2-25-103256/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaisa Margus

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

27.10.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-103256

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi A.C.F.M

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

65 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas

Kostja: A.C.F.M (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista kostjalt A.C.F.M hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks välja 65

eurot.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Mõista kostjalt A.C.F.M hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks välja

menetluskulude hüvitis 1470 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal A.C.F.M tasuda hagejale

Osaühing EUROPARK ESTONIA viivist alates menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab

lihtmenetluses esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas A.C.F.M (kostja) vastu maksekäsu

kiirmenetluse avalduse. Kostja esitatud vastuväite tõttu lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning asi

anti üle menetlemiseks hagimenetluses.

2. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja oma autot (numbrimärgiga xxxx) 08.01.2025 hageja poolt

opereeritavas Xxxx parkimismajas A, rikkudes parkimiskorralduse nõudeid. Parkimiskorralduse

nõuete rikkumine seisnes selles, et auto ei olnud pargitud ettenähtud parkimiskohtadel. Hageja

väljastas kostjale sellega seoses leppetrahvinõude summas 55 eurot. Hageja nõuab kostjalt lisaks

leppetrahvile sissenõudmiskulude hüvitamist summas 10 eurot.

3. Kostja vaidles hagivastuses hagile vastu. Kostja väitis hagivastuses, et ajal, mil kostja autot

vaidlusaluses kohas parkis, puudusid märgistused, mis oleksid viidanud parkimiskeelule. Pärast

leppetrahvi väljastamist paigaldas hageja uued märgid ja füüsilised tõkked, mis kostja hinnangul

kinnitab, et varasem märgistus oli ebapiisav. Kostja väitis, et nii kostja ise kui ka teised isikud on

vaidlusaluses kohas varem parkinud ning ei ole trahvi saanud, mis näitab, et hageja ei väljasta

leppetrahve järjepidevalt.

4. 15.05.2025 esitas hageja täiendava seisukoha. Hageja selgitas, et vaidlusaluses parkimismajas on

parkimiskohad joonitud. Põhjendamatu on kostja käsitlus, et autot võib parkida ükskõik kuhu, kui

seda ala ei ole kollaseks värvitud. Käesolevas asjas ei oma hageja hinnangul tähtsust see, kas ja

millistele kolmandatele isikutele on hageja kõnealuses parklas leppetrahve väljastanud. Samuti ei

oma tähtsust, et hageja paigaldas hiljem vaidlusalusele kohale füüsilised tõkked.

5. 20.05.2025 esitas kostja täiendava seisukoha. Kostja märkis, et hageja kasutab kollaseid jooni ja

märke, et viidata keelualadele. Kostja hinnangul loob see parkijale ootuse, et keelualad on

visuaalselt märgistatud. Kostja leiab, et kuna hageja paigaldas hiljem füüsilised tõkked, ei olnud

keeluala varasemalt ka hageja hinnangul üheselt mõistetav.

6. 08.07.2025 kohtumääruses selgitas kohus, et kostja senised vastuväited hagile ei anna kohtu

esmasel hinnangul alust jätta hagi rahuldamata. Kohus jättis 08.07.2025 kohtumäärusega osad

kostja esitatud tõendid vastu võtmata, samuti jättis kohus rahuldamata kostja taotluse tõendite

kogumiseks.

7. 11.08.2025 esitas hageja seisukoha, mille lisadeks olid täiendavad fotod Xxxx parkimismajast

A. 8. 11.08.2025, 12.08.2025 ja 13.08.2025 esitas kostja täiendavad seisukohad ja tõendid. Kostja

esitas uue vastuväite, et kostja ei teadnud autot parkides parkimistingimusi, mistõttu puudus poolte

vahel mh leppetrahvikokkulepe. Kostja väitis, et vaidlusalusel ajal ei olnud Xxxx parkimismaja A

sissepääsu juures ega loomulikul sõiduteel enne parkimiskohta nähtaval ega kättesaadaval

parkimistingimusi.

9. 15.08.2025 kohtumääruses selgitas kohus hagejale, et parkimislepingu tüüptingimuste (sh selles

sisalduva leppetrahvi kokkuleppe) muutumist lepingu osaks tuleb selgitada ja tõendada hagejal.

10. 24.08.2025 esitatud seisukohas selgitas hageja, et Xxxx parkimismajja A sissesõitmisel on

näha betoonpost, millel on märgitud parkimistingimused. Hageja esitas selle asjaolu kinnitamiseks

täiendavad tõendid. Hageja hinnangul ei ole ka eluliselt usutav kostja väide, nagu ei oleks kostja

teadnud parkimistingimustest, sest kostja oli varasemalt korduvalt oma autot selles parkimismajas

parkinud.

11. 25.08.2025 ja 30.08.2025 esitatud seisukohtades märkis kostja, et parkimistingimused on Xxxx

A parkimismajas paigaldatud selliselt, et juhilt, kes teeb parklasse sisenemisel kohe parempöörde

(nagu seda tegi kostja), ei saa mõistlikult eeldada, et ta neid tingimusi näeb või loeb, välja arvatud

juhul, kui ta peatub, väljub autost ja läheb neid eraldi otsima. Kui parkimistingimused ei ole

nähtavad parklasse sisenemisel või enne seda, ei saa lepingut nendel tingimustel sõlmituks lugeda.

12. 04.09.2025 esitatud seisukohas väitis hageja, et parkimistingimused kleebiti vaidlusalusele

betoonpostile 20.06.2024 ning need olid seal ka 08.01.2025, kui kostja autot parkis. Hageja märkis,

et kostja ei ole tõendanud, et sellel kuupäeval parkimistingimusi parklas ei olnud, kostja väidab

üksnes, et kostja ei saanud nendega mõistlikult tutvuda.

13. 05.09.2025 kohtumääruses jättis kohus poolte esitatud osad tõendid vastu võtmata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. Kohus leiab, et hagi tuleb tervikuna rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

Hageja leppetrahvinõue

15. Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271

tähenduses: tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkijal (üürnik) kasutada tasu

eest parkimisala (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-82-16, p 22).

16. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108

lg 1). Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta

kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1).

17. Hageja nõuab kostjalt seoses parkimislepingu tingimuste rikkumisega leppetrahvi tasumist

summas 55 eurot.

18. Hagejal lasus leppetrahvinõude esitamisel tõendamiskoormus tõendada (TsMS § 230 lg 1

esimene lause), et:

a) poolte vahel oli sõlmitud kehtiv leping, mis sisaldas leppetrahvikokkulepet (VÕS § 9);

b) kostja rikkus lepingulist kohustust (VÕS § 100);

c) kostja vastutab rikkumise eest (VÕS §-d 103 ja 160);

d) hageja teavitas kostjat leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul pärast rikkumist (VÕS

§ 159 lg 2).

19. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja parkis 08.01.2025 oma autot (numbrimärk xxxx) Xxxx

parkimismajas A, hagiavalduses väidetud vaidlusaluses kohas (vt ka dtl 29, dtl 40). Samuti ei

vaidle pooled selle üle, et hageja paigutas leppetrahvinõude kostja auto kojamehe vahele (vt ka dtl

30). Kui leppetrahv jäetakse koheselt sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, on parkimistingimuste

rikkujat mõistlikul viisil ja mõistliku tähtaja jooksul leppetrahvist teavitatud (vt ka Riigikohtu

lahend asjas 2-17-117146, p 12).

20. Pooled vaidlevad selle üle, kas (i) pooled sõlmisid hageja väidetud tingimustel parkimislepingu

(kas parkimistingimused olid kostjale nähtavad) ning kas (ii) kostja rikkus parkimistingimusi.

Lepingu sõlmimine (parkimistingimuste nähtavus)

21. Leping loetakse sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul

viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9). Parkimislepingule on iseloomulik, et see sõlmitakse ühelt

poolt parkimiskorraldaja poolt vastava teabe (infotahvlite) avaldamisega parkla sissesõidu juures

ning teistelt poolt parkija poolt sõiduki parkimisega vastavate tingimuste mõjupiirkonnas (vt

Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-3-16, p 11 teine lõik; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2023

lahend asjas 2-22-136652, p 8).

22. Üldiselt, nagu ka käesoleval juhul, on parkimislepingu sõlmimisel tegemist tüüptingimustel

sõlmitud lepinguga. VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse

kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel

lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui

lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli

võimalus nende sisust teada saada.

23. Kostja ei ole menetluses väitnud, et kostja ei teadnud parkimismajja sisenedes, et tegemist on

hageja poolt opereeritava (era)parklaga. Hageja esitas tõendina ka 08.01.2025 tehtud foto Xxxx

parkimismaja A sissepääsust, kus on viide sellele, et sisenetakse hageja poolt opereeritavasse

parkimismajja (dtl 31).

24. Hageja esitas tõenditena erinevatel aegadel tehtud fotod Xxxx parkimismaja A

parkimistingimuste infotahvlist (dtl 100, dtl 139, dtl 142, dtl 144). Parkimistingimused sätestavad

mh, et (i) sõiduki kasutaja peab kasutama parklat ja parkimiskohta vastavalt parkimislepingule,

kehtivatele liiklusreeglitele ja parklas olevatele juhistele (tingimuste p 2) ning (ii) parkimislepingu

rikkumisel kohustub sõiduki kasutaja tasuma hagejale leppetrahvi 60 eurot (tingimuste p 7). Kostja

ei ole menetluses väitnud, et 08.01.2025 oleksid parkimistingimused infotahvlil olnud teistsugused.

Kohus märgib, et kui kostja oleks väitnud, et 08.01.2025 kehtisid teistsugused parkimistingimused,

kui nähtuvad hageja esitatud tõenditest, oleks seda asjaolu pidanud tõendama kostja.

25. Kostja väitis, et:

a) 08.01.2025 ei olnud Xxxx parkimismaja A sissepääsu juures oleval betoonpostil

parkimistingimuste infotahvlit;

b) kui parkimistingimuste infotahvel ka oli olemas, siis ei olnud see kostjale piisavalt nähtav.

26. Kostja esitas vastuväite, et betoonpostil, kus hageja väite kohaselt parkimistingimuste

infotahvel asub, ei olnud 08.01.2025 vastavat infotahvlit. Kostja tugines sellise väite esitamisel

hagiavalduse lisa 2 leheküljel 4 olevale fotole (vt dtl 34), mis on tehtud Xxxx parkimismajas A

ning millelt nähtub, et hageja viidatud betoonpostil ei ole parkimistingimuste infotahvlit. Hageja

esitas tõendi, mis kinnitab, et kõnealune foto tehti 20.06.2024 kell 12:14 (vt dtl 182, sh foto

metaandmed), ning hageja märkis, et hageja paigaldas betoonpostile parkimistingimused pärast

selle foto tegemist. Kuna kõnealune foto tehti tõendatult 20.06.2024, ei saa kohus selle foto põhjal

tuvastada, et parkimistingimuste infotahvel puudus vaidlusalusel betoonpostil 08.01.2025.

Kohtuasja toimikus ei ole tõendit selle kohta, et parkimistingimuste infotahvel oleks konkreetselt

08.01.2025 olnud vaidlusalusel betoonpostil. Hageja esitas kohtule aga fotod, mis kinnitavad, et

infotahvel oli olemas 02.09.2024 (dtl 139), 03.09.2024 (dtl 146), 23.10.2024 (dtl 144), 14.11.2024

(dtl 142), 02.12.2024 (dtl 145), 18.12.2024 (dtl 156)), 20.12.2024 (dtl 154), 06.01.2025 (dtl 155) ja

22.01.2025 (dtl 153). Tõenditest nähtub seega, et parkimistingimustega infotahvel oli vaidlusalusel

betoonpostil olemas vahetult enne ja ka vahetult pärast 08.01.2025, sh pikema ajaperioodi jooksul.

Kohus peab seetõttu usutavaks, et parkimistingimuste infotahvel oli vaidlusalusel betoonpostil ka

08.01.2025. Vastupidised tõendid puuduvad, samuti ei ole kostja toonud esile asjaolusid, mis

annaksid kohtule aluse kahtlemaks, et erinevalt kõigist eelviidatud kuupäevadest siiski 08.01.2025

parkimistingimustega infotahvlit vaidlusalusel betoonpostil ei olnud. Kohus märgib, et ka kostja –

kes algselt väitis, et parkimistingimuste infotahvel üldse puudus (vt kostja 12.08.2025 ja

13.08.2025 menetlusdokumendid) – tugines pärast hageja poolt selles küsimuses täiendavate

tõendite esitamist üksnes sellele, et parkimistingimuste infotahvel vaidlusalusel betoonpostil ei

olnud piisavalt nähtav (vt kostja 25.08.2025 menetlusdokument). Kohus loeb eelnevat arvesse

võttes tõendatuks, et hageja väidetud parkimistingimuste infotahvel (vt ülal, p 24) oli ka

08.01.2025 vaidlusalusel betoonpostil.

27. Kohus ei pea põhjendatuks kostja vastuväidet, et parkimistingimuste infotahvel ei olnud

kostjale piisavalt nähtav. Kostja vastuväide omab tähtsust hindamaks, kas hageja väidetud

parkimistingimused (tüüptingimused) said lepingu osaks. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et

Xxxx parkimismajja A autoga sisenemisel on otsevaates kergelt vasakul näha vaidlusalune

betoonpost, kus paikneb parkimistingimuste infotahvel (vt sisenemise tee, dtl 92, dtl 94, dtl 95; vt

ka dtl 145). Parkimismajja ei ole võimalik siseneda ega ka kusagile varem ära pöörata nii, et see

post ei jääks autojuhi loomulikku vaatesse. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et pöörates

parkimismajja sisenedes kohe paremale, ei ole see betoonpost märgatav. Hageja esitatud fotodest

(vt eelkõige dtl 95) nähtub kohtu hinnangul, et ka pöörates kohe parkimismajja sisenedes paremale,

on juhil võimalik selgelt näha vaidlusalust betoonposti ja sellele paigutatud infotahvlit. Kui juht ise

on hooletu ja / või vaatab parklasse sisenemisel üksnes teises suunas, ei anna alust väitmaks, et

kõnealune betoonpost koos infotahvliga ei ole selgelt ja mõistlikult nähtav.

28. Tähtsust ei oma, kas tingimused ise olid parklasse sisenemisel loetavad. Kostja teadis

parkimismajja sisenedes, et kostja siseneb hageja poolt opereeritavasse eraparklasse (vt ülal, p 23).

Parklasse sisenemisel pidi kostjale olema ka nähtav vaidlusalune betoonpost koos

parkimistingimuste infotahvliga. Kostja pidi sellises olukorras aru saama, et infotahvel sisaldab /

võib sisaldada parkimistingimusi, ning isegi kui parklasse sisenedes ei olnud tingimused ise

(füüsilise kauguse tõttu) loetavad, oli sellises olukorras kostjal võimalik autost väljuda ja nende

tingimustega tutvuda. Eelnevat arvesse võttes ei nõustu kohus ka kostja väitega, et

parkimistingimused peavad olema esitatud enne parklasse sisenemist. Hageja parkimistingimuste

kohaselt loetakse parkimisleping sõlmituks auto parkimisega (vt parkimistingimuste p 1, dtl 100,

dtl 139, dtl 142, dtl 144). Kui parkija siseneb parklasse, loeb parkimistingimusi ning leiab, et need

parkijale ei sobi, on parkijal võimalik parklast väljuda, autot sinna jätmata (parkimata). Sama

kehtib kostja puhul. Kui kostja oleks pärast parkimistingimustega tutvumist leidnud, et kostja ei

soovi nendel tingimustel parkida, oleks kostjal olnud võimalik parklast koheselt lahkuda ning

hagejal ei oleks ka tekkinud võimalust / alust kostjale leppetrahvi hagi aluseks olevatel asjaoludel

väljastada.

29. Eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et hageja viidatud parkimistingimused (vt ülal, p 24), mis

paiknesid vaidlusalusel betoonpostil, said hageja ja kostja vahelise lepingu osaks. Hageja oli

parkimistingimused paigaldanud parklasse sisenemisel sellisse kohta, et iga keskmise mõistliku

inimese jaoks olid need nähtavad, ning ka kostjal oli soovi korral võimalik nendega tutvuda. Kohus

järeldab seetõttu, et parkimisleping sõlmiti hageja väidetud tingimustel, sh et kostja kohustus

parkimislepingu rikkumisel tasuma leppetrahvi (kuni) 60 eurot.

Parkimistingimuste rikkumine

30. Hageja väidab, et kostja rikkus parkimistingimusi, sest kostja ei parkinud selleks ettenähtud

parkimiskohtadel. Tõenditest nähtub, et kostja parkis autot väljaspool joonitud parkimiskohti (dtl

29). Kohtu hinnangul on sellega ka tõendatud kostjapoolne parkimistingimuste rikkumine.

Parkimistingimuste kohaselt peab sõiduki kasutaja parklat ja parkimiskohta kasutama mh vastavalt

kehtivatele liiklusreeglitele (vt ülal, p 24). LS § 21 lg 4 punkt 4 keelab parkimise teekattele

märgitud parkimiskohtade kõrval. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et kuna tegemist on

eraparklaga, siis viidatud liiklusseaduse säte ei kohaldu. Hageja parkimistingimused kohustasid

parkijat ka Xxxx parkimismajas A järgima liiklusreegleid (vt ülal, p 24), s.o ka liiklusseadust.

Lisaks, sisenedes parkimismajja, kus parkimiskohad on joonitud, on kohtu hinnangul ka ilma

sellekohase kirjapandud reeglita mõistlik ja põhjendatud järeldada, et parkida tohib üksnes nendele

parkimiskohtadele.

31. Eelnevat ei muuda fakt, et vaidlusaluses kohas puudus sel hetkel parkimist keelav märk /

joonestus (kollased jooned). Olemas olid parkimiskohtade jooned, s.o parkimismajas olid

märgistatud kohad, kus võib parkida. Sellises olukorras ei saa ka asjaolu, et mingi teine koht on

selgelt keelualana märgistatud, luua isikule õigustatud ootust, et parkimine igal pool mujal (sh

väljaspool joonitud parkimiskohti), on lubatud. Hageja selgitas, et osad kohad on vastava kollase

joonestuse / märgistusega tehtud enamasti siis, kui tegemist on kohtadega, kus teoreetiliselt võiks

parkida, aga hageja seda ei luba. Seda kinnitab ka kostja esitatud tõend (dtl 63), kust nähtub, et

kollaseks on värvitud koht parkimiskoha ja seina vahel, s.o kohas, kus ilma vastava märgistuseta

võibki isikule jääda mulje, et tegemist on parkimiskohaga. Sellist muljet ei saanud kostjale aga

jääda vaidlusaluses kohas (vt dtl 29, vt ka kostja enda poolt tehtud foto teise nurga alt, kus on näha

ka hiljem lisatud tõkked, dtl 60). Kohtu hinnangul ei oma seetõttu ühtlasi tähtsust asjaolu, et hageja

paigaldas hiljem vaidlusalusesse kohta füüsilised tõkked (dtl 60). See, et hageja soovis füüsiliselt

takistada vaidlusaluses kohas parkimist, ei anna alust järeldamaks, et varasemalt, kui neid tõkkeid

ei olnud, ei olnud keskmisele mõistlikule isikule arusaadav, et selles kohas ei tohi parkida.

Analoogselt, kui autod pargivad lubamatult kõnniteel ning linn paigaldab lõpuks selle tegevuse

füüsiliseks takistamiseks kõnniteele piirded, ei tähenda, et varasemalt ei olnud selge, et kõnniteel

parkida ei tohi.

32. Kostja esitas menetluses vastuväite, et leppetrahvinõue on alusetu, sest hageja ei esita

vaidlusaluses kohas parkimise eest leppetrahve järjepidevalt. Kohtu hinnangul ei oma see asjaolu

(isegi kui see vastab tõele) vaidluse lahendamisel tähtsust. Lepingus kokkulepitud leppetrahvi

rakendamine on lepingupoole õigus, mitte kohustus. See on hageja õigus otsustada, kas ja

millistele rikkumistele hageja leppetrahvinõude esitamisega reageerib. Seda õigust ei võta hagejalt

