27.12.2024 meeldetuletuskirjaga, sest see ei ole seostatav Telia Eesti AS nõudega – lisaks esialgse

võlausaldaja nime puudumisele ei ole seal ka ühtegi viidet lepingutele või tasumata arvetele, mille

alusel oleks ka kostjal võimalik tuvastada, millisest õigussuhtest tulenevat võlgnevust temalt

nõutakse.

Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada s.t. kulud peavad olema

reaalselt kantud. Hageja nimetab, et on teinud võlgnikule kõnesid, teinud päringud kostja

kontaktandmete väljaselgitamiseks jne, kuid nimetatud toimingute eest kulude kandmist esitatud

materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning

tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab

hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna

tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille

saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi

kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka

võlausaldaja üldkulusid. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja piisavalt põhjendanud ega

tõendanud ka muude kulude kandmist summas 5 eurot. Lähtudes eeltoodust jääb rahuldamata

hageja sissenõudmiskulude nõue summas 10 eurot.

13. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

15. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 283,26

eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 10 eurot ehk veidi üle 3%

ulatuses. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle

arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja

menetluskulud täielikult kostja kanda.

16. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista tasutud

riigilõiv summas 100 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast.

Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega,

mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.

17. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 507 eurot (käibemaksuta) ning

viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 3 tunni ulatuses hinnaga 169 eurot/tund

(käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

18. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga

on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii

lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga

ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid

toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

19. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169

eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest

küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks

esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole

vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma

käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus

märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-

advokaadist esindajate puhul ei ole.

20. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 3 h ulatuses, s.h täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine,

lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et käesoleva

hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid

trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu

sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse

märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis

õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud

sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole

vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi

koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei

ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul

samad. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja

enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks

ajakuluks 1 tund ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 120 eurot (käibemaksuta).

21. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 220 eurot (riigilõiv 100 eurot

ja õigusabikulu 120 eurot).

22. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

23. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

24. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik