1-12-287/61-12-287/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-12-287

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuaril 2012.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-287 (12240100130) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ksenija Frolova Kriminaalasi

D.I süüdistuses KarS § 424 järgi, kiirmenetluses lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuur prokuröri abi Marina Zagorets Süüdistatav D.I

Elukoht xxx, isikukood xxx, ilma kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel – vene keel, xxx

Varasemad karistatused: varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral, neist viimane: - 28.05.2007.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 202 lg 1 järgi rahalise karistusega 2500 krooni (ehk 159,78 eurot). Tõkendit ei ole kohaldatud. KrMS § 217 korras kinni peetud 10.01.2012.a kell 16.50. Kaitsja Vandeadvokaat Oleg Gorškaljov RESOLUTSIOON

Tunnistada D.I süüdi KarS § 424 järgi ning mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud

vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista D.I-le lõplikuks karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 10.01.2012.a kuni 12.01.2012.a,

s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

1-12-287

1) elama aadressil xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 50 lg 1 alusel võtta D.I-lt ära 1 (üheks) aastaks mootorsõiduki juhtimisõigus kohtuotsuse jõustumisel.

Liiklusseaduse § 127 alusel D.I

kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Vabastada D.I vahi alt kohtusaalis.

Vastavalt KrMS § 2565

lg 2 välja mõista D.I-lt riigituludesse menetluskulud: sundraha 217 (kakssada seitseteist) eurot 50 senti, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 135 (ükssada kolmkümmend viis) eurot 55 senti, puksiirteenistuse eest

Ülejäänud menetluskulude osa - kaitsja Oleg Gorškaljovi 12.01.2012.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 76.80 eurot - jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3, § 423, § 424 alusel määrata D.I-le menetluskulude summas 452

eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Üks osa makse ei tohi olla väiksem kui 37 eurot 66 senti.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas,

arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „D.I

, 1-12-287, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva

jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule

Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva

jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 06.02.2012.a

1-12-287

3

D.I süüdistatakse selles, et tema, 10.01.2012.a kella 10.25 paiku juhtis joobeseisundis - tema ühes liitris väljahingatavas õhus on 1,45+/-0,14 miligrammi alkoholi- (alates 01.07.2009 loetakse LS § 20 lg 3-1 alusel juht alkoholijoobes olevaks siis, kui tema

ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi) sõiduautot Opel Vectra reg.nr. 079 TEM, sõites sellega Sillamäel Veski tänaval ja oli politseinike poolt kinni

peetud,

seega pani ta toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.t. KarS § 424 ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end süüdi täielikult. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil.

Kohus avaldas kohtuistungil järgmised asja materjalid:

Tunnistaja Xxxi ütlused

lk 1-4

Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll lk 13-14 Kahtlustatava D.I ütlused lk 22-26

Karistusregistri väljavõte

lk 17-21

Tõend

lk 32

Arve nr 13

lk 34

Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

Kuulanud ära süüdistatava, prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud ja avaldanud kõiki

kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, tuleb kohus järeldusele, et D.I süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud.

Liiklusseaduse § 69 lõikes 1 sätestatu kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 4 punktis 1 sätestatu kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Kuna D.I tuvastatud alkoholijoove - vähemalt 1.31 mg/l kohta ületab

Liiklusseaduse § 224 lg 2

sätestatud piirmäärasid, millistel oleks veel kohaldatav

väärteomenetlus, siis on D.I alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine käsitletav kuriteo toimepanemisena KarS § 424 järgi.

Kohus peab märkima, et, kuigi süüdistuses on ekslikult märgitud sõiduauto märk ning tänav, kus D.I oli peatatud politsei poolt, see ei anna alust tema õigeksmõistmiseks, sest see, et

D.I juhtis sõiduautot joobeseisundis, on tõendamist leidnud ning Grišina käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Antud kuriteo toimepanemine D.I poolt on tõendatud:

Tunnistaja Xxxi ütlustega (lk 1-4), mille kohaselt 10.01.2012 kell 10.25 paiku viibis ta teenistuses politseipatrulli koosseisus ja peatasid kahtlaselt sõitva sõiduauto Opel Vectra, mis liikus mööda Veski tänavat Sillamäel. Sõiduautot juhtis D.I. Alkomeeter tuvastas tal

positiivse tulemuse ning hiljem, tõendusliku alkomeetri abil, tuvastati D.I 1.31 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus.

1-12-287

kontrolli tulemusena on tuvastatud, et D.I poolt väljahingatavas õhus on 1.41 mg/l

alkoholi; 10.01.2012 kell 10.52 kasutati D.I suhtes tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110, mille mõõtetulemus on vähemalt 1.31 mg/l.

D.I tunnistas ennast selles kuriteos täielikult süüdi (lk 22-26) ning eeluurimisel

seletas, et 10.01.2012 kella 14.00 paiku ta jõi umbes 35 grammi viina. Istus rooli taha ja sõitis poodi, et osta veel viina. Tänaval peatas teda politsei, kes tuvastas tema alkoholijoove. Kahetseb tehtut.

Mootorsõidukit alkoholijoobes juhtis D.I otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3) – ta oli teadlik, et on alkoholi tarvitanud, kuid sellele vaatamata tahtis autot juhtida ja tegi seda.

KarS §-s 424 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistuseks rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus.

KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Süüdistatava D.I karistuse kergendavaks asjaoluks KarS §57 mõttes on oma süü

puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud.

Kohus on seisukohal, et D.I karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, sest ta oli varem mitu karistatud rahatrahvidega Liiklusseaduse rikkumiste eest, mille pärast pani ta ikka toime uue samalaadse süüteo.

Lähtudes ülaltoodust ning samuti D.I süü ulatusest – otsese tahtlusega toime pandud teise astme kuriteo asjaoludest, sellest, et D.I juhtis sõiduautot olulises jooves ning

õiguskorra kaitsmise huvides, samuti selleks, et mõjutada D.I edasiselt hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest, peab kohus vajalikuks karistada teda vangistusega alla selle

keskmist määra. Kohus peaab võimalikuks kohaldada D.I suhtes KarS § 74, 75 sätted ning mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui D.I ei pane toime katseaja kestel uut kuritegu ning täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Samas on kohus seisukohal, et selleks, et aidata D.I, kes on 2007-2011 jooksul

karistatud Liiklusseaduse rikkumise eest neljandal korral, paremini kohaneda ühiskonnas

heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmisega ja teda distsiplineerida, on vaja kohaldada tema suhtes ka KarS §50 lg 1 p 1 sätteid ning mõistab D.I-le lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 1 aastaks.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §§ 233, 238, 2565 lg 1 p 2, 2565 lg 2, 311, 313, 315.

Innokenti Menšikov Kohtunik