ära asjaolu, et hageja on väidetavalt sarnases olukorras jätnud mõnele teisele lepingupoolele

leppetrahvi määramata. Ka kostjapoolset lepingurikkumist ei muuda olematuks ega kostja vastu

esitatud leppetrahvinõuet põhjendamatuks see, et hageja ei ole väidetavalt kõigile sarnastele

rikkumistele leppetrahvinõude esitamisega reageerinud. Lepingurikkumist ei vabanda asjaolu, et ka

teised hagejaga lepingu sõlminud isikud lepingut rikuvad ja / või et ka kostja ise on varasemalt

lepingut rikkunud ilma leppetrahvinõuet saamata. See, et kostja on varasemalt vaidlusaluses kohas

parkinud leppetrahvinõuet saamata, ei saanud kostjas ka tekitada õigustatud ootust või muljet, et

selles kohas parkimine on lubatud. Hagejale ei saa kohtu hinnangul seetõttu ka omistada

vastuolulist käitumist ega väita, et hageja tegevus kostjale konkreetse rikkumise eest

leppetrahvinõude esitamisel oleks hea usu põhimõttega vastuolus (VÕS § 6).

33. Eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et hageja leppetrahvinõue summas 55 eurot on

põhjendatud. Hageja ja kostja sõlmisid leppetrahvikokkulepet sisaldava parkimislepingu, kostja

rikkus parkimistingimusi ning hageja väljastas sellega seoses koheselt kostjale leppetrahvinõude.

Kostja vastutust välistavad asjaolud puuduvad (VÕS §-d 103 ja 160).

Hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue

34. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja mh koos kohustuse

täitmisega nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul,

kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul

põhjusel hüvitamisele. Hüvitamisele kuuluvad mh mõistlikud kulud nõuete esitamiseks (VÕS §

128 lg 3), s.o sissenõudmiskulud. VÕS § 1132 lg 2 punkti 1 kohaselt võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud

lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on

kuni 500 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda

kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot.

35. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 10 eurot. Sissenõudmiskulud

tekkisid seoses päringute tegemisega auto omaniku / vastutava kasutaja andmete saamiseks (dtl 40)

ning kostjale meeldetuletuskirja saatmisega (dtl 41). Kui kostja oleks leppetrahvi tähtaegselt

tasunud, ei oleks hageja pidanud neid toiminguid tegema ning kandma seonduvat kulu. Kohtu

hinnangul on tehtud toimingud mõistlikud ning hüvitis, mida hageja leppetrahvi sissenõudmiseks

tehtud toimingute eest küsib, mõistlikus suuruses. Hageja sissenõudmiskulude nõue on kooskõlas

ka VÕS § 1132 lg 2 punktiga 1. Kohus peab seetõttu põhjendatuks hageja sissenõudmiskulude

hüvitamise nõuet summas 10 eurot.

36. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et hagi tuleb tervikuna rahuldada ning kostjalt tuleb hageja

kasuks mõista välja 65 eurot (55 eurot leppetrahv + 10 eurot sissenõudmiskulud).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

37. Kuna kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

38. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 174 lg 1, lg 2).

Hageja taotleb järgmiste menetluskulude hüvitamist: riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulu summas 20 eurot ning hagimenetluse õigusabikulu summas 1398

eurot.

39. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1).

Kohtukuluks on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Hageja taotlus tasutud riigilõivu

hüvitamiseks summas 100 eurot on seega põhjendatud.

40. Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 7). TsMS

§ 4842 kohaselt hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulud summas 20

eurot (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-165-16, p 12.1 – 12.3). Hageja taotlus maksekäsu

kiirmenetluse kulude hüvitamiseks summas 20 eurot on seega põhjendatud.

41. Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS §

144 p 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejal on käesolevas asjas

lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja hagejale

hagimenetluses õigusteenust 12 tundi1 tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuta). Kohus peab hageja

lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuks, sest see ei ületa keskmist juristi tunnitasu. Kohus ei

pea põhjendatuks hüvitada hagejale kogu taotletud lepingulise esindaja ajakulu. Hageja

menetluskulude nimekirjas märgitud kõik toimingud olid põhjendatud ja vajalikud ning kohtu

hinnangul ei ole hageja esindaja kulutanud nende toimingute tegemisele ebamõistlikult kaua aega.

Hageja esitas oma menetlusdokumendid aga selliselt, et pärast hagiavalduse esitamist kohtule

esitatud igas sisulises menetlusdokumendis (v.a 04.09.2025 menetlusdokument) esitas hageja ka

ülevaate selleks hetkeks tekkinud menetluskuludest (vt hageja 15.05.2025, 11.08.2025 ja

24.08.2025 menetlusdokumendid). Kohtu hinnangul ei olnud see vajalik (kohus seda ka ei

nõudnud) ning hageja tekitas seeläbi ebavajalikke menetluskulusid. Kohus peab seetõttu

põhjendatuks vähendada iga viidatud menetlusdokumendiga seonduvat ajakulu 15 minuti võrra, s.o

kokku 45 minutit. Kohus peab seega põhjendatuks hageja esindaja ajakulu kokku 11,25 tundi.

Hageja põhjendatud õigusabikulud on 1350 eurot (11,25 x 120).

42. Kohus ei pea põhjendatuks vähendada hageja õigusabikulude hüvitist üksnes põhjusel, et

tsiviilasja hind / nõue on väike. Menetluskulude hindamisel tuleb arvestada sellega, milliseid

vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja kohtuvaidlusega seoses tegema, ja kui palju pidi

esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud, ning kas väljamõistetav

esindaja kulu on vastavuses tehtud tööga (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2023 lahend asjas

2-21-120631, p 9). Ka väikeses summas nõude puhul on põhjendatud, et esindaja teeb

kohtumenetluses oma kliendi õiguste kaitseks vajalikke menetlustoiminguid. Nagu kohus eelnevalt

põhjendas, siis hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõik toimingud olid käesolevat

menetlust arvestades vajalikud ning kui kohus võrdleb konkreetset menetlusdokumenti ja hageja

esindaja seonduvat ajakulu, siis ei saa kohus väita, et esindaja oleks kulutanud vastava toimingu

tegemiseks ebamõistlikult palju aega.

43. Hageja õigusabikulude suurus on tingitud peamiselt sellest, et kostja vastuväidete tõttu pidi

hageja esindaja tutvuma paljude (kostja) menetlusdokumentidega ning ka ise seetõttu mitmeid

menetlusdokumente koostama, sh koguma kostja vastuväidetele vastamiseks tõendeid. Kohus

märgib, et märkimisväärse osa (ca 40%) hageja esindaja ajakulust moodustas 24.08.2025

menetlusdokumendi koostamine ja seonduvate tõendite kogumine. See oli tingitud kostja esitatud

vastuväitest, et 08.01.2025 ei olnud Xxxx parkimismaja A sissepääsu juures oleval betoonpostil

väidetavalt parkimistingimuste infotahvlit. Tõendamaks vastupidist, pidi hageja esindaja otsima ja

koguma fototõendeid (menetluskulude nimekirja kohaselt mh arhiveeritud andmebaasidest), mis

võtabki aega. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude maht seega suuresti tingitud kostjast.

Kostja ise esitas kohtumenetluses palju menetlusdokumente (sh omal algatusel ja ka korduva

sisuga, vt nt kostja poolt perioodil 11.08.2025-13.08.2025 esitatud menetlusdokumendid) ja palju

vastuväiteid. Kostjal on loomulikult õigus kohtumenetluses oma õigusi vastuväidete esitamisega

kaitsta, kuid kostja pidi arvestama, et hageja peab tegema toiminguid kõigi nende vastuväidetega

tutvumiseks ning nendele vastamiseks. Sealhulgas pidi kostja arvestama, et kui kostja otsustab

vaidlustada hageja nõude aluseks oleva mingi faktilise asjaolu, siis tekib hagejal täiendav ajakulu

seoses vajadusega see asjaolu ära tõendada.

1 Hageja menetluskulude nimekirja lõpus on märgitud kokku ajakulu 11,65 tundi, kuid tegelikult on nimekirjas

märgitud toimingute ajakulu nimekirja kohaselt kokku 12 tundi (720 minutit).

44. Eelnevat arvesse võttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas

1470 eurot (=100 + 20 + 1350).

45. Kuna hageja on vastava taotluse esitanud, märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

(TsMS § 177 lg 4).

46. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaisa Margus

kohtunik