4-11-4690/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 12.01.2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Julia Vernikova Sekretär Raivo Seppo Tõlk

Vaidlustatud lahend

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 08.11.2011.a. otsus väärteo asjas nr. 2376,11,006589

Kaebuse esitanud isik L.H, isikukood: xxx, elukoht xxx Istungil osalenud isikud

kaebuse esitaja: L.H, tema kaitsja Andrus

Repnau,

kohtuvälise menetleja –

Põhja PP

Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Enel Reegat

RESOLUTSIOON

1. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsus nr.

2376,11,006589 muutmata ja L.H kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav so. alates 06.02.2012.a.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad.

08.11.2011.a. otsusega määrati Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsusega L.H-le Liiklusseaduse § 227 lg 4 alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut so. 400 eurot ja Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Väärteo kirjelduse kohaselt juhtis L.H 19.10.2011.a. kella 13:15 ajal Harjumaal

Kuusalu vallas Tallinn-Narva maanteel mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 84 km/h võrra, sõites kiirusega 201 +/- 7 km/h.

Esitatud kaebuses vaidlustab L.H otsuse osaliselt s.o. Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 alusel määratud lisakaristuse osas. Väärteo toimepanemist tunnistab ja kahetseb. Kaebuse esitaja

palub mitte kohaldada lisakaristust, kuna vajab juhtimisõigust igapäevastes toimingutes

(Raplamaal elava raske puudega ema hooldamisel, kolme alaealise lapse hooldusõiguse ning tööülesannete täitmisel). Väärteoasi nr.4-11-4690

2

Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning selgitas, et tee oli ees suur ja lai, puhas, suur kiirus oli hetkeline. Kui ta nägi politseid, sõitis tee äärde ja jäi seisma, nad isegi ei peatanud teda. L.H seletas, et töötab autopesulas ning juhtimisõigus on vajalik autode sisseja väljaajamiseks. Tema abi emale seisneb selles, et ema elab üski, kauplusauto käib korra nädalas ning L.H käib ema hooldamas autoga.

Kaebuse esitaja kaitsja leidis, et lisakaristuse kohaldamise üle otsustamisel on kohtuvälise menetleja poolt jäetud arvestamata, et L.H asus kohe oma rikkumist kahetsema, samuti on kaitsja seisukohal, et otsuses pole lisakaristuse kohaldamist piisavalt motiveeritud. Arvestades, et L.H on vaja hooldada oma ema, tal on ka kolm alaealist last ning juhtimisõiguse

kaotamisega võib kaasneda töö kaotamine, mis tekitab ka teistele perekonnaliikmetele ebameeldivusi, leiab kaitsja, et lisakaristus tuleb menetlusaluse isiku suhtes jätta kohaldamata.

Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et

kaebaja on toime pannud rikkumise, temale on määratud õiglane ja proportsionaalne karistus. Tegu on pandud toime tahtlikult. Kohtuväline menetleja leiab, et süü suuruse hindamisel tuleks

arvestada võimalikku ohutegurit. Pidurdusmaa sellisel kiirusel jääb poole kilomeetri juurde.

Puutuvalt kaebuses toodud lisakaristuse mittekohaldamise motiividesse, arvab kohtuväline menetleja, et kõik need asjaolud olid isikule enne teada, sellest hoolimata ei ole isik ilmselgelt aru saanud, et osalemine liikluses tähendab vastutuse võtmist ehk ületades teadlikult kiirust, pidi ta olema teadlik, et vastavalt rikkumise ulatusele võib talle lisakaristuse määrata. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud isiku kahetsust, mistõttu on lisakaristus määratud

miinimummääras. Kohtuväline menetleja leiab, et arvestades teo ohtlikkust, süü määra, üldpreventiivseid eesmärke, on määratud karistus mõõdukas.

Kohtu seisukoht ja põhjendused.

Kohus, kuulanud ära kaebaja ja tema esindaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti uurinud vahetult väärteoasjas nr 2376,11,006589 olevaid tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Väärteotoimiku materjalidest ja kaebusest nähtuvalt ei vaidlusta L.H toimepandud rikkumist, vaid tunnistab, et pani väärteo toime ja kahetseb seda.

Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt ületas menetlusalune isik mootorsõidukit

juhtides lubatud suurimat sõidukiirust asulavälisel teel vähemalt 84 kilomeetri võrra tunnis. Väärteotoimikus olevast kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et 19.10.2011.a. kell 13.15 on Tallinna-Narva maantee 55-l km mõõdetud L.H poolt juhitud sõiduauto Audi A8 registreerimismärgiga XXX kiiruseks 201 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul

on 110 km/h. Kiiruse mõõtmiseks kasutati protokolli kohaselt seadet Stalker II MDR nr AS 004002, taadeldud on 22.02.2011, tunnistuse nr TTRSS-11/00022, testitud on 19.10.2011, seade on töökorras.

Ülalnimetatud tõenditele tuginedes loeb kohus tõendatuks, et L.H ületas sõidukiirust

mitte vähem kui 84 km/h võrra ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteona.

Vastavalt LS § 227 lg 4 sätetele mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle

60 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.

3 Vastavalt LS § 227 lg 5 p 3 sätetele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 227 lg

4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

Kirjeldatud rikkumise eest määrati L.H-le lisakaristuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Kohus leiab, et karistuse määramisel on kohtuväline menetleja juhindunud KarS §-st 56. Karistuse määramisel on arvestatud süü suurust, üldja eripreventiivseid eesmärke, mistõttu on võetud arvesse menelusalusele isikule varasemalt samalaadse väärteo eest mõistetud rahalist karistust, mis ei suutnud L.H mõjutada seaduskuulekalt käituma.

Kohus leiab, et karistust kergendavaks asjaoluks on arvestatud L.H avaldatud

kahetsust, süü tunnistamist, mistõttu on L.H-le

kohaldatud lisakaristust miinimummääras.

Kohus leiab, et määratud lisakaristuse tühistamiseks alus puudub. L.H on talle süüks

arvatud teo toime pannud tahtlikult. Rikkumise raskust arvestades on kohus seisukohal, et L.H süü on suur ning kuigi karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, ei anna see antud juhul alust jätta lisakaristust kohaldamata. Põhjendatult on samuti kohtuväline menetleja arvestanud L.H-le määratud varasemaid karistusi liiklusalaste nõuete rikkumise eest.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-06, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja

seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut.

Väärteoasjast nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud liiklusalaste

väärtegude toimepanemise eest, seejuures ka 28.01.2011 Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

otsusega samalaadse väärteo toimepanemise eest. Uue raske liikusalase väärteo pani

menetlusalune isik toime ajal, mil varasem karistus ei olnud kustunud. Seega pelgalt rahaline mõjutamine ei ole oma eesmärki saavutanud, so ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma

uute väärteo toimepanemisest. Sellega on menetlusalune isik üheselt ja järjekindlalt mõista

andnud, et ta ei ole suuteline tajuma liikluskorraldusvahenditel edastatavat informatsiooni ega

täitma liiklusseaduse nõudeid. Seega kui juht ei soovi kohandada enda juhitava sõiduki liikumiskiirust vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning

välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt

liiklusseaduse nõuetesse teistele ohtlik. Siinkohal ei saa kohus nõustuda arusaamaga, et

toimepandud teo ohtlikust vähendaks tee suurus ja laius või teo toimepanemise kestvus.

Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus nõustuda kaebuse esitaja ja tema kaitsja seisukohaga, et menetlusalusele isikule oleks tulnud jätta lisakaristus kohaldamata.

Kohus nõustub täielikult kohtuvälise menetleja seisukohaga, et L.H, olles teadlik enda

varasematest karistustest ja temal lasuvatest perekondlikkest kohustustest, oleks pidanud seda

hoolsamalt jälgima oma liiklusalast käitumist ning asjaolu, et töökohustuste täitmiseks on tal juhtimisõigus hädavajalik, ei saanud tulla kaebajale ootamatusena. Kohus on arvamusel, et juhi

vajadus juhtimisõiguse järele seoses perekondlike või tööülesannete täitmisega ei muuda olematuks raske liiklusalase väärteo toimepanemist.

Kohus on seisukohal, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks võib üksnes

juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine mõjutada L.H edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest. Sõidukiiruse ületamine on üks raskemaid ja ohtilikumaid liikluseeskirja rikkumisi, millega seatakse reaalsesse ohtu juhi enda ja teiste seaduskuulekate liiklejate elu ja

tervis. Sellest lähtuvalt ja arvestades eelpool toodud isiku varasemat käitumist leiab kohus, et

4

juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine L.H suhtes on põhjendatud ka üldpreventiivsetel kaalutlustel.

Julia Vernikova Kohtunik