1-10-14713/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuaril 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-14713 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi

Süüdimõistetu Artur Randmäe vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

Artur Randmäe (IK: 38705124911; viibimiskoht: X) RESOLUTSIOON Juhidudes KrMS § 426, § 432 lg 3, kohus

määras :

Jätta vabastamata süüdimõistetu Artur Randmäe temale Harju Maakohtu 08. novembri 2005. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu 08. novembri 2005. a otsusega tunnistati Artur Randmäe süüdi KarS § 113 järgi ning karistuseks mõisteti 9 aastat vangistust, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra mõistes karistuseks 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 45 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Artur Randmäele Järva Maakohtu 16. aprilli 2004. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 7 aastat 6 kuud 10 päeva vangistust, mille kandmise algust arvata 08. novembrist 2005. a. Kohtuotsus jõustus 16. novembril 2005. a.

Tartu Maakohtu 01. septembri 2009. a ja Harju Maakohtu 25. novembri 2010. a määrustega jäeti Artur Randmäe mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

2

Artur Randmäe karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 17. mail 2013. a. Artur Randmäed on varem kriminaalkorras karistatud: 1. Järva Maakohtu 17. jaanuari 2002. a otsusega KrK § 197 lg 2 p 1, 2 alusel 7-kuulise vabadusekostusega tingimisi 1-aastase katseajaga; 2. Rapla Maakohtu 21. augusti 2002. a otsusega KrK § 197 lg 1 - § 17 lg 6 alusel 4- kuulise vabadusekaotusega tingimisi 1-aastase katseajaga; 3. Järva Maakohtu 16. aprilli 2004. a otsusega KrK § 107 lg 2 p 2, KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 141 lg 2 p 2, 6 ja § 215 lg 2 p 1 alusel 9-aastase vangistusega, mida suurendati eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 9 aastat 6 kuud 27 päeva vangistust, mille hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 9 aastat 4 kuud 24 päeva vangistust.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Artur Randmäel uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul X ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus X. Seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus on viie aasta jooksul 41-62%. Tartu Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetu ainuke lähedane isik vabaduses tema vanaema. Ta on ülesse kasvanud vägivaldses perekonnas, kus ta oli tõrjutud positsioonil. Süüdimõistetu võib olla kättemaksuhimuline ja impulsiivne ning tal puuduvad oskused oma probleeme lahendada. Tema arusaamu ja väärtushinnanguid on kujundanud vangla subkultuur ning käitumises avaldub protestimeelsus ja oma kuritegudega autoriteedi tõstmise nimel kiitlemine. Süüdimõistetu võib olla teiste isikute poolt mõjutatav. Kriminaalhooldaja arvates on reaalne oht, et süüdimõistetu jätkab oma isikuomadustest tulenevalt ka peale vabanemist kuritegelike eluviisidega ega suuda järgida kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi.

Kohtumenetluse poolte seisukohad Artur Randmäe soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt ning asuda elama X Enda sõnul on ta vangistusest vajalikud järeldused teinud ning soovib edaspidiselt seadusekuulekalt elada. Vabaduses plaanib ta asuda tööle, kuid kindlat töökohta tal veel olemas ei ole. Lähedastest suhtleb süüdimõistetu vaid vanaemaga.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margus Lellep on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha Artur Randmäe tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Prokurör on seisukohal, et Artur Randmäe katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik. A. Randmäe on vangistusest pannud toime palju distsiplinaarsüütegusid; ta on olnud ka allumatu. Sellest tulenevalt on riskid veel maandamata ning karistus ei ole veel täitnud oma eesmärki.

Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Artur Randmäe kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

3 KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus hindab positiivseks, et Artur Randmäel on vabanemisel võimalik asuda elama X. Samuti on positiivne, et ta on vangistuses tegelenud õppimisega, osalenud vangla tööhõives ning läbinud sotsiaalabiprogrammid „12 sammu – sinu valik“ ja „Vihajuhtimine“. Samas aga peab kohus arvestama, et Artur Randmäed on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral. Kuigi käesoleva vangistus on tal esimene reaalne vangistus, siis tuleb arvestada, et see on talle mõistetud liitkaristusena muuhulgas raske esimese astme X, üliraskete kehavigastuste tekitamise ja vangistuses toimepandud tapmise eest. Seega tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel eriti põhjalikult kaaluda, kas vabastamine on põhjendatud, uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud ning kas isiku vabastamise puhul ei saaks liigselt riivatud ühiskonna õiglustunne. Käesoleval juhul on kohtunik seisukohal, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, arvestades nii tema poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, ärakantud karistusaja pikkust kui ka teda iseloomustavaid andmeid. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetule mõistetud vangistust varasemalt jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid katseajal uute kuritegude toimepanemise tõttu on vangistus siiski täitmisele pööratud. Ka vangistuses ei ole süüdimõistetu oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud ega suutnud kuritegelikust käitumisest hoiduda ning on pannud toime kaasvangi tapmise. Samuti on süüdimõistetul olnud vangistuses probleeme vangla sisekorrale allumisega, teda on 33 korda distsiplinaarkorras karistatud ning käesolevalt on tal 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning hoolimata temale antud korduvatest võimalustest ennast positiivselt ja seadusekuulekalt tõestada, on ta jätkanud oma kriminaalset tegevust ja kehtestatud reeglite rikkumist ka vangistuses. See viitab sellele, et süüdimõistetu ei ole ka vangistuse ajal enda suhtumist muutnud ning sooviks jätkata oma elu seaduskuulekalt. Süüdimõistetu varasema ja vangistuseaegse käitumise põhjal võib järeldada, et tegemist on impulsiivsele ja agressiivsele kalduva isikuga. Kohtule esitatud materjalidest ja kohtuistungil avaldatust nähtuvalt võib süüdimõistetul esineda probleeme ka oma käitumise ja nende tagajärgede analüüsimisega ning probleemsituatsioonides adekvaatsete lahendusviiside leidmisega. Tema väärtushinnangud ja arusaamad ei ole täielikult kooskõlas ühiskonnas aktsepteeritud normidega ja tal on kalduvus ennastõigustavale käitumisele. Kuigi väidetavalt on süüdimõistetul olemas oma elu kohta teatud tulevikunägemus ning plaanid edaspidiseks eluks vabaduses, siis on kohtul tekkinud kahtlusi, kas süüdimõistetu ei ole oma tulevikuväljavaateid liigselt optimistlikust hinnangud ja ka tegelikult suudab käesoleval ajal ennetähtaegse vabanemise korral õiguskuulekalt käituda. Seejuures lähtub kohus nii süüdimõistetu impulsiivse käitumise jätkuvusest vangistuses kui ka tema vabanemisejärgsetest elutingimustest. Kuigi enda sõnul soovib süüdimõistetu asuda vabaduses tööle, siis ei ole talle kindlat töökohta vabaduses veel garanteeritud. Kuna materjalidest nähtuvalt puudub süüdimõistetul vangistuse eelsest ajast töökogemus ning tal ei ole omandatud ka põhiharidust ega mingisugust kutset, siis võib süüdimõistetul vabaduses töökoha leidmine käesolevas majandussituatsioonis ka mõnevõrra raskendatud olla. Arvestades seejuures ka seda, et enne vangistust omandas süüdimõistetu sissetulekut peamiselt kuritegelikul teel, siis tuleb süüdimõistetu vabanemisjärgset majanduslikku olukorda lugeda oluliseks uue kuriteo riskiteguriks. Uue kuriteo riskiteguriks tuleb lugeda ka võimalikku X tarvitamist. Nimelt nähtub materjalidest, et süüdimõistetul on varasemalt esinenud probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mis on mõjutanud ka tema kuritegelikku käitumist. Samuti on materjalides viiteid süüdimõistetu varasemale võimalikule narkootikumide tarvitamisele, sealhulgas süstimise teel. Kuigi süüdimõistetu kinnitas kohtuistungil, et narkootikumide tarvitamisega ei ole tal

4 probleeme olnud ning alkoholi tarvitamisest kavatseb ta loobuda ja on läbinud vangistuses ka sõltuvusharjumusi käsitleva sotsiaalabiprogrammi, siis on kohtul materjalide põhjal alust kahelda vastavate väidete täielikus paikapidavuses ja selles, et ta ka tegelikult ennast vabaduses piisavalt distsiplineerida suudaks, et tulevikus alkoholist ja narkootikumidest täielikult hoiduda, eriti juhul kui ta jätkab lävimist oma varasema tutvusringkonnaga. Arvestades seda, et süüdimõistetu on varasemalt jätkanud katseajal kuritegude toimepanemist ega ole suutnud sellest hoiduda ka vangistuses ning lisaks on ta korduvalt rikkunud vangla sisekorda, on kohtul samuti alust kahelda, kas süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt täita ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Artur Randmäe katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik.

Kohtunik

Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: Jätta Tartu Maakohtu 24. jaanuari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Artur Randmäe määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